lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2485/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2485/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
917
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2485

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 05.06.2025 otsuse nr 2-15/25/265 tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks otsustama aukohtumenetluse algatamine

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1.X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Y. Y tegevuse peale kaebaja lapse esindamisel ja lapsega suhtlemisel tsiviilasja raames. Kaebaja leidis, et advokaat ei ole pädev lapsega suhtlema ja temaga seotud asjaolusid välja selgitama ning on kallutatud lapse isa suhtes.
2.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 05.06.2025 otsusega nr 2-15/25/265 vandeadvokaat Y. Y tegevuse suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata. Kokkuvõtlikult leidis aukohus, et advokaat ei ole asjatundmatu oma õigusteadmiste või isikuomaduste poolest. Samuti ei ole advokaat tegutsenud menetluses lapse huvide vastaselt või irdunud kutse-eestikast või juhendis sätestatust. Kohtumenetlus on endiselt pooleli ja kohtul ei ole lapse esindajale etteheiteid olnud. Advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteole viitavad tunnused ja aukohtu menetlus tuleb jätta algatamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas 25.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 05.06.2025 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks otsustama uuesti aukohtumenetluse algatamine vandeadvokaat Y. Y suhtes. Kaebaja kordas oma põhjendusi advokaadi ebapädevuse ja kallutatuse kohta.

3-25-2485

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538; 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
6.Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused).
7.Aukohtu otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus asjas nr 319-1105). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203).

2(3)

3-25-2485

8.Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema või tema lapse õigusi rikkunud. Samuti on kaebajal võimalik tõstatada pooleliolevas tsiviilasjas küsimus advokaadi pädevuse kohta. Kui tsiviilasja menetlev kohus leiab samuti, et advokaat ei ole pädev last esindama või on rikkunud esindamisel lapse õigusi või huve, siis on kohtul võimalik esindaja menetlusest kõrvaldada. Eeltoodu ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
9.Järelikult tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale läbivaatamatult tagastada.
10.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium