lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3252/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3252/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1304
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3252

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 23.10.2024. a korralduse nr 6-4/24/11-1 ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 111/24/260-5 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsus

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

X.X.-i apellatsioonkaebus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kohustas 23.10.2024. a korraldusega nr 6-4/24/11-1 alates 24.10.2024 X.X.-i esitama andmed, kellele ta soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 511 lg 21. Korralduse kohaselt on selleks, et tagada vanglas järelevalve kinnipeetavate üle ja ka vangla üldine julgeolek, vajalik, et kinnipeetavad annaksid infot, kellele nad soovivad helistada, enne telefonikõne tegemist.
2.Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide osas, milles ta taotles 23.10.2024. a korralduse ning erinevate vangistusseaduse (VangS) ja VSkE sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist ning jättis vaide rahuldamata korralduse kehtetuks tunnistamise nõudes. Vangla väitel kinnipeetava kohustus esitada andmed isikute kohta, kellega ta suhtleb, ei tulene vangla haldusaktist, vaid õigusnormidest. X.X. on avaldanud, et ei kavatse kohustust täita. Vangla ei kontrolli kõnede sisu. Tegemist ei ole jälitustoiminguga.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.X.X. esitas 29.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu Vangla 23.10.2024. a korralduse ja 28.11.2024. a vaideotsuse tühistamist. Lisaks taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi andmist. Kaebaja

väitel on vangla oluliselt suurendanud temast tulenevat ohutaset ning õige ei ole, et ta on järjepidevalt õhutanud kahjustama vangla vara või tegelenud massilise allumatuse korraldamisega (kaebaja on seda teinud ühel korral). Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Kaebaja era- ja perekonnaellu sekkutakse ebaproportsionaalselt. Vangla teostab ebaseaduslikku jälitustegevust. Kaebaja ei ole esitanud vanglale andmeid isikute kohta, kellele ta soovib helistada ning ka ei esita. Kohustus on vastuolus isikuandmete kaitse nõuetega. Korralduse alusel andmete esitamise kohustus mõjub kaebajale ja tema lähedastele solvavalt, väärikust alandavalt ja võib viia eraelu tõsise kahjustamiseni. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus, VangS § 28 lg 1, § 29 lg 21 ning VSkE § 511 lg-d 1, 2 ja 21 on vastuolus põhiseadusega (PS).

4.Tartu Halduskohus jättis 29.08.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata ning jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab - isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi ning telefoninumber. Kaebaja seda kohustust ei täitnud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et ta ei kavatse seda kohustust täita. Tegemist on eesmärgipärase ja proportsionaalse abinõuga, et saavutada VangS § 29 lg 21 nõuete täitmine. 2) Vaidlustatud korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete õigusvastast töötlemist. Andmeid suhtluspartnerite nimede ja telefoninumbrite kohta töötleb vastustaja samas ulatuses ja alusel olenemata sellest, kas kaebaja esitab need enne või pärast telefonikõne tegemist. Õige ei ole kaebaja arusaam, et isikuandmete töötlemiseks on alati nõutav andmesubjekti nõusolek. Oluline on see, et isikuandmeid töödeldakse seaduslikult (õiguslikul alusel). VangS § 29 lg 21 annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete töötlemiseks. 3) Vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 21 ning VSkE § 511 lg-d 1, 2 ja 21 on PS-ga kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja õigusi on piiratud avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuriteo tõkestamise eesmärgil. Kohus nõustus õiguskantsleriga, et telefonikõnede kohta andmete kogumine on vajalik ja toimub seaduse alusel ning ei ole põhjust arvata, et see oleks vastuolus põhiseadusega. 4) VangS § 29 lg-s 21 sätestatud andmete kogumine ei takista kaebajal tema soovitud isikutele helistada. Kui kaebaja ise otsustab mõnele isikule mitte helistada põhjusel, et ta ei soovi vastustajale teatavaks teha selle isiku nime ja telefoninumbrit, siis on tegemist vangistuse paratamatu tagajärjega, mida kaebajal tuleb taluda. 5) VangS § 29 lg-s 21 sätestatud andmete kogumine ei ole käsitletav jälitustegevusena, kuna andmete kogumine ei toimu varjatult ning ei toimu telefonikõne pealtkuulamist (kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lg 1, § 1263 lg 4 p 2). Kohustus teatada vanglale isikute nimed ja telefoninumbrid ei ole sõltuvuses sellest, milline on kaebajale antud ohuhinnang, kaebaja käitumine vanglas, tema tervislik seisund, vangla täituvus vms. 6) Puudub põhjus vaideotsuse tühistamiseks.
5.X.X. esitas 29.08.2025 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsuse peale. Kaebaja palus kaebus rahuldada. Kaebaja leidis, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkus kohtumenetluse normi. Korraldus on kaebaja väärikust alandav ja sellega riivatakse võrdse kohtlemise printsiipi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule 2

tuginedes ja arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsuse tühistamist.

7.Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 08.04.2025. a määrusega (dtl 79-82) kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5). Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses uut riigi õigusabi taotlust, vaid tegemist on üksnes halduskohtule esitatud kaebuse täpse ümberkirjutusega (vrdl apellatsioonkaebuse punkt „riigi õigusabi“ (lk15, dtl 126) ja kaebuse punkt „riigi õigusabi“ (lk 14-15, dtl 14-15). Apellatsioonkaebuse sisulised väited sisalduvad vaid selle esimesel leheküljel.
8.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
9.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas vaidlustas kaebaja vangla 23.10.2024. a korraldust (dtl 32-33), millega teda kohustati esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist. Vangla võttis korralduse andmisel aluseks VSkE § 511 lg 21, mille lause 1 kohaselt võib vangla direktor või tema määratud ametnik erinevalt lõikes 2 sätestatust otsustada, et kinnipeetav on kohustatud andmed esitama enne telefonikõne tegemist. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.
10.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud kohustust esitada vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab. Sealjuures kinnitas kaebaja ka kaebuses, et ta ei ole viidatud kohustust täitnud ja ei kavatse seda teha. Eeltoodule ei vaidle kaebaja vastu ka apellatsioonkaebuses. Halduskohus sedastas, et kaebaja suhtes VSkE § 511 lg-s 21 sätestatud abinõu on eesmärgipärane ja proportsionaalne, et saavutada VangS § 29 lg 21 nõuete täitmine, mille kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab ning telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Ühtlasi sedastas halduskohus, et vaidlustatud korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete õigusvastast töötlemist. VangS § 29 lg 21 annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete töötlemiseks. Halduskohus märkis, et vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ühtlasi on VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 21 ning VSkE § 511 lg-d 1, 2 ja 21 PS-ga kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita apellatsioonkaebuses miski sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukohtade ümberlükkamiseks.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole 3

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus menetlusabi andmise jätkuvuse hindamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium