Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 28. august 2025, Tartu 3-24-708
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses müraga kambris nr 3108
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a otsus muutmata.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. september 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et ligikaudu kolme nädala jooksul oli kaebaja kambris nr 3108 müra (undamine). Kaebaja ei saanud magada. Tegemist on piinamisega.
2.Vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 11. märtsi 2024. a otsusega nr 1-13/24/15-3. Vastustaja tuvastas kaebaja kambris madala vaevu kuuldava heli. Seda tekitas ventilatsioonisüsteem, mis madala välistemperatuuri tõttu töötas aeglasel kiirusel. Ventilatsiooni kiirust tõsteti ja heli kadus. Vastustaja ei ole tegutsenud õigusvastaselt ja kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
3.Kaebaja esitas 8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamiseks, kuna pidi taluma katkematut müra (undamist) elukambris. Heli ei saanud olla nõrgem kui 30 dB, kuna kaebaja kuulis seda ka duši all olles ja ajal, mil kasutas kõrvatroppe tugevusega 34
dB. Kaebaja hinnangul on heli seostatav katusele paigaldatud päikesepaneelidega. Ei ole usutav, et heli tekitas ventilatsioon.
4.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja paiknes kambris 3108 järjestikku ajavahemikul 27. septembrist 2023 kuni 9. jaanuarini 2024. Kaebaja ei ole tõendanud tervise kahjustamist, erinevaid raviskeeme on kohaldatud talle ka varem. Haldusteenistus käis kaebaja pöördumise järel kontrollimas kambrit 3108 ning leidis, et mürahäiringu allikas oli ventilatsioonis, samas oli heli vaikne. Suurtes sundventilatsiooniga hoonetes ei ole absoluutset vaikust võimalik tagada. Päikesepaneelide töö ei too iseenesest müra kaasa ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema arvates said päikesepaneelid müra tekitada.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus 28. märtsi 2025. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohus sedastas, et kaebaja taotleb vaimse tervise kahjustamise ja muude kannatuste põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamist (dtl 6), ning tõlgendas kaebust nii, et nõue ei ole piiratud üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamisega.
7.Kaebaja väidab kambris häiriva heli tekkimist 19. detsembril 2023. Kaebaja teavitas suuliselt inspektor-kontaktisikut ning inspektor-kontaktisik korraldas kaebaja ümberpaigutamise, mida tehti 9. jaanuaril 2024.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 sätestab, et väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset. Sarnase piirmäära statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele näeb ette ka sotsiaalministri määrus „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
9.Mõõdistamist kaebaja väidetud heli esinemise ajal ei teostatud ja tagantjärele ei ole seda võimalik teostada. Asja lahendamisel saab lähtuda üksnes sellest, kuivõrd usutavaks saab hinnata poolte subjektiivset hinnangut heli tugevusele. Ei ole usutav, et heli tugevus kaebaja kambris võis ületada normtasemeid. hindamisel tuleb aga arvesse võtta, et kaebaja enda väitel on ta tundlik ja kergesti ärrituv inimene. Sel juhul võis kaebaja subjektiivselt tajuda heli oluliselt tugevamana kui see tegelikult oli. Pidevat ja ühtlast heli võivad põhimõtteliselt tekitada päikesepaneelide inverterid ehk alalisvoolu vahelduvvooluks muundavad seadmed. Eluliselt ei ole usutav, et võimaliku inverterite tekitatud heli tugevus kaebaja kambris oli tugev. Päikesepaneelid asuvad hoone välispinnal ja heli pidi kambrisse jõudmiseks läbima hoone ehituslikud konstruktsioonid. Päikesepaneele kasutatakse elamutel laialdaselt ning on üldiselt teada, et need ei põhjusta tavaliselt eluruumidesse kostvat heli, mis igapäevases elus on häiriv. Usutavam on vastustaja väide, et heli oli nõrk ja seda põhjustas külma ilma tõttu rakendunud ventilatsiooni seadistus.
10.Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks arstile kurtnud kambris esineva häiriva heli või selle mõjude üle. Psühhiaater on täitnud kaebaja kohta ravipäevikut 30. oktoobrist 2023 kuni 11. juunini 2024 (dtl 24-25, 105-106). Kaebaja kurtis arstile 29. detsembril 2023, et ei saa magada ja on kergesti ärrituv. Kuid sarnased vaevused esinesid ka pärast seda, kui kaebaja enam vaidluse all olevas kambris ei paiknenud. 2
Kaebaja raviskeemi muutmine ei tõenda, et heli tugevus kaebaja kambris ületas normtaset. Kaebaja raviskeemi on muudetud ka varem ja hiljem.
11.Kui tõendatud ei ole müra normtaseme ületamine kaebaja kambris ja tõendatud ei ole ka see, et arst oleks kaebaja terviseseisundist tingitud erivajaduse tõttu näidustanud kaebajale tavapärastest erinevad kinnipidamistingimused, siis puudub vastustaja õigusvastane tegevus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ei saanud vastustajalt vastust oma pöördumisele müra kohta, vastustaja esitatud vastusel puudub kaebaja allkiri. Vastustaja väide, et müra põhjustas ventilatsioonisüsteem ja selle reguleerimisel müra kadus, on ka sisuliselt vale, kuna sel juhul puudunuks vajadus kaebaja ümberpaigutamiseks. Müra tõttu kaebaja ärritus kordades kiiremini kui tavaliselt. Ja kogu see stress viis kaebaja viimase piirini, kus hakkas lõhkuma, et saada sellest kambrist ära. Halduskohus toob välja, et kaebaja võis tajuda heli olulisemalt tugevamana. Kas heli tajumine tugevamana ei kahjusta siis inimese tervist? Kui katusele on paigaldatud päikesepaneelid mille inverterid teevad heli alalisvoolu vahelduvvooluks muundamisel, siis kandub ka see undamise heli edasi ja on küllaltki tugev. Kui tervisekaardis ei ole näha kurtmist kambris esineva häiriva heli osas, siis ei saa välistada, et isegi kui kaebaja ka mainis mõnele arstile, seda, siis ei pruugitud seda kirja panna. Kui muudeti raviskeemi ja suurendati ravimidoosi siis tehti seda ka põhjusega.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
15.Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta jaanuaris vastustaja tegevuse tõttu oli kaebaja kambris häiriv kestev müra (undamine), mis oluliselt häiris kaebaja und ja põhjustas kaebaja vaimse tervise halvenemise. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatu on piisav vangla õigusvastase tegevuse tõendamiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
16.Kaebaja hinnangul tõendavad vaidlusalusel ajal lubamatult valju müra esinemist Tartu Vangla kambris nr 3108 kaebaja terviseseisundi halvenemine unepuuduse tõttu (seda kinnitab raviskeemi muutmine), kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse ning, et halduskohus möönis päikesepaneelide inverteeri poolt müra tekitamise võimalust ning sedagi, et kaebaja võis tajuda müra valjemana kui teised isikud.
17.Halduskohus tuvastas, et kaebaja paiknes kambris nr 3108 kuni 9. jaanuarini 2024 ning väidab häiriva heli esinemist alates 19. detsembril 2023, seostades seda eluhoone katusele päikesepaneelide paigutamisega. Apellatsioonkaebuses kaebaja ei sea toodud asjaolusid kahtluse alla. Seetõttu lähtub ringkonnakohus neist asjaoludest apellatsioonkaebuse lahendamisel. 3
18.Halduskohus osutas asjakohaselt, et kuigi kaebaja viibis vaidlusalusel ajal korduvalt meditsiinitöötaja vastuvõtul, ei kajasta kaebaja meditsiinikaardi väljavõte kaebusi kambris oleva müra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus müra väidetavalt häiris oluliselt kaebaja und ning viis stressitaseme ja ärrituvuse suurenemiseni, mis nõudis ravimiannuste suurendamist, jätnuks kaebaja selle asjaolu meditsiinitöötajale avaldamata. Samuti on raske näha põhjust, miks pidanuks meditsiinitöötaja jätma meditsiinikaardile märkimata kaebuse unehäirete põhjuse kohta, kui kaebaja selle esitanuks. Seega lubab meditsiinikaardil teabe puudumine järeldada, et kaebaja unehäiretega seoses müra üle ei kaevanud ning vastavalt võimalikud unehäired ei olnud ebatavalised kaebaja jaoks või ei tajunud kaebaja ise nende põhjusena nüüd kohtumenetluses väidetud müra. Raviskeemi muutmine võib küll näidata, et varem kasutatud ravimid ja nende annused ei olnud (enam) sobivad või piisavad kaebaja terviseseisundi hoidmiseks või parandamiseks. Samas ei järeldu raviskeemi muutmisest siiski, et muutmise põhjuseks oli just kaebaja väidetud müra ebasoovitav mõju kaebajale, seda eriti olukorras, kus sellist seost meditsiinikaardilt ei nähtu. Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt esile toonud sellegi, et kaebaja raviskeemi on muudetud nii enne kui pärast vaidlusalust perioodi. Samuti on kaebaja kaevanud ärrituvuse üle korduvalt varem kui ka hiljem. Seega on ilmne, et muudatusi kaebaja raviskeemis on tehtud perioodidel, mis ei ole seostatavad müraga kaebaja kambris. Seetõttu ei saa ainuüksi raviskeemi muutmise faktist järeldada mürahäiringu esinemist.
19.Oluline on siinkohal seegi, et kaebaja ärrituse ja selle avaldumise kohta vägivallana ei ole andmeid vaidlusalusel ajal s.o 19. detsembrist 2023 kuni 9. jaanuarini 2024. Küll on kaebaja ärrituvus vallandunud vägivallana kambri sisustuse suhtes näiteks 16. ja 31. jaanuaril 2024 (dtl 110, 111), s.o vastavalt nädal ja kolm nädalat pärast kaebaja ümberpaigutamist kambrisse nr 3090, kus kaebaja enda kinnitusel ei olnud häirivat müra. Nende intsidentide toimumise ajaks ei saanud müra häirida kaebaja und. Ometi avaldus kaebaja ärritus ägedamalt, kui väidetava mürahäiringu mõju ajal. See asjaolu seab kahtluse alla nii kaebaja väite võimaliku mürahäiringu tegelikust mõjust kaebajale.
20.Vastuseks kaebaja 9. jaanuari 2024 kahjunõudele selgitas vastustaja 24. jaanuaril 2024 (dtl 34), et kaebaja kambri kontrollimisel tuvastati tõesti vaevukuuldav heli, mis seostati ventilatsioonisüsteemi tööga aeglasel kiirusel. Ventilatsioonisüsteemi kiiruse tõstmise tulemusel heli kadus. Kaebaja paigutati ümber teise kambrisse samuti 9. jaanuaril 2024. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kaebaja paigutati esmalt teise kambrisse ja alles seejärel selgitati välja müra olemasolu ja selle põhjus. Seega ei sõltunud kaebaja ümberpaigutamine sellest, kas vastustajal õnnestus müra põhjus välja selgitada ja müra kõrvaldada. Seetõttu ei kinnita kaebaja ümberpaigutamine nagu olnuks müra kambris lubamatult vali ja vastustajal ei õnnestunudki seda kõrvaldada; või, et müra põhjus oli päikesepaneelide töö, mitte ventilatsioonisüsteemi töötamine aeglasel kiirusel.
21.Siinjuures ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja vastust müra kohta ei ole talle teatavaks tehtud. Isegi, kui vastustaja jättis vastuse kaebajale teatavaks tegemata, ei muuda see asja lahendamist. Ka selles olukorras ei saa väita, et vastustaja kontrollis kaebaja kambris mürahäiringut enne 9. jaanuari 2024 ning kaebaja ümberpaigutamise põhjuseks oli olulise mürahäiringu tuvastamine, mida vastustaja ei suutnud kõrvaldada. Tähelepanuväärne on hoopis see, et kuigi kaebaja väidab teda oluliselt häirinud müra esinemist kambris juba alates 19. detsembrist 2023 puuduvad andmed, et kaebaja oleks sellest probleemist vastustajale kirjalikult märku andnud. Isegi kui, kaebaja esmalt püüdis lahendada probleemi suuliselt valvuri või kontaktisikuga suheldes, pidi kaebajal siiski kiiresti selguma, et sel viisil 4
häiringu mõjust pääsemine ei õnnestu. Seetõttu esmase kirjaliku pöördumisena kahjunõude esitamine ümberpaigutamisega samal päeval viitab pigem sellele, et kaebaja huvi oligi eelkõige rahalise nõude esitamine vastustajale mitte niivõrd häiringu võimalikult kiire lõpetamine.
22.Lubamatut mürahäiringut ei saa järeldada sellestki, et kaebaja on helide suhtes tundlik. Seda mitte ka olukorras, kus vastustaja tuvastas kambris vaikse undava heli ja halduskohus möönis päikesepaneelide inverteri poolt heli tekitamise võimalust. Halduskohus põhjendatult leidis, et mürataseme hindamisel on asjakohased eluruumides lubatud müra piirnormid ja tehnoseadmete töötamisel lubatud müra piirnormid. Vaidlust ei ole selles, et müra helitugevust kambris ei ole mõõdetud ning vaidluse lahendamise ajal saab kohus hinnata müra helitugevust üksnes kaudselt. Halduskohtu menetluses ega ka menetluses ringkonnakohtus ei ole ilmnenud asjaolusid või tõendeid, mille põhjal võiks jaatada tõenäosust, et müra helitugevus ületas piirnormi 30dB. Pigem ilmneb apellatsioonkaebusest, et kaebaja nõustub halduskohtu selgitusega, et müra, mis kaebaja kambrisse kostis ei olnud objektiivselt kuigi vali, kuid kaebaja oma tundlikkuse tõttu võis tajuda seda häirivana. Kaebaja tundlikkus helide suhtes ei ole asjaolu, millega vastustaja saanuks arvestada kaebaja vanglasisesel paigutamisel olukorras, kus arst ei olnud sedastanud kaebaja tervisega seotud erivajadust ega kohustanud seega vastustajat võtma täiendavaid meetmeid müra vältimiseks kaebaja kambris. Liiati ilmneb vastustaja tegevusest, et probleemi ilmnemisel vastustaja leidis võimaluse kaebaja olukorra leevendamiseks paigutades ta ümber teise kambrisse.
23.Kokkuvõttes tuleb seega nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebuses väidetud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ei ole tõendatud. Halduskohus põhjendatult jättis rahuldamata kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi nõutav kahju hüvitamise nõude eeldus – vastustaja õigusvastane tegevus – ei ole täidetud. Seetõttu ei saa kaebaja nõuet rahuldada. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
25.Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.