PS kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks alusel, et lühiajalised kokkusaamised Viru Vanglas ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 toimusid klaasist vaheseinaga eraldamisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: PS Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Ülo Anijalg
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
3.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 22.09.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebaja PS esitas 22.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1500 euro hüvitamise nõudes alusel, et lühiajalistel kokkusaamistel pereliikmetega (ema, abikaasa, poja ja tütrega) kohaldati klaasist vaheseina ja sisetelefoni. Kaebaja palus arvestada kaebuse põhjendustena kohtueelses menetluses vastustajale esitatud põhjendusi (dtl 11-20). Kohus võttis kaebuse menetlusse ajavahemiku 05.09.2021-08.07.2022 osas. Kaebaja väitel kohaldas vastustaja klaasist vaheseina imperatiivselt vangla sisekorraeeskirja § 31 lg 2 alusel. Kaebaja ei saanud taotleda kokkusaamisi klaasist vaheseinata.
1
Kaebaja jaoks oli alandav suhelda läbi klaasist seina ja sisetelefoni ning see põhjustas kaebajale hingelisi üleelamisi. Kaebaja ei saanud lähedasi puudutada ja kuulda loomulikku häält, puudus emotsionaalne kontakt. CPT soovitus on, et eraldamisega kokkusaamised oleksid erandlikud. Kaebaja lähedastele oli kokkusaamise viis üllatav ja arusaamatu. Kaebaja tundis süütunnet ja häbi, et vangla on kaebajast loonud ohtliku mulje, et isegi lähedastega ei tohi kokku puutuda. Kaebaja taotles eraldamiseta kokkusaamist 2022. aasta juunis. Inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale, et seda talle ei võimaldata, ning soovitas taotluse tagasi võtta, kuna siis saab kaebaja selle asemel pikaajalise kokkusaamise või klaasiga lühiajalise.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus on õiguspärane, kaebaja esitatud väited on põhjendamatud ning kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju. Vaidlusalusel ajavahemikul on lühiajalise kokkusaamise taotlusi esitanud valdavalt külastajad, mitte kaebaja, kokku on vastustajale esitatud 20 sellist taotlust. Üheski külastajate esitatud taotluses ei ole soovitud lühiajalist kokkusaamist eraldamiseta. Kaebaja on esitanud järgnevad taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks: 1) 18.02.2022 taotlus nr 6-28-4902-1, kokkusaamiseks 25.02.2022. Ühtegi erisoovi antud taotlusel ei ole; 2) 12.05.2022 taotlus nr 6-28-13282-1, kokkusaamiseks 01.06.2022. Taotluselt võib vene keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022 oma allkirjaga tagasi võtnud; 3) 12.05.2022 taotlus nr 6-28-13283-1, kokkusaamiseks 27.06.2022. Taotluselt võib vene keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022 oma allkirjaga tagasi võtnud. Kaebajal ei olnud kuni 16.07.2022 õigusaktidest tulenevalt subjektiivset õigust lühiajalisteks kokkusaamisteks eraldamiseta. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole lühiajaliste kokkusaamiste osas riivatud ning kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmisest on asjakohatud ja paljasõnalised. Põhjendamatud ja paljasõnalised on kaebaja väited suurte hingeliste üleelamiste ja psüühiliste kannatuste tekkimisest, kuna sõltumata sellest, et kokkusaamised toimusid eraldamisega, jätkasid külastajad kaebajaga kokkusaamistel käimist. Enne käesolevat kahjunõuet ei ole kaebaja või kokkusaajad vastustajale ühtegi kirjalikku etteheidet esitanud. Kaebaja etteheited on hõlmatud kui vangistusega kaasnevad paratamatud ebamugavused. Kaebaja on vaidlusalusel ajavahemikul aktiivselt kasutanud pikaajaliste kokkusaamiste võimalust ning vastustaja on selliseid kokkusaamisi võimaldanud oluliselt rohkem kui õigusnormid ette näevad. Pikaajaline kokkusaamine toimub eraldamiseta ja tavaliselt kestab üks ööpäev. Kaebajal on vaidluse all oleval ajavahemikul toimunud üheksa pikaajalist kokkusaamist lähedastega (üks pikaajaline kokkusaamine ei toimunud, kuna lähedased ei tulnud kohale). Tähelepanu väärib 07.04.2022.a pikaajaline kokkusaamine, kus külastajad said osaleda pikaajalisel kokkusaamisel lühiajaliselt, mis tähendab, et sisuliselt oli võimalik osaleda kokkusaamistel lühiajalise kokkusaamise vormis eraldamiseta ka enne 16.07.2022. Põhjendamatu on nõude eristamine klaasist vaheseinaga eraldamise ja telefonitoru vahendusel suhtlemise osas. Kui telefoni kasutamise võimalust ei oleks, puuduks isikutel võimalus suhelda. Kohtu seisukoht 2
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
4.Kaebaja väitel oli õigusvastane, et tema lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmetega toimusid ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 klaasist vaheseinaga eraldamise ja sisetelefoni kasutamisega. Lähedasteks käesoleva kaebuse mõistes on kaebaja ema MS abikaasa/elukaaslane LR, lapsed MS (sünniaasta rahvastikuregistri järgi 2021) ja MR (2013). Vaidlusalusel perioodil toimusid kaebajal lühiajalised kokkusaamised nimetatud perekonnaliikmetega järgmiselt (dtl 29-31): 1) 10.11.2021 LR, MS; 2) 17.11.2021 LR, MS; 3) 08.12.2021 LR, MS, MR; 4) 22.12.2021 LR MS; 5) 29.12.2021 LR; 6) 07.01.2022 LR; 7) 20.01.2022 LR, MS, MR; 8) 11.02.2022 LR; 9) 22.02.2022 LR, MS; 10) 15.03.2022 LR; 11) 25.03.2022 LR; 12) 19.05.2022 LR, MS; 13) 31.05.2022 LR, MS; 14) 09.06.2022 LR; 15) 30.06.2022 MS, MS.
5.Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks (kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks) see, et lühiajalised kokkusaamised toimusid klaasist vaheseinaga eraldamisega. On ilmselge, et olukorras, kus lühiajaline kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga eraldamisega, tuleb kinnipeetavale ja kokkusaajale luua võimalus omavahel suhelda. See, et suhtlemine korraldati telefoni kasutamise teel, ei oma iseseisvat tähendust.
6.Kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 24, vaidlusaluse perioodi kestel sätte redaktsioon ei muutunud. Lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmete ja teiste isikutega olid võimalikud vähemalt üks kord kuus kestusega kuni 3
kolm tundi (VangS § 24 lg 1 ja 2). Lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon muutus alates 01.04.2024, m.h lisandus võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks telesilla vahendusel ja pikendati lühiajalise kokkusaamise kestust. Lühiajaliste kokkusaamiste kord sätestatakse VangS § 24 lg 2 alusel vangla sisekorraeeskirjas, täpsemalt selle 8. peatükis. Ka justiitsministeeriumi määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon on vaidlusalusel ajavahemikul püsinud muutumatuna. VSKE § 31 lg 2 nägi ette, et kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldati kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas reeglina klaasist vaheseinaga. VSKE § 31 lg 21 p 3 sätestas võimaluse kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta vangla poolt korraldatavate tegevuste raames VangS § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil (s.t perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemise vältimise eesmärgil). VSKE § 33 sätestab kokkusaamise taotluses esitatavad andmed. VSKE § 33 lg 3 nägi vaidlusalusel perioodil ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist VSKE § 31 lõikes 21 sätestatud viisil, s.o klaasist vaheseinaga eraldamiseta, peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Riigikohus selgitas 17.06.2021.a otsuses asjas 3-19-1416 p 31, et kuigi VSKE § 31 lg 2 1 p 3 sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda lugejale raskesti mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ning vangla kohustus lahendada selline taotlus kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades.
7.Otsuse punktis 6 toodud normide põhjal eraldati lühiajalisel kokkusaamisel reeglina kinnipeetav ja kokkusaaja klaasist vaheseinaga. Õigusnormides ette nähtud juhtudel, s.h kokkusaamisel lähedastega oli vanglal võimalus lubada kokkusaamist klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vanglal oli kohustus kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist, kui isik seda taotles. Vanglal ei olnud kohustust kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist omal algatusel. Kaebajale oli teada võimalus taotleda kokkusaamist eraldamiseta, kuna kaebaja on seda kahel korral teinud.
8.Eraldamiseta kokkusaamisi käsitlevat sätet on pärast vaidlusaluse perioodi lõppemist täpsustatud. 16.07.2022 jõustus VSKE § 31 lg 21 p 5, mille kohaselt võib eraldamiseta kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lõikes 1 loetletud isikutega ja tingimustel (abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega ning faktilise abikaasaga tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust). Eeltoodu ei muuda otsuse punktis 6-7 toodut ehk seda, et eraldamiseta kokkusaamist lähedastega sai kinnipeetav taotleda ja vangla võimaldada ka enne 16.07.2022.
9.Vastustaja esitas kohtule taotlused lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks vaidlusalusel perioodil (dtl 47-71). Reeglina on taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks kaebajaga esitanud kokkusaaja. Taotlustelt (dtl 47-56, 58-63, 68-71) ei nähtu kokkusaaja või kaebaja taotlust kokkusaamiseks klaasist
4
vaheseinaga eraldamiseta. Kaebaja on taotlustele enamasti märkinud omakäeliselt „nõus“ („soglasen“) või „tutvunud“ („oznakomlen“). Kaebaja on esitanud vastustajale kolm taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks. 18.02.2022.a taotlusele (dtl 57) kaebaja erisoove märkinud ei ole. 12.05.2022.a taotlustele kokkusaamiseks 01.06.2022 (dtl 64-65) ja 27.06.2022 (dtl 66-67) on kaebaja märkinud soovi kokkusaamiseks klaasist vaheseinata põhjendades, et väike laps ei räägi telefoni kaudu. Mõlemad taotlused on kaebaja 27.05.2022 tagasi võtnud.
10.Kaebaja väitel võttis ta taotlused tagasi vanglaametniku soovitusel. Kohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust, miks kaebaja taotlused tagasi võttis. Olenemata taotluse tagasivõtmise põhjusest ei saanud vastustaja kaaluda kokkusaamise lubamist eraldamiseta, kui puudus kaebaja või kokkusaaja sellekohane taotlus.
11.Eeltoodu tähendab, et asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kokkusaamiste toimumine eraldamisega oli õiguspärane, kuna kaebaja või kokkusaaja ei taotlenud kokkusaamist eraldamiseta. Lisaks ei ole täidetud nõue, et kaebajal tuli võimaluse korral kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas 12.03.2025.a määruses kaebajale, et tal tuleb välja tuua ja tõendada, mida on kaebaja teinud kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ning asja lahendamisel omab tähtsust, kas ja milliste kokkusaamiste puhul taotles kaebaja kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
12.Kui täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust (puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid), siis ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetust kohus sel juhul ei käsitle. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebajal tuleb kanda oma menetluskulud s.h asjas tasutud riigilõiv 45 eurot, ja tal ei ole kohustust tasuda vastustaja menetluskulusid.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.