lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2237/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2237/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3136
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohus Ülle Polluks 28.8.2025, Jõhvi 3-23-2237 Urmas Valge kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1600 eurot (täielik läbiotsimine 23.07.2023) Kaebaja: Urmas Valge Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja: Triin Vaino Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.9.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Urmas Valge esitas 24.07.2023. a Tartu Vanglale taotluse nr 1-13/143-1 23.07.2023. a läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot. U. Valge leidis, et läbiotsimine oli õigusvastane ja sellega alandati tema inimväärikust.
2.Tartu Vangla jättis 25.09.2023. a otsusega nr 1-13/143-2 U. Valge kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-2237

3.Urmas Valge (edaspidi kaebaja) esitas 09.10.2023. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt 23.07.2023. a toimunud lahtiriietumisega läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena välja 1600 eurot.
4.Tartu Halduskohus võttis oma 09.09.2024. a määrusega U. Valge kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1600 eurot (täielik läbiotsimine 23.07.2023) menetlusse. Kaebaja ja vastustaja nõustusid haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja leidis kaebuses, et tema tegelik tahe (HKMS § 2 lg 4) ja vaidluse ese (HKMS § 120 lg 1 p 1) on kohtule esitatud materjalides väljendatud ning see hõlmab RVastS § 9 lg-s 1 toodud süüliselt väärikuse alandamisega seonduvat, mis on piisav alus nõude esitamiseks mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna eraelu puutumatuse rikkumise eest ei ole kaebaja eraldi mittevaralise kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud, siis ei ole ta seda vajalikuks pidanud, põhjusel, et kaebajalt kõiki riideid seljast kiskudes (haldusasi nr 3-23-907) või sundides kaebajat seda ise tegema, keeldumise korral jõu kasutamisega ähvardades, on eraelu puutumatus rikutud 'per se', millega lahutamatult kaasnevad ka moraalsed kannatused. Sellele viitab haldusasi nr 3-23907 (Tartu kohtumaja), kus kohus ei ole nõudnud kaebajalt eraelu puutumatuse rikkumise eristamist väärikuse süülisest alandamisest, samuti teistes kaebajale teadaolevates kaasustes (nr 3-222525 jm). Kaebajal ei ole käepärast viidata seonduvatele õigusnormidele (lisaks PS §§-le 10, 13, 14, 18; EIÕK art-le 3; ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni art-tele 3, 5, 7 ja 8; RVastS § 9 lg-le 1), kuid õiguspraktikas üldteadaolevalt on nii riigisisene kohus kui EIK tehtud lahendites tunnistanud kaebaja kaebuses kirjeldatud vangla sarnase käitumise õigusvastaseks (dtl 1-5,18-19).
6.Vastustaja Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla jääb kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks neid täies ulatuses korrata. Vastab tõele, et 23.07.2023. a toimus tõesti kaebaja läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Tartu Vangla direktori 21.07.2023. a käskkirjaga nr 6-1/459 (lisa 1) lukustati alates 21.07.2023. a kella 14:45 Tartu Vangla kõikide kinniste eluhoonete kõikide eluosakondade elukambrid Tartu Vanglas 2023. aasta 29. nädalal aset leidnud erakorraliste sündmuste tõttu. Käskkirja kohaselt esines mitmel kinnipeetaval sõltuvusainete tarvitamise tunnuseid ning läbiotsimise käigus leiti hulgaliselt keelatud esemeid, sh suures koguse tablette. Kuivõrd Tartu Vanglal oli alust arvata, et kinnipeetavate valduses võib olla veel peidetud kujul narkootilisi aineid, mida soovitakse tarbida või edasi anda, ning sellise teoga seatakse ohtu vangla üldine julgeolek, otsustati läbiotsimiste teostamise ajaks kõikide kinniste eluhoonete kõikide eluosakondade elukambrid lukustada. Kuivõrd 2023. aasta 29. nädalal leidsid Tartu Vanglas aset erakorralised sündmused, otsustati vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks ja täiendava narkootiliste või psühhotroopsete ainete olemasolu ja levitamise võimaluste välistamiseks teostada kogu vangla läbiotsimine ja sealhulgas ka kinnipeetavate läbiotsimine koos lahti riietumisega. Sellisel viisil otsiti 23.07.2023. a läbi ka kaebaja. Kaebaja peab tema suhtes läbiotsimise teostamist õigusvastaseks. Kaebaja sõnul annab vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 küll õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist, kuid viidatud säte ei täpsusta, millisel viisil kinnipeetavat läbi otsida tohib. Intensiivseid põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid tohib kaebaja sõnul kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tartu Vangla on 2

3-23-2237 seisukohal, et ametniku õigus teostada läbiotsimist (sh lahtiriietumisega läbiotsimist) tuleneb just VangS § 68 lõikest 1. Asjaolu, et VangS § 68 lg 1 ei viita konkreetselt lahtiriietumisega läbiotsimisele, ei tähenda, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist teha. Läbiotsimine kui toiming on tegevus, mille käigus kontrollitakse kinnipeetavat keelatud esemete ja/või ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimise ulatus võib olla erinev. Nii näiteks võib kinnipeetavat läbi otsida läbi riiete kompimise teel, aga ka koos riiete ja keha põhjalikuma kontrollimisega ehk koos lahti riietumisega. VangS § 68 lõige 1 annab õiguse teostada läbiotsimist ja vangla hinnangul on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab erineva intensiivsusega läbiotsimisi (sh ka lahtiriietumisega läbiotsimisi). Nii on ka õiguskirjanduses selgitatud, et kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid, millega kaasnevad – nagu vangistuses viibimisega üldiselt – teatud ebamugavused. Nii ei saa lugeda õigusvastaseks kinnipeetava kohustust olla läbiotsijate ees alasti, lõpetama tualeti kasutamist nii, et uks on avatu, samuti olukorda, kus läbiotsimine teostatakse mitte kambris või selleks ettenähtud kohas ja isiku privaatsust tagavas ruumis, vaid koridoris vm kohas, mitme vanglaametniku juuresolekul ning kohustusega võtta end alasti (TrtRngK 3-10-1026; 3-11322; TlnRngK 3-11-1086).1 Seega toetab ka õiguskirjandus vastustaja arusaama, et VangS § 68 lõikes 1 toodud üldmõiste hõlmab ka lahtiriietumisega läbiotsimist. Tartu Vangla nendib, et kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale põhjustada teatud ebamugavusi. Samas on läbiotsimise näol tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda või leida osakonnast selliseid esemeid või aineid ning need ära võtta. Õiguskantsler on oma 14.02.2014. a seisukohas nr 6-3/131329/1400717 selgitanud, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Seega on ka lahtiriietumisega läbiotsimistel legitiimne eesmärk. Õiguskantsler märkis, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost. Sellist selget seost on näinud ka Tartu Ringkonnakohus oma 16.03.2016. a otsuses asjas nr 3-14-53095 (p 14). Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu võitlemise üheks meetmeks on ka läbiotsimised. Riigikohus on samuti oma otsuse nr 3-3-1-40-07 p-s 12 leidnud, et kinnipeetavad peavad taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Seega on läbiotsimiste teostamiseks olemas nii õiguslik alus kui ka legitiimne eesmärk ning lahtiriietumisega läbiotsimise teostamist ei saa automaatselt pidada õigusvastaseks. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt oma lahendites öelnud, et kuigi täielikud läbiotsimised võivad olla vajalikud vangla julgeoleku kindlustamiseks või korrarikkumiste ja kuritegude ennetamiseks, tuleb need läbi viia reeglite päraselt ning need peavad olema õigustatud (vt Savičs vs Läti nr 1789/03, Valašinas vs Leedu nr 44558/98, Iwańczuk vs Poola nr 25196/94). EIK on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumise tuvastanud juhtudel, kus läbiotsimisi on läbi viidud näiteks naisametnike juuresolekul või ametnike juuresolekul, kes läbiotsimise protsessi ajal alandasid kinnipeetavat verbaalselt. Samuti on EIK leidnud, et EIÕK artiklit 3 võib olla rikutud juhul, kui läbiotsimistel puudub igasugune seos vangla julgeoleku tagamise, korrarikkumiste või kuritegude ennetamisega (vt Savičs vs Läti nr 1789/03). Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamisena. Käesoleval juhul oli vanglal olemas õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks ning see viidi läbi erakorralise sündmuse järgselt, ühekordselt ning julgeolekuohu ärahoidmise eesmärgil. Tartu Halduskohus on ka varasemalt hinnanud 23.07.2023. a ühele teisele Tartu Vangla kinnipeetavale teostatud lahtiriietumisega läbiotsimise õiguspärasust. Halduskohus leidis oma 08.02.2024. a otsuses nr 3-23-2299, et kaebaja läbiotsimine toimus õiguslikul alusel ja legitiimisel eesmärgil, s.o avastamaks 3

3-23-2237 keelatud esemeid ja aineid. Samuti oli vangla vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Viidatud Tartu Halduskohtu otsus jõustus 12.03.2024. a. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul puudus alus arvata, et kaebajat võiks mingil moel seostada narkootiliste ainete omamise, tarvitamise või muul viisil käitlemisega. Vangla jättis kaebaja sõnul rakendamata kõik olemasolevad abivahendid narkootiliste ainete leidmiseks. Kaebajale teostati täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega konkreetselt vangla julgeolekut ohustava sündmuse järgselt, mille käigus levisid vanglas narkootilised ained. Kuigi lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole kinnipeetavatele meelepärane ja sellega sekkutakse negatiivselt isiku põhiõigustesse, on see toiming vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Narkootiliste ainete tarvitamine vanglas ohustab nii tarvitajaid endid, kui ka seab ohtu teiste vanglas viibivate isikute ning vangla üldise julgeoleku. Vanglale sai teatavaks, et osade kinnipeetavate osas on tekkinud narkootilise aine tarvitamise kahtlus ja kaks kinnipeetavat tuli suisa üledoosi kahtlusega haiglasse toimetada. Nimetatud leidis sündmus ka meedias laia kõlapinda ja kajastamist (nt portaal Delfi.ee „Kiirabi viis Tartu Vanglast kaks kinnipeetavat uimastite üledoosi kahtlusega haiglasse“ https://www.delfi.ee/artikkel/120218211/kiirabi-viistartu-vanglast-kakskinnipeetavatuimastiteuledoosi-kahtlusega-haiglasse; portaal ERR.ee „Tartu Vanglas tehakse üledooside järel erakorraline teenistusvalve“ https://www.err.ee/1609040357/tartuvanglastehakseuledooside-jarel-erakorralineteenistusvalve). See andis selge signaali, et vanglas on narkootiline aine kinnipeetavatele kättesaadav ning selle leviku ulatus ei ole vangale teada. Avastamaks narkootilist ainet oli vajalik ja põhjendatud kõik eluosakonnad ja kinnipeetavate kambrid, sh ka kinnipeetavad, põhjalikult läbi otsida. Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel (nt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14). Kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Kohtud on möönnud, et vanglal ei ole 1 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak., Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne., teine täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne., Kirjastus Juura, 2014, lk 166 2 Kättesaadav ka arvutivõrgus:https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri _seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_kinni_peetava_isiku_taieliku_labiotsimise_po hiseadusparasus võimalik ette näha seda, kas ja millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja 09.11.2021.a otsus asjas nr 3-20-1641, p 16). Kuivõrd kinnipeetavad võivad keelatud esemete üleandmisega, hoidmisega vms tegeleda mitte isiklikust huvist lähtuvalt, vaid kellegi teise palvel või isegi survel, siis ei ole võimalik vanglal kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegelda. Küll aga on vangla jaoks oluline hoida ära ka esmakordseid juhtumeid, kus kinnipeetav üritab enda juures hoida või varja keelatud esemeid või aineid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei saa piirduda lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamisega üksnes põhjendatud kahtluse korral. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta Urmas Valge kaebus rahuldamata ja võimalikud menetluskulud kaebaja enese kanda (dtl 8-14, 32-44).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4

3-23-2237

7.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
9.Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
10.Kaebaja on palunud hüvitada talle väärikuse alandamises seisnev kahju 1600 eurot, mille vastustaja põhjustas talle seoses 23. juulil 2023 aset leidnud täieliku läbiotsimisega.
11.Kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 2. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui isik viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja 5) vanglasisesel saatmisel. Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega.
12.Viidatud sätted ei näe ette läbiotsimise üksikasjalikku kulgu. VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise (sh ka kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise) eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid.
13.Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega ei nähta lahti riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas lahti riietumisega läbiotsimine oli praegusel juhul põhjendatud. Kaebaja leiab, et tervele vanglale 23. juulil 2023 tehtud lahtiriietumisega läbiotsimiseks puudusid väga mõjuvad põhjused. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu. 5

3-23-2237

15.Kohtupraktikas on selgitatud, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud. Samuti on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika). Ka EIK osutas 11. mai 2023. a asjas Bojar vs. Poola (p-d 15-16), et sellest ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti läbiotsimine, põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega. Õiguskantsler on 7. juuni 2023. a Tartu Vangla direktorile adresseeritud kirjas nr 7-4/230551/2303077 selgitanud, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetsed asjaolud (dtl 3).
16.Vastustaja on 25.09.2023. a otsusega nr 1-13/143-2 U. Valge kahju hüvitamise taotluse jätnud rahuldamata (dtl 11-13). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et läbiotsimise kui meetme kohaldamiseks esines seaduslik alus. Kohtu hinnangul on vastustaja usutavalt põhjendanud, et kuna vanglas toimus sündmus, millega oli seotud ka narkootiliste ainete levik, siis oli vanglal vajalik teostada kinnipeetavatele ja kambritele põhjalik läbiotsimine. Käesoleval juhul oli vanglal olemas õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks ning see viidi läbi erakorralise sündmuse järgselt, ühekordselt ning julgeolekuohu ärahoidmise eesmärgil. Kohus leiab, et keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning kinni peetavate isikute turvalisuse vahel on selge seos. Seda enam, et vastustaja selgituste kohaselt tuli kaks kinnipeetavat üledoosi kahtlusega isegi haiglasse toimetada.
17.Ka Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-64-14 p-s 9 selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu, jättes kinnipeetava enne eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid ning see tõi vanglale kaasa vastutuse teisele kinnipeetavale tekitatud kahju eest. Kõnealusest lahendist nähtub seega selgelt põhimõte, et vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks.
18.Samuti on vangla selgitanud, et käesoleval juhul oli läbiotsimise eesmärgiks kontrollida, et kinnipeetavad ei oleks peitnud narkootilisi aineid enda kambrisse, riiete alla või oma kehale. Täieliku läbiotsimise eesmärgiks on väiksemõõduliste ja raskemini avastavate esemete ja ainete tuvastamine, mis jäävad kompimise ja muude vähemintensiivsete läbiotsimisviiside kasutamisel avastamata. Üksnes kinnipeetava läbiotsimine kompamise või skaneerimise teel ei ole piisavalt efektiivne viis avastamaks väikesemõõdulisi peidetud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Kohtu hinnangul on need vastustaja selgitused asjakohased. Tartu Ringkonnakohus on 19. mai 2019. a otsuses asjas nr 3-17-1236 p-s 12 selgitanud, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada vajadusel kinnipeetava täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega ning juhul, kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist käsitleda kinnipeetava alandamise või karistamisena. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista Eesti ega ka EIK kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning seda ei peeta automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks.
19.EIK on öelnud, et isegi kui alasti läbiotsimine on vajalik, tuleb seda teha kohasel viisil (vt nt EIK 24. juuli 2001, Valašinas vs. Leedu (44558/98), p 117). 6

3-23-2237

20.Kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-14-53095, p 15; 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 12) nimetatud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne.
21.Seega ei ole kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus kohut veennud, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi taluma seoses läbiotsimistega, oleksid ületanud piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. Läbiotsimine, s. h täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavatele küll ebamugavusi, kuid läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi (Riigikohtu 6. septembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 12).
22.Kohus nõustub eelnevat arvestades vangla seisukohaga, et kaebaja läbiotsimine toimus õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid. Samuti oli vanglal vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Eelnevast tulenevalt ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, sest vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.
23.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 48 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 9.9.2024 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
24.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil (näiteks kaebajal) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 35). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

(allkirjastatud digitaalselt) 7

3-23-2237

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium