3.Jätta S.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2679 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas esitada osas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lgd 1 ja 3, § 252 lg 7).
1.S.P (kaebaja) peeti Ameerika Ühendriikide vahistamistaotluse alusel Eesti Vabariigis kinni 28.03.2023. Harju Maakohtu 29.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati kaebaja suhtes väljaandmisvahistust. Harju Maakohtu 26.05.2023 määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2024 ning 27.03.2024 määrusega kuni 28.09.2024. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrusega asendati tõkend kaebaja elektroonilise valvega tähtajaga kuni 28.09.2024. Harju Maakohtu 25.09.2024 määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.03.2025 ning jäeti väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 25.03.2025
3-25-2679 määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.09.2025 ning jäeti väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse Harju Maakohtu 25.03.2025 määruse peale rahuldamata ja väljaandmisvahistuse tähtaja pikendamise jõusse. Ringkonnakohus kordas oma määruse p-s 16, et kehtestatud elektroonilise valve tingimused võimaldavad kaebajal liikuda (ajavahemikus kl 7.00˗23.00) piiranguteta Harjumaa piires. Keeldu Harjumaalt lahkumiseks ei ole, kuid selleks tuleb taotleda luba (vajalike tehniliste ettevalmistuste tõttu).
2.Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teavitas kaebajat 12.08.2025 kodukülastuse käigus, et alates 13.08.2025 on kaebajal lubatud liikuda ainult Tallinna linna piires.
3.Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teatas vastuseks kaebaja 13.08.2025 päringule, et piirang liikumisele väljaspool Tallinna tuleneb kaebaja elektroonilise valve ajakava muutmisest. Kriminaalhooldusametnik lähtus elektroonilise valve ajakava muutmisel riigiprokurör Heleri Randma seisukohast, mille kohaselt ei võimaldata kaebajale liikumist Haapsallu ja Pärnusse. Elekroonilise valve ajakava muutmisel on tegemist haldusmenetlusliku otsusega, mida on kaebajal võimalik vaidlustada kohtus.
4.Riigiprokurör H. Randma teavitas 13.08.2025 kaebajat elektronkirjaga, et kaebaja võib edaspidi liikuda väljaspool Tallinna ainult siis, kui liikumiseks on olemas selge ja piisav põhjus. Koolivaheaja sisustamine ei ole piisav põhjus. Kaebaja saab esitada kaebuse piirangule HKMS-s sätestatud korras.
5.S.P esitas 14.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseke riigiprokuröri 13.08.2025 kehtestatud elektroonilise valve graafiku muutmine nõuetekohase haldusaktita, tunnistada õigusvastaseks riigiprokuröri tegevusetus haldusakti vormistamisel ning kohustada prokuratuuri vormistama otsus haldusmenetluse seaduse §-de 56 ja 57 kohaselt või tühistama piirang. Kaebaja elektroonilise valve kohaldamise ajakava on alates 13.08.2025 muudetud selliselt, et liikumine Tallinna piiridest väljapoole on lubatud ainult selge põhjuse olemasolul ja varem lubatud sõidud lapsega koolivaheajal väljaspool Tallinna on keelatud. 13.08.2025 otsust ei ole vormistatud nõuetekohaselt ja prokuratuuri põhjendus on vastuolus varasemate seisukohtadega maakohtus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 13.08.2025 piirangu kehtivus kuni asja lõpliku lahendamiseni ja taastada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kehtestatud elektroonilise valve graafik. Piirang põhjustab kaebajale olulise ja pöördumatu kahju, piirates perekonnaelu ja liikumisvabadust.
6.Tallinna Vangla selgitas 18.08.2025 vastuses kohtunõudele, et kriminaalhooldaja muutis prokurörilt saadud sisendi alusel kaebaja elektroonilise valve ajakava alates 13.08.2025. Kaebajat informeeriti liikumise piirangu kehtestamisest enne piirangu jõustumist. Kriminaalhooldaja on kaebajat informeerinud, et kui kaebajal tekib vajadus viibida väljaspool Tallinna, peab ta esitama liikumise ajakava mustandi soovitud liikumisega ning liikumisvajaduse põhjenduse, võimalusel koos tõenditega. Kriminaalhooldusametnik vaatab seejärel tema soovi üle, kontakteerub prokuröriga ning võtab seisukoha, kas soovitud liikumine võimaldatakse või mitte. Kaebaja ei ole Tallinna Vanglale kriminaalhooldusega seonduvaid pöördumisi esitanud.
7.Riigiprokurör H. Randma selgitas 19.08.2025 vastuses kohtunõudele, et vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ 2(5)
3-25-2679 (määrus nr 15) § 8 lg-le 11 on kriminaalhooldaja kaasanud nii elektroonilise järelevalve ajakava koostamisele kui ka selle muutmisele prokuröri. Prokurör on edastanud kaebajale oma 13.08.2025 kirjaga põhjenduse, miks prokuratuuri varasem seisukoht kaebajale elektroonilise järelevalve all lubatud liikumisala ulatuse suhtes on muutunud. Kirjale lisatud info, et kaebuse elektroonilise järelevalve ajakava muutmisele saab esitada kaebuse HKMS-s sätestatud korras, ei olnud viide sellele, et prokuratuur on teinud haldusakti, vaid sellega püüti suunata isikut õigesse menetlusliiki.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praeguse vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku ja prokuratuuri tegevust kaebaja suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Harju Maakohus on pikendanud 25.03.2025 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 447 alusel juba varem kohaldatud väljaandmisvahistust ning asendanud selle elektroonilise järelevalvega. Nimetatud kohtumäärusest tulenevalt ja määruse nr 15 § 8 lg-tele 1 ja 11 tuginedes on kriminaalhooldusametnik koostanud kaebajale koostöös prokuröriga elektroonilise järelevalve ajakava. Kaebaja peab õigusvastaseks ajakavas 13.08.2025 tehtud muudatust, millega piirati kaebajale lubatud liikumisruumi ulatust. Otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne üksikküsimuse lahendamisse üksnes põhjusel, et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p 10; Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024, p 9). Tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Kuna sellise vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12). Samad järeldused on kohaldatavad ka praeguses asjas. Tegemist on maakohtu lahendi (elektroonilise järelevalve kohaldamine) täitmisel tekkinud küsimustega, mille lahendamise pädevus on KrMS §-dest 427 ja 431 tulenevalt maakohtul. Tegemist on kriminaalhooldaja ülesannete täitmisel tekkinud küsimusega (vt kriminaalhooldusseaduse § 2 p 4). Vaidlusaluse küsimuse kuulumisele maakohtu pädevusse viitab ka asjaolu, et kaebajale elektroonilise järelevalve kohaldamisel on nii maakohus kui ringkonnakohus kohaldatavast meetmest tuleneva riive proportsionaalsust hinnates sisuliselt juba arvesse võtnud ka seda, milline on (või saab olema) kaebajale valve all lubatud liikumise ala. Kaebaja suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisest tulenev põhiõiguste riive on tervik, mida ei ole otstarbekas jagada mitmeks erinevaks ja erinevate kohtumenetluse liikide kaudu kontrollitavaks osaks. See tekitaks ka vastandlike järelduste ja ebaülevaatlikkuse ohu. Määravaks ei saa pidada, et kriminaalhooldusametnik ja prokurör on leidnud, et vaidlusalune ajakava muutmise otsus on tehtud haldusmenetluses ning suunanud kaebajat halduskohtule kaebust esitama. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-25-2679
9.S.P palub 22.08.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tegemist ei ole kohtulahendi täitmise küsimusega, vaid iseseisva haldusaktiga. Elektroonilise valve graafikut muudeti kohtulahendita üksnes prokuröri ja kriminaalhooldaja tegevuse alusel. Seega eksis halduskohus pädevuse osas. Kaebuse tagastamine jätab kaebaja ilma võimalusest piirangut vaidlustada. KrMS ega Harju Maakohtu praktika ei näe ette selget korda selliste prokuröri/kriminaalhooldaja otsuste kontrollimiseks. Kaebaja liikumisvabadust ja perekonnaelu on piiratud kohtu kontrollita. Õigus liikuda ainult Tallinna piires on vastuolus Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega nr X-XX-XXXX, mis lubas kaebajal liikuda vabalt Harjumaa piires. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei ole proportsionaalne ja rikub tõhusa õiguskaitse põhimõtet. Tallinna Vangla 19.08.2025 kiri „Elektroonilise valve ajakava varasemalt lubatud liikumise ära võtmine“ on koostatud tagantjärele, mis kinnitab, et piirangut rakendati nõuetekohase haldusaktita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega asja materjalide juurde võtmiseks neli lisa (digitaalse toimiku leheküljed 56˗63). Esitatud lisadest on Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus, riigiprokuröri 19.08.2025 vastus kohtunõudele ja Tallinna Vangla 18.08.2025 vastus kohtunõudele juba kohtasja materjalide juures olemas. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku 19.08.2025 kiri nr 8-1/1-25/12828-1 ei ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks vajalik (HKMS § 198 lg 3). Seetõttu tuleb esitatud lisad kaebajale tagastada.
12.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Elektroonilist valvet kohaldatakse kohtumäärusega (KrMS § 1371 lg 4 esimene lause). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on Harju Maakohtu 29.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud väljaandmisvahistust ning Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrusega asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega pikendati kaebaja väljaandmisvahistuse tähtaega kuni 28.09.2025 ning jäeti väljaandmisvahistamine asendatuks elektroonilise valvega.
14.Elektroonilise valve ajakava koostab kriminaalhooldusametnik koostöös kriminaalhooldusalusega, arvestades võimaluse korral tema tavapärast elukorraldust ja soove (määruse nr 15 § 8 lg 1). Määruse nr 15 § 8 lg 11 sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele on vahistamise asemel määratud elektrooniline valve, koostatakse tema ajakava koostöös prokuröriga või kohtuniku soovitusi järgides. Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku poolt kaebaja elektroonilise järelevalve ajakavas koostöös riigiprokuröriga (vt riigiprokurör H. Randma 19.08.2025 vastus kohtunõudele, dtl 32) tehtud muudatust, millega piirati kaebajale Harju Maakohtu 25.03.2025 määrusega nr X-XX-XXXX lubatud liikumisruumi ulatust. Halduskohus on õigesti leidnud, et elektroonilise järelevalve ajakava muutmine on toimunud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Seetõttu on elektroonilise järelevalve ajakava 4(5)
3-25-2679 muutmine maakohtu lahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes. Halduskohus on asjakohaselt viidanud analoogsetes asjades tehtud Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrusele nr 3-18-170 (p 10) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2018 määrusele nr 3-17-2024 (p 9). Seega ei ole määravad kriminaalhooldusametniku ja riigiprokuröri selgitused, et vaidlusalune ajakava muutmise otsus on tehtud haldusmenetluses ning kaebajal on õigus see vaidlustada halduskohtus. Kuna vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (vt Riigikohtu erikogu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12).
15.Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamine põhjendatud. Seda eriti olukorras, kus kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja juba pöördunud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX elektroonilise järelevalve ajakava muutmise osas kaebusega pädeva kohtu (s.o Harju Maakohtu) poole ning taotlenud ühtlasi esialgset õiguskaitset piirangu kehtivuse peatamiseks.
16.Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ning jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.