Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
25.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1194
Haldusasi
X. X-i kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1194.
2.Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1194 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada menetluse lõpetamist puudutavas osas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, riigi õigusabi puudutavas osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
X. X esitas 22.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohus andis 23.04.2025 määrusega haldusasja nr 3-25-1194 kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Kaebaja selgitas kaebuses, et ta ostis 1997. a-l Elva linnas aadressil XXX korteri. Korter registreeriti tema elukaaslase nimele. Kaebaja oli teinud elukaaslasega käenduslepingu tingimusel, et kui kaebaja saab Eesti kodakondsuse, vormistatakse korter kaebaja nimele. Kaebaja sai kodakondsuse 2005. a-l, kuid elukaaslane keeldus käendust täitmast ning erastas maa kaebaja eest salaja. Oktoobris 2007. a-l teatas elukaaslane, et ta soovib korteri maha müüa. Kaebaja esitas Tartu Maakohtule 10.10.2007 avalduse, et nõuda korter ametlikult tagasi. Kohtumenetluses rikuti kaebaja õigusi. Tartu Maakohtu 15.04.2008 lahend (tsiviilasi nr 2-07-42761) on ebaõige. Kohus on 15.04.2008
3-25-1194 lahendis arvestanud hagi esitamise tähtaega ekslikult. Alusetu rikastumise korral on hagi esitamise tähtaeg 3˗10 aastat. Kuna kaebaja sai passi 2005. a-l, sai nõude esitada kuni 2008. ani. Ringkonnakohus lahendas kohtuasja kaks korda otsusega – 21.09.2009 ja 27.05.2010. Kaebaja elas korteris kuni 2015. a-ni, mil ta välja tõsteti. Kaebaja töötas aastatel 2007˗2015 ja tasus kohtukulusid. Nüüd on kaebaja pensionär. Kaebaja soovib maakohtu õigusvastase otsusega tekitatud kahju hüvitamist, et osta endale korter. Mittevaraline kahju on tekkinud tervise rikkumise tõttu, samuti seaduse rikkumisega ja riigivõimu omavoliga. Varaliseks kahjuks on riigilõivud, advokaadikulud, kohtu määratud üür, korteri turuhind, kohtukulud. Elva linn võib igal ajal kaebajaga sõlmitud üürilepingu lõpetada. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse. Analoogse sisuga hagi esitas kaebaja ka 10.04.2025 Tartu Maakohtule.
2.Tallinna Halduskohus lõpetas 20.05.2025 määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning menetlus tuleb lõpetada HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kaebuse asjaolud on ka sedavõrd ilmselged, et asjas ei saa esineda kaebetähtaja ennistamise aluseid. Kaebaja vaidlustas korteri omandi ja valdamise küsimuse kohtuasjas nr 2-07-42761, milles kohus kinnitas 15.04.2008 määrusega kompromissi. Seega on möödunud 10 aastat kaebaja väidete kohaselt kahju tekitanud õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kaebaja esitas 23.05.2013 hagi asjas nr 2-13-25926 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ehk eesmärgil, et teda korterist välja ei tõstetaks. Maakohtu 21.04.2014 otsuse kohaselt oli kaebaja põhiväiteks, et Tartu Maakohtu 15.04.2008 määrusega kohtuasjas nr 2-07-42761 kinnitatud kompromiss on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Seega oli kaebajal juba 2013. a-l teada, et Tartu Maakohtu 15.04.2008 määrus nr 2-07-42761 võib olla kaebajale kahju tekitanud. Samas asjas kuulutati ringkonnakohtu otsus 10.11.2014 ja Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta 21.01.2015. Kuna kaebaja pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kõige varem kohtusse 10.04.2025 (kohtuasi nr 2-25-5550), on igal juhul 10aastane kaebetähtaeg möödunud. Kaebaja väited aegumise arvestamise ja ringkonnakohtu kahe lahendi kohta on seotud kohtuasjaga nr 2-08-21339. Selles kuulutati maakohtu otsus aegumise kohta 04.12.2009 ja ringkonnakohtu otsus 27.05.2010 (jõustus 27.09.2010). Seega on samuti möödunud 10 aastat kaebaja väidete kohaselt kahju tekitanud õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kaebaja tugines ka apellatsioonkaebuses asjas nr 2-13-25926 väitele, et kaebaja nõue raha tagastamiseks ei olnud 04.12.2009 otsuse nr 2-08-21339 tegemisel aegunud. Ringkonnakohus leidis, et see väide ei saanud mõjutada hinnangut varem sõlmitud kompromissile (ringkonnakohtu otsuse p-d 4 ja 11). Sellegipoolest nähtub eeltoodust, et kaebaja sai hiljemalt 2014. a-l teada, et Tartu Maakohtu 04.12.2009 otsus nr 2-08-21339 ja/või ringkonnakohtu otsus samas asjas võivad olla kaebajale kahju tekitanud. Kuna kaebaja pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kõige varem kohtusse 10.04.2025 (kohtuasi nr 2-25-5550), on igal juhul 10-aastane kaebetähtaeg möödunud. Erandlikult võib olla ka kahju hüvitamise kaebuse 10-aastane kaebetähtaeg ennistatav, kui erinevad avaliku võimu organid on olnud ise samuti eksimuses nii, et kaebajal ei olnud võimalik kahju tekkimisest aru saada (Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-19-1340). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, kuna ükski avaliku võimu organ ei ole kaebajat eksitanud, et ta võiks jätkuvalt vaidlusalust korterit omada või vallata. Võimalusest, et kaebaja võidakse korterist välja tõsta ja see on mingiski osas seotud 2007.˗2010. a-ni 2(5)
3-25-1194 toimunud kohtumenetlustega, pidi kaebaja aru saama hiljemalt 2013. a-l, mil kaebajale määrati riigi õigusabi seoses kinnisasja väljaandmisega (kohtuasi nr 2-13-6989) ja kaebaja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses kaebaja sundkorras korteriomandist väljatõstmisega (kohtuasi nr 2-13-25926). Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal esines 10 aasta kestel (2015˗2025) mõjuv põhjus, miks ta ei saanud kaebuse esitamiseks halduskohtu poole pöörduda. Alternatiivselt on võimalik kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, s.o põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ja 3 1 järgi on see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Vaidlusalustes kohtuasjades ei ole ka äratuntav, et riivatud oleks kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele inimõiguste konventsiooni art 6 mõttes. Kaebaja läbis kohtuasjades nr 2-08-21339 ja 2-13-25926, millest viimases hinnati kohtuasjas nr 2-07-42761 sõlmitud kompromissi, kõik kolm kohtuastet. Sisuliselt ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust sellele, et sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2025 määrus nr 3-25-1061; 27.09.2023 otsus nr 3-22-495, p 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale tekkinud riivet pidada väheintensiivseks, vaatamata kaebaja väidetud kahju summale, sest sisuliselt on kaebajale tekkinud riiveks see, et ta ei saa juba lahendatud kohtuasja taasalustada. Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline. Täidetud ei ole kumbki RVastS §-s 15 toodud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eeldustest. Halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kaebaja on selgitanud, et prokuratuur on keeldunud kriminaalmenetluse algatamisest (dtl 27). Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kriminaalmenetluse algatamata jätmise osas toimuks kohtus kaebemenetlust. Seega tuleneb kaebaja avaldatust, et kohtunike osas ei ole süüdimõistvat kohtuotsust. Sealjuures ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist. Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Arvestades kohtuotsuste kuulutamise aega, oleks ka süüteo möönmise korral see aegunud (karistusseadustiku § 311 ja § 81 lg 1 p 1). Arvestades halduskohtusse pöördumise aega, on kaebaja minetanud ka võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kuna menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu, tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X. X peale.
esitas 16.06.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määruse
Tallinna Halduskohus ja Tartu Maakohus on ekslikult arvestanud hagi aegumise tähtaega. Kaebaja õiguseid on rikutud ja korter on ebaõigesti kaebajalt ära võetud. 10 aastat sai täis 15.04.2025 ja avaldus oli esitatud 10.04.2025. Kaebaja on korteri omanik. Kaebaja elukaaslasel ei olnud õigust maad erastada.
3(5)
3-25-1194
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 näevad kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette kaks tähtaega: 1) kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust; 2) kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sealjuures ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kui 10 aastat kahju tekitamisest on möödunud, ei oma tähendust küsimus, millal kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai. 10-aastane tähtaeg on maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav (Riigikohtu 21.06.2017 otsus nr 3-3-1-95-16, p 9).
6.Kaebuse asjaoludest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X. X 11.10.2007 Tartu Maakohtule hagi Y ja Q vastu omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-07-42761). Tartu Maakohus kinnitas 15.04.2008 määrusega nr 2-07-42761 asjas kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kompromissiga andsid kostjad kaebaja XXX Elvas asuva korteri kaebaja valdusesse, kaebaja kohustus maksma üüri ning vabastama korteri 2010. a-l. 23.05.2013 esitas kaebaja tsiviilasjas nr 2-13-25926 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et vältida korterist välja tõstmist. Tartu Maakohtu 21.04.2014 otsusega jäeti kaebaja hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtuvalt hindas kohus asjas ka kaebaja väidet, et maakohtu 15.04.2008 määrusega nr 2-07-42761 kinnitatud kompromiss on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas asjas jättis Tartu Ringkonnakohus 10.11.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus 21.01.2015 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kaebaja väited aegumise arvestamise ja kahe ringkonnakohtu lahendiga on seotud tsiviilasjaga nr 2-08-21339 (kaebaja hagi Y ja Q vastu 20 000 krooni nõudes). Nimetatud asjas jättis Tartu Maakohus 04.12.2009 otsusega hagi rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohus 27.05.2010 otsusega maakohtu otsuse muutmata (jõustus 27.09.2010). Arvestades, et kaebaja pöördus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse kõige varem 10.04.2025 tsiviilasjas nr 2-25-5550, oli möödunud 10aastane tähtaeg ehk maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav.
7.Ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud 10-aastane tähtaeg on põhimõtteliselt ennistatav, kuid selleks peavad olema esinenud väga olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 15.06.2005 määrus nr 3-3-1-25-05, p 10). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegune kohtuasi ei ole asjaoludelt erandlik (vrd Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-19-1340). On ilmne, et kaebaja pidi võimalusest, et ta võidakse korterist välja tõsta ning see on seotud a-tel 2007˗2010 toimunud kohtumenetlustega, aru saama hiljemalt 2013. a-l, mil talle määrati riigi õigusabi seoses täiteasjaga kinnisasja väljaandmiseks (Tartu Maakohtu 04.03.2013 määrus nr 2-13-6989) ning kaebaja esitas tsiviilasjas nr 2-13-25926 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses kaebaja sundkorras korteriomandist väljatõstmisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ei ole väitnud selliseid objektiivseid ega subjektiivseid
4(5)
3-25-1194 põhjuseid, mis oleksid kestvalt takistanud kaebajal nõude esitamist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
8.Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.
9.Kuna halduskohus lõpetas õigesti haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, tuli kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.