lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2485/5

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2485/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2485 T.M kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu tegevuse peale, millega jäeti aukohtumenetlus algatamata Kaebaja T.M Vastustaja Eesti Advokatuur

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.M määruskaebus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta T.M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta T.M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.M (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat X tegevuse peale kaebaja lapse esindamisel ja lapsega suhtlemisel tsiviilasjas. Kaebaja leidis, et advokaat ei ole pädev lapsega suhtlema ja temaga seotud asjaolusid välja selgitama ning on kallutatud lapse isa suhtes.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 5. juuni 2025. a otsusega nr 2-15/25/265 distsiplinaarmenetluse algatamata. Aukohus leidis kokkuvõtlikult, et advokaat ei ole asjatundmatu oma õigusteadmiste või isikuomaduste poolest. Samuti ei ole advokaat tegutsenud menetluses lapse huvide vastaselt või irdunud kutse-eestikast või juhendis sätestatust. Kohtumenetlus on endiselt pooleli ja kohtul ei ole lapse esindajale etteheiteid olnud. Advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteole viitavad tunnused.

3-25-2485

3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 5. juuni 2025. a otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks otsustama uuesti aukohtumenetluse algatamine. Kaebaja kordas oma põhjendusi advokaadi ebapädevuse ja kallutatuse kohta.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 14. augusti 2025. a määrusega kaebuse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub kaebeõigus; 2) advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. AdvS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-2050; 14. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-93; 21. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1148; 24. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-14-50174; 3. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-52251; 11. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51432; 31. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-13-1538; 20. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist; 3) vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse kohta (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused); 4) kaebaja ei ole välja toonud, milliseid rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetlus ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51432); 5) aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tule kaebajale kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema või tema lapse õigusi rikkunud. Samuti on kaebajal võimalik tõstatada pooleliolevas tsiviilasjas küsimus advokaadi pädevuse kohta. Kui tsiviilasja menetlev kohus leiab samuti, et advokaat ei ole pädev last esindama või on rikkunud esindamisel lapse õigusi või huve, siis on kohtul võimalik esindaja menetlusest kõrvaldada. Eeltoodu ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise tuvastada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
5.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

2(3)

3-25-2485 1) kui laps ei saa asjakohast riigi antavat õigusabi, siis rikutakse sellega lapse ja lapsevanema õigusi. Kaebajal on õigus vaidlustada haldusorgani otsust, mis rikub lapsevanema õigust nõuda oma lapse heaolu ohustava käitumise lõpetamist; 2) kaebajal on õigus seada kahtluse alla advokaadi üldhariduslik, õigusalane ja psühholoogiaalane kompetents. Samuti advokaadi kutse-eetiline pädevus ja isikuomadused; 3) kaebaja soovib esitada täiendava väite, et advokatuur ei andnud kaebajale võimalust avaldada otsuse kohta enda seisukohti. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
7.Kaebajal kui asjast huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Sellist õigust kaebajale ei loo lastekaitseseadus. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 10).
8.Kaebaja on saanud realiseerida AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud õiguse, s.o pöörduda taotlusega aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu poole.
9.Kaebaja väidab määruskaebuses, et aukohus rikkus ärakuulamise kohustust, kuna ta ei andnud kaebajale enne otsuse tegemist võimalust esitada otsuse kohta seisukohta. Aukohtumenetlus algatatakse muu hulgas huvitatud isiku kaebuse alusel, kui sellest nähtuvad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus jättis vaidlustatud otsusega aukohtumenetluse algatamata. Selle otsuse aluseks olid aukohtule esitatud kaebus ja advokaadi esitatud seisukohad. Kaebaja sai kaebuse esitamisega esitada aukohtule oma seisukohad . Kaebaja ja advokaadi seisukohtade alusel langetas aukohus otsuse jätta aukohtumenetlus algatamata. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda võimalus esitada täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Advokatuuriseadus ei nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta.
10.Seejuures pole aukohtu otsus haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11).
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium