Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tiina Pappel, Maili Lokk 31.03.2026, Tartu 3-24-2947 X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks alusel, et lühiajalised kokkusaamised Viru Vanglas ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 toimusid klaasist vaheseinaga eraldamisega Tartu Halduskohtu 22.08.2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.08.2025. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
3.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 31.03.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 22.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.1.Kaebaja selgitas, et nõuab 1500 euro hüvitamist, kuna lühiajalistel kokkusaamistel pereliikmetega (ema, abikaasa, poja ja tütrega) kohaldati klaasist vaheseina ja sisetelefoni. Kaebaja palus arvestada kaebuse põhjendustena kohtueelses menetluses vastustajale esitatud põhjendusi (dtl 11-20).
1.2.Kaebaja väitel kohaldas vastustaja klaasist vaheseina imperatiivselt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 31 lg 2 alusel. Kaebaja ei saanud taotleda kokkusaamisi klaasist vaheseinata. Kaebaja jaoks oli alandav suhelda läbi klaasist seina ja sisetelefoni ning see põhjustas kaebajale hingelisi üleelamisi. Kaebaja ei saanud lähedasi puudutada ja kuulda
loomulikku häält, puudus emotsionaalne kontakt. Kaebaja lähedastele oli kokkusaamise viis üllatav ja arusaamatu. Kaebaja tundis süütunnet ja häbi, et vangla on kaebajast loonud ohtliku mulje, et isegi lähedastega ei tohi kokku puutuda.
1.3.Kaebaja taotles eraldamiseta kokkusaamist 2022. a juunis. Inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale, et seda talle ei võimaldata ning soovitas taotluse tagasi võtta, kuna siis saab kaebaja selle asemel pikaajalise kokkusaamise või klaasiga lühiajalise.
2.Tartu Halduskohus võttis esitatud kaebuse menetlusse ajavahemiku 05.09.2021-08.07.2022 osas.
3.Vastustaja palus oma vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus on õiguspärane, kaebaja esitatud väited on põhjendamatud ning kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju.
3.1.Vaidlusalusel ajavahemikul on lühiajalise kokkusaamise taotlusi esitanud valdavalt külastajad, mitte kaebaja. Kokku on vastustajale esitatud 20 sellist taotlust. Üheski külastajate esitatud taotluses ei ole soovitud lühiajalist kokkusaamist eraldamiseta.
3.2.Kaebaja esitas järgnevad taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks: 1) 18.02.2022. a taotlus nr 6-28-4902-1, kokkusaamiseks 25.02.2022. Ühtegi erisoovi antud taotlusel ei ole; 2) 12.05.2022. a taotlus nr 6-28-13282-1, kokkusaamiseks 01.06.2022. Taotluselt võib vene keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022 oma allkirjaga tagasi võtnud; 3) 12.05.2022. a taotlus nr 6-28-13283-1, kokkusaamiseks 27.06.2022. Taotluselt võib vene keeles välja lugeda, et sooviti kokkusaamist ilma klaasita. Kaebaja on taotluse 27.05.2022 oma allkirjaga tagasi võtnud.
3.3.Kaebajal ei olnud kuni 16.07.2022 õigusaktidest tulenevalt subjektiivset õigust lühiajalisteks kokkusaamisteks eraldamiseta. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole lühiajaliste kokkusaamiste osas riivatud ning kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmisest on asjakohatud. Põhjendamatud ja paljasõnalised on kaebaja väited suurte hingeliste üleelamiste ja psüühiliste kannatuste tekkimisest. Sõltumata sellest, et kokkusaamised toimusid eraldamisega, jätkasid külastajad kaebajaga kokkusaamistel käimist. Enne käesolevat kahjunõuet ei ole kaebaja või kokkusaajad vastustajale ühtegi kirjalikku etteheidet esitanud. Kaebaja etteheited on hõlmatud vangistusega kaasnevate paratamatute ebamugavustega.
3.4.Kaebaja on vaidlusalusel ajavahemikul aktiivselt kasutanud pikaajaliste kokkusaamiste võimalust ning vastustaja on selliseid kokkusaamisi võimaldanud oluliselt rohkem kui õigusnormid ette näevad. Pikaajaline kokkusaamine toimub eraldamiseta ja tavaliselt kestab üks ööpäev. Kaebajal on vaidluse all oleval ajavahemikul toimunud üheksa pikaajalist kokkusaamist lähedastega (üks pikaajaline kokkusaamine ei toimunud, kuna lähedased ei tulnud kohale). Tähelepanu väärib 07.04.2022. a pikaajaline kokkusaamine, kus külastajad said osaleda pikaajalisel kokkusaamisel lühiajaliselt, mis tähendab, et sisuliselt oli võimalik osaleda kokkusaamistel lühiajalise kokkusaamise vormis eraldamiseta ka enne 16.07.2022.
3.5.Põhjendamatu on nõude eristamine klaasist vaheseinaga eraldamise ja sisetelefoni vahendusel suhtlemise osas. Kui telefoni kasutamise võimalust ei oleks, puuduks isikutel üldse võimalus suhelda.
4.Tartu Halduskohus jättis 22.08.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
4.2.Kaebaja väitel oli õigusvastane see, et tema lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmetega toimusid ajavahemikul 05.09.2021 - 08.07.2022 klaasist vaheseinaga eraldamise ja sisetelefoni kasutamisega. Lähedasteks käesoleva kaebuse mõistes on kaebaja ema M. X.X.-i, abikaasa/elukaaslane A.A., lapsed B. X.X. (sünniaasta rahvastikuregistri järgi xxx) ja C.C. (xxx). Vaidlusalusel perioodil toimusid kaebajal lühiajalised kokkusaamised nimetatud perekonnaliikmetega järgmiselt (dtl 29-31): 1) 10.11.2021 A.A., B. X.X.; 2) 17.11.2021 A.A., B. X.X.; 3) 08.12.2021 A.A., B. X.X., C.C.; 4) 22.12.2021 A.A., B. X.X.; 5) 29.12.2021 A.A.; 6) 07.01.2022 A.A.; 7) 20.01.2022 A.A., B. X.X., C.C.; 8) 11.02.2022 A.A.; 9) 22.02.2022 A.A., B. X.X.; 10) 15.03.2022 A.A.; 11) 25.03.2022 A.A.; 12) 19.05.2022 A.A., B. X.X.; 13) 31.05.2022 A.A., B. X.X.; 14) 09.06.2022 A.A.; 15) 30.06.2022 M. X.X.-i, B. X.X..
4.3.Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks (kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks) see, et lühiajalised kokkusaamised toimusid klaasist vaheseinaga eraldamisega. On ilmselge, et olukorras, kus lühiajaline kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga eraldamisega, tuleb kinnipeetavale ja kokkusaajale luua võimalus omavahel suhelda. See, et suhtlemine korraldati sisetelefoni kasutamise teel, ei oma asjas iseseisvat tähendust.
4.4.Kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 24, vaidlusaluse perioodi kestel sätte redaktsioon ei muutunud. Lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmete ja teiste isikutega olid võimalikud vähemalt üks kord kuus kestusega kuni kolm tundi (VangS § 24 lg 1 ja 2). Lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon muutus alates 01.04.2024, kui lisandus võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks telesilla vahendusel ja pikendati lühiajalise kokkusaamise kestust. Lühiajaliste kokkusaamiste kord sätestatakse VangS § 24 lg 2 alusel vangla sisekorraeeskirjas, täpsemalt selle 8. peatükis. Ka VSKE lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon on vaidlusalusel ajavahemikul püsinud muutumatuna. VSKE § 31 lg 2 nägi ette, et kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldati kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas reeglina klaasist vaheseinaga. VSKE § 31 lg 2 1 p 3 sätestas võimaluse kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta vangla poolt korraldatavate tegevuste raames VangS § 23 lg-s 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil (s.t perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemise vältimise eesmärgil). VSKE § 33 sätestab kokkusaamise taotluses esitatavad andmed. VSKE § 33 lg 3 nägi vaidlusalusel perioodil ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist VSKE § 31 lõikes 2 1 sätestatud viisil, so klaasist vaheseinaga eraldamiseta, peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil.
Riigikohus selgitas 17.06.2021. a otsuses asjas 3-19-1416 p 31, et kuigi VSKE § 31 lg 2 1 p 3 sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda lugejale raskesti mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ning vangla kohustus lahendada selline taotlus kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades.
4.5.Eeltoodust tulenevalt eraldati lühiajalisel kokkusaamisel reeglina kinnipeetav ja kokkusaaja klaasist vaheseinaga. Õigusnormides ette nähtud juhtudel, sh kokkusaamisel lähedastega, oli vanglal võimalus lubada kokkusaamist klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vanglal oli kohustus kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist, kui isik seda taotles. Vanglal ei olnud kohustust kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist omal algatusel. Kaebajale oli teada võimalus taotleda kokkusaamist eraldamiseta, kuna kaebaja on seda kahel korral teinud.
4.6.Eraldamiseta kokkusaamisi käsitlevat sätet on pärast vaidlusaluse perioodi lõppemist täpsustatud. 16.07.2022 jõustus VSKE § 31 lg 21 p 5, mille kohaselt võib eraldamiseta kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lg-s 1 loetletud isikutega ja tingimustel (abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega ning faktilise abikaasaga tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust). Eeltoodu ei muuda seda, et eraldamiseta kokkusaamist lähedastega sai kinnipeetav taotleda ja vangla võimaldada ka enne 16.07.2022.
4.7.Vastustaja esitas kohtule taotlused lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks vaidlusalusel perioodil (dtl 47-71). Reeglina on taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks kaebajaga esitanud kokkusaaja. Taotlustelt (dtl 47-56, 58-63, 68-71) ei nähtu kokkusaaja või kaebaja taotlust kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Kaebaja on taotlustele enamasti märkinud omakäeliselt „nõus“ („soglasen“) või „tutvunud“ („oznakomlen“). Kaebaja on esitanud vastustajale kolm taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks. 18.02.2022.a taotlusele (dtl 57) kaebaja erisoove märkinud ei ole. 12.05.2022.a taotlustele kokkusaamiseks 01.06.2022 (dtl 64-65) ja 27.06.2022 (dtl 66-67) on kaebaja märkinud soovi kokkusaamiseks klaasist vaheseinata põhjendades, et väike laps ei räägi telefoni kaudu. Mõlemad taotlused on kaebaja 27.05.2022 tagasi võtnud. Kaebaja väitel võttis ta taotlused tagasi vanglaametniku soovitusel. Kohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust, miks kaebaja taotlused tagasi võttis. Olenemata taotluse tagasivõtmise põhjusest ei saanud vastustaja kaaluda kokkusaamise lubamist eraldamiseta, kui puudus kaebaja või kokkusaaja sellekohane taotlus. Eeltoodu tähendab, et asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kokkusaamiste toimumine eraldamisega oli õiguspärane, kuna kaebaja või kokkusaaja ei taotlenud kokkusaamist eraldamiseta.
4.8.Lisaks ei ole täidetud nõue, et kaebajal tuli võimaluse korral kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas 12.03.2025. a määruses kaebajale, et tal tuleb välja tuua ja tõendada, mida on kaebaja teinud kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ning asja lahendamisel omab tähtsust, kas ja milliste kokkusaamiste puhul taotles kaebaja kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
4.9.Kui täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust (puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid), siis ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetust kohus sel juhul ei käsitle. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palus 11.09.2025. a apellatsioonkaebuses halduskohtu 22.08.2025. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega esitatud hüvitamiskaebus rahuldada.
5.1.Kaebaja ei nõustu sellega, et ta ei kandnud märkimisväärset kahju.
5.2.Üldpõhimõtted kinnipeetavate õiguse kohta nende perekonnaelu austamisele ning kokkusaamise õiguste piirangute kohta on ära toodud EIK-i asjas nr 41418/04.
5.3.Halduskohus ei arvestanud seda, et kõnealusel ajavahemikul toimusid kaebajal järelevalveta pikaajalised kokkusaamised abikaasa ja pojaga.
5.4.Kaebaja ja tema lähedased ei kujutanud vanglale mingit ohtu. VangS § 27 alusel toimuvad lühiajalised kokkusaamised vanglaametniku järelevalve all ja tal on õigus kokkusaamine katkestada, kui ametniku arvates tekib julgeolekuoht. Samuti otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist läbi.
5.5.Eraldamiseta kokkusaamised peaksid olema tavapärased ja eraldamisega kokkusaamised erandlikud.
6.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on Tartu Halduskohtu 22.08.2025. a otsus igati põhjendatud ja seaduslik. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited ei ole asjakohased. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus kaebaja ja vastustaja seisukohti ning muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida üksnes järgmist.
8.Alates 01.01.2015 sätestab VSKE § 31 lg 2, et kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas klaasist vaheseinaga, mis erinevalt varasemast redaktsioonist on imperatiivne ja ei võimalda vanglale sellises sõnastuses enam kaalutlusruumi. Erandi VSKE § 31 lg-st 2 ehk kaalutlusruumi võimaldasid nüüd vanglale 01.01.2015 jõustunud VSKE § 31 lg 2 1, sh selle p 3 ja VSKE § 33 lg 3, mis sätestab, et kokkusaamist VSKE § 31 lg-s 2 1 tuleb taotleda ja märkida taotluses ära kokkusaamise põhjus ning selgitus, miks vajatakse kokkusaamist just sellisel viisil.
8.1.Halduskohus märkis vaidlustatud otsuses seega eelnimetatud sätete ja asja materjalide pinnalt igati põhjendatult, et vastustajale esitatud taotlustelt lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks perioodil 05.09.2021-08.07.2022 (dtl 47-56, 58-63, 68-71) ei nähtu kokkusaaja või kaebaja taotlust kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta, so VSKE §-st 31 lg 21 p-st tuleneva erandina, välja arvatud kaebaja enda 12.05.2022. a taotlusest kokkusaamiseks 01.06.2022 (dtl 64-65) ja 27.06.2022 (dtl 66-67), kuid mõlemad 12.05.2022. a taotlused on kaebaja ise 27.05.2022 tagasi võtnud, mistõttu ei saanudki vastustaja kaaluda kokkusaamise lubamist eraldamiseta, sest puudus kaebaja või kokkusaaja sellekohane taotlus. Sellele, et vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks juhul, kui kaebaja või kokkusaaja ei ole teisel viisil kokkusaamiseks soovi avaldanud, kui tuleneb VSKE § 31 lg-st 2 ning, et vastustajal ei olnud kohustust omal algatusel, so vastava taotluse puudumisel, hinnata lühiajaliste kokkusaamiste mõju kinnipeetavale ning sõltumata kaebaja tahtest siiski igakordselt kaaluda, kas oleks põhjendatud kokkusaamise korraldamine klaasvaheseinata
ruumis, viitas ka Tartu Ringkonnakohus oma 30.11.2023. a otsuses asjas nr 3-21-633. Nimetatud otsus on jõustunud, kuna Riigikohus ei võtnud R. Vainiku kassatsioonkaebust menetlusse.
8.2.Eeltoodu tähendab, et asjas puudus vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus ja kokkusaamiste toimumine eraldamisega oli õiguspärane, kuna kaebaja ega kokkusaaja ei taotlenud Viru Vanglalt kokkusaamist eraldamiseta. Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, ei ole kahjunõude rahuldamine RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi võimalik. Lisaks, nagu märkis õigesti ka halduskohus, ei ole käesoleval juhul täidetud nõue, et kaebajal tuli võimaluse korral kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Nagu juba märgitud, ei taotlenud kaebaja ega kokkusaaja Viru Vanglalt vaidlusalusel perioodil kokkusaamist eraldamiseta ega avaldanud kordagi Viru Vanglale ka rahulolematust lühiajaliste kokkusaamiste toimumise korra kohta viisil, kus need toimusid kõigil juhtudel vastavalt VSKE § 31 lg-le 2 ehk eraldamisega klaasist vaheseinaga. Seega on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi RVastS §-des 3, 4 või 6 sätestatud viisil.
8.3.Halduskohus tõi õigesti välja ka kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kuna käesoleval juhul tegi halduskohus kindlaks, et täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust (puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid), siis juba see välistas kahjunõude rahuldamise ning halduskohus ei pidanud enam muude kahju hüvitamise eelduste täidetust, sh kaebajal väidetava mittevaralise kahju tekkimist, sisuliselt kontrollima. Seega ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust kaebaja poolt apellatsioonkaebuses välja toodud väide, et ei saa nõustuda halduskohtuga selles, et kaebaja ei ole märkimisväärset kahju kandnud. Sellist halduskohtu seisukohta tulenevalt eelpoolmärgitust, halduskohtu vaidlustatud otsusest ka ei nähtu.
8.4.Samuti on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu kaebaja väide, et kaebaja ja tema lähedased ei kujutanud vanglale mingit ohtu ning viide VangS §-dele 27 ja 37. Halduskohus ei ole vaidlusaluses otsuses viidanud keelatud esemete sissetoomise ohule, kuna selliste asjaolude hindamiseks puudus halduskohtul sisuline vajadus. Nagu juba märgitud, ei ole kaebaja ega kokkusaaja esitanud vastustajale taotlust viia vaidlusalusel ajavahemikul lühiajalised kokkusaamised läbi eraldamiseta ja seega ei ole vastustaja teinud ega pidanudki tegema otsust, kas ta seda lubab või mitte. Vastustaja ei ole keeldunud rahuldamast kaebaja või kokkusaaja taotlusi VSKE § 31 lg-st 2 tulenevast reeglist erandi saamiseks mõne sama paragrahvi lg-st 21 tuleneval alusel ega teinud seda ka põhjendusega, et kaebaja ja tema lähedased kujutavad vanglale mingisugust ohtu.
8.5.Kuna kaebaja ega kokkusaaja ei esitanud vastustajale taotlust viia vaidlusalusel ajavahemikul lühiajalised kokkusaamised läbi eraldamiseta, siis ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust ka kaebaja viide CPT raportitele ja väide, et eraldamiseta kokkusaamised peaksid olema tavapärased ja eraldamisega kokkusaamised erandlikud.
9.Nagu juba märgitud, siis 01.01.2015 jõustunud VSKE § 31 lg 2 redaktsiooni kohaselt tuligi üldjuhul kaebaja ja kokkusaaja üksteisest klaasist vaheseinaga eraldada. Pikaajaline kokkusaamine toimub VSKE § 41 lg 1 kohaselt vanglas endiselt selleks kohandatud ruumides ning pikaajalisel kokkusaamisel kinnipeetavat ning kokkusaajat kuidagi ei eraldata, samuti ei toimu siis pidevat järelevalvet.
9.1.Kaebaja väide, mille kohaselt ei vastanud halduskohus tema argumendile, et kõnealusel ajavahemikul toimusid tal ka järelevalveta pikaajalised kokkusaamised abikaasa ja pojaga, on
asjakohatu. Sellest, et lisaks lühiajalistele kokkusaamistele, mille tingimused sätestab VSKE § 31, toimusid kaebajal kord kuus ka pikaajalised kokkusaamised, mille läbiviimise tingimused on tulenevalt VSKE-st teistsugused, ei saa tuletada vangla kohustust võimaldada kaebajale kõik lühiajalised kokkusaamised samuti koheselt kokkusaajaid eraldamata. Kuna kaebaja ega kokkusaajad ei olnud vastustajale esitanud kõnealusel ajavahemikul taotlust erandi saamiseks VSKE § 31 lg-s 2 toodud reeglist, et kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas klaasist vaheseinaga, siis vastustajal selline kohustus puudus.
10.Kaebaja viidatud EIK-i Suurkoja lahendi nr 41418/04 Khoroshenko vs Venemaa asjaolud ei ole samastatavad käesoleva kaasuse asjaoludega. Kirjeldatud lahendis oli tegemist eluaegse vangiga, keda hoiti 10 aastat kambris ning kellele võimaldati kohtumisi pereliikmetega üksnes kord poole aasta jooksul ning vanglas tehti vahet külastuste režiimil lähtuvalt sellest, kas tegu on eluaegse vangiga või mitte. Eluaegsete vangide režiim oli oluliselt raskem, kui näiteks pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust kandvate isikute režiim, samuti oli vanglates kitsas kaalutlusruum selliste kokkusaamiste lubamiseks. Sel alusel leidis Suurkoda, et piirang isiku suhtlusele ei olnud proportsionaalne soovitud eesmärgiga ning tuvastati EIÕK art 8 rikkumine. Sellist lahendis nr 41418/04 kirjeldatud olukorda käesolevas asjas esinenud ei ole.
11.Olukorras, kus kaebaja leidis, et kokkusaamine lähedastega klaasvaheseinaga eraldatult riivab intensiivselt tema õigust perekonnaelule ja alandab väärikust, oli kaebajal võimalik taotleda kokkusaamiste võimaldamist vaheseinata ruumis, mida ta aga ei teinud, kuigi oli sellisest võimalusest ilmselgelt teadlik (12.05.2022. a taotlus). Nagu juba märgitud, oli kinnipeetavatel võimalus sellist erandit taotleda juba alates 01.01.2015, kui jõustusid VSKE § 31 lg 21, sh selle p 3 ja VSKE § 33 lg 3. Seda, et VSKE § 31 lg 2 1 p-st 3 tuleneb kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist lähedastega ning taotluse esitamisel on vanglal kohustus selline taotlus ka kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades lahendada, kinnitas ka Riigikohus juba 17.06.2021. a tehtud otsuses asjas nr 3-19-1416. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka kaebaja poolt halduskohtumenetluses avaldatud arvamus, et enne VSKE § 31 lg 2 1 p 5 jõustumist 16.07.2022 ei saanudki ta vanglale esitada taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks pereliikmetega ilma klaasist vaheseinata.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks käesolevas asjas välja tuua ka selle, et kaebaja käitumine viitab pigem sellele, et kokkusaamiste korraldus ajavahemikul 05.09.2021-08.07.2022 kaebaja enda arusaamisel ei riivanud kuigivõrd intensiivselt tema era- ja perekonnaelu puutumatust ega alandanud kuidagi ka tema inimväärikust, kuna KIS-ist nähtuvalt esitas kaebaja 05.09.2024 Viru Vanglale käesoleva kohtuasjaga seonduva kahjunõude 1500 euro saamiseks seoses eraldamiseta toimunud lühiajaliste kokkusaamistega, mis on oma sisult praktiliselt sõna-sõnalt kattuv nende kahjunõuete tekstidega, mille on vanglale varasemalt, 2020. aastal esitanud teised Viru Vangla kinnipeetavad V. Nikitin ja R. Vainik (vt haldusasjad nr 3-21-129 ja nr 3-21-633). See viib järeldusele, et X.X.-i kaebuse väited on olnud algusest peale otsitud rahalise hüvitise saamise lootuses ega kajasta kaebaja tegelikke läbielamisi.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.
14.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.