lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-615/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-615/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1265
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-615/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.11.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-715/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-615

Määruse kuupäev

18. august 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

R.A (R.A) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses S-hoone S-1 kainestus- ja arestialuste osakonda paigutamisega 27. novembrist kuni 12. detsembrini 2024

RESOLUTSIOON

1.Tagastada R.A kaebus.
2.Jätta R.A menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta R.A riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav R.A (kaebaja) esitas 12. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema paigutamisega 27. novembrist kuni 12. detsembrini 2024 Tartu Vangla S-hoone S-1 kainestus- ja arestialuste osakonda. Kaebuse kohaselt levis osakonnas tugev uriini, rooja ja pesematuse lehk. Kaebaja kamber oli varem seal viibinud isiku poolt kaetud väljaheidetega, mistõttu haises kamber kogu tema seal viibimise aja. Kaebaja pesi ka ise seda kambrit, kuid hais ei läinud ära. Selles osakonnas toimus veel pidevalt lõhkumisi ja laamendamist, seega oli väga kärarikas ning kaebaja ei saanud magada. Kaebaja leiab, et tema väärikust alandati tahtlikult, sest teda süüdimõistetuna ei oleks tohtinud paigutada kainestus- ja arestialuste osakonda. Ta nõuab hüvitist summas 2000 eurot. Kaebaja esitas 12. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale kahjunõude ja õigusvastasuse tuvastamise taotluse nr 2-25/2-2/574. Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele R.A 12. jaanuari 2025. a kahjunõude nr 19/2-25/25-1 ja vangla 13. märtsi 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/25-2. Samuti edastas Tartu Vangla
7.jaanuari 2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/124-1, millega vastati R.A 5. detsembri 2024. a,
19.detsembri 2024. a ja 30. detsembri 2024. a märgukirjadele.

KOHTU SEISUKOHT

3-25-615

3.Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le
1.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et teda paigutati kainestus- ja arestialuste osakonda ajavahemikul 27. novembrist kuni 12. detsembrini 2024, millega alandati tema väärikust. Kaebaja pidi viibima ebainimlikes tingimustes 16 päeva. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse § 11 lg 8).
4.Kohus leiab, et R.A kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebajat kui süüdimõistetud kinnipeetavat ei oleks tohtinud paigutada osakonda, milles viibisid kainenema toimetatud isikud ja arestialused. Kaebaja oli kaine ning ta polnud ka arestialune. Tartu Vangla 13. märtsi 2025. a otsuse kohaselt paiknes kaebaja 27. novembrist kuni 12. detsembrini 2024 S-eluhoone eluosakonna S1 kambris nr 103. Viidatud perioodil kohaldati kaebaja suhtes Tartu Vangla 25. septembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/276 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kaebaja paiknes 24. septembrist kuni 27. novembrini 2024 E-hoones, kuid 27. novembril 2024 toodi ta S-hoonesse, et tagada tema eraldatus kinnipeetavatest, keda ta oli varasemalt allumatusele ja kambrite lõhkumisele õhutanud. Kaebajal puudus S-hoones üksi kambris viibimise ja liikumisvabaduse piiramise tõttu kokkupuude teiste eluosakonnas viibivate kinni peetavate isikutega, st kainenema toimetatud isikutega ja arestialustega. Seega ilmneb vangla otsusest, et kaebaja ümberpaigutamiseks esines põhjendatud vajadus ning ümberpaigutamisel tagati kaebaja eraldatus kainenema toimetatud isikutest ja arestialustest. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks paigutanud kaebaja S-hoone osakonda meelevaldselt ja õigusvastaselt.
4.2.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks olnud õigusvastaselt tegevusetu seoses osakonnas väidetavalt levinud haisu ja lärmiga ning paigutanud kaebaja kambrisse, mille tingimusi saaks pidada tema õigusi rikkuvateks. Vangla selgitas 13. märtsi 2025. a otsuses, et elukambrites ja eluosakondades on töötav sundventilatsioon, mille abil on tagatud siseruumides oleva õhu väljatõmme ning välisõhu sissepuhe. Lisaks on kambri nr 103 aknaluuk avatav, mis andis kaebajale võimaluse vastavalt oma soovile kambri tuulutamiseks. Tartu Vangla 7. jaanuari 2025. a vastuskirja kohaselt koristati kamber nr 103, millesse kaebaja 27. novembril 2024 paigutati, samal päeval põhjalikult ära. Kaamerasalvestistelt on tuvastatav, et kambri 103 koristamise protsess võttis eluosakonna koristajal aega umbes ühe tunni ning selle käigus pesti kamber, kasutades erinevaid puhastusvahendeid, sh kodukeemiat. Kambri nr 103 sisustuselemendid koosnevad lihtsakoelistest metallist lahendustest, kuhu erinevad väidetavad fekaali- ja uriinisegused vedelikud ei saa imbuda, need on lihtsasti juurdepääsetavad ning kambri radiaator ise on kaetud ja selle taha ei saa vedelik voolata. Kehakaamera salvestustest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud ametnikega lävimisel etteheiteid enda kambri puhtuse kohta sinna paigutamisel ega hilisemalt sama õhtu jooksul. Samuti uuris vangla kohtueelses menetluses S1-osakonnas tööl olnud ametnike käest osakonnas väidetavalt kõlanud lärmi kohta. Ametnikud selgitasid, et osakonnas võib aeg-ajalt lühiajaliselt tõepoolest ette tulla, et kainenejad teevad lärmi, kuid sellisel juhul nendega vesteldakse ja üritatakse nad maha rahustada. Ükski ametnik ei kinnitanud, et osakonnas oleks pidevalt valitsenud lärm. Ka ametnike rinnakaamera salvestistelt ei olnud võimalik tuvastada, et osakonnas oleks

3-25-615 lakkamatult kostnud lärm. Seega ei kinnita vangla kogutud tõendid kaebaja väiteid osakonnas pidevalt valitsenud lärmi kohta. Ajuti esineva lärmi suhtes on aga ametnikud proovinud teha kõik endast oleneva, et seda lõpetada.

4.3.Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S-hoonesse paigutamine ning osakonna ja kambri tingimused. Kohus möönab, et Tartu Vanglasse kainenema toimetatud isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid. Samas kinnitas vangla, et kainenejate poolt tekitatud lärmi esineb pigem harva ja ametnikud pööravad lärmi tekitamisele tähelepanu ning püüavad kainenejaid veenda sellist tegevust lõpetama. Aeg-ajalt lärmi talumine ei saanud kaebajale põhjustada ülemääraseid kannatusi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus osakonnas ja kaebaja kambris töötas sundventilatsioon ja kaebaja sai lisaks kambrit aknaluugi kaudu tuulutada, saanuks kaebaja kambris olla tugevad ebameeldivad lõhnad. Samuti koristati kaebaja kamber enne tema sinna paigutamist põhjalikult ära, mistõttu ei ole usutav, et see saanuks intensiivselt haiseda. Lisaks oli kaebajal võimalik kambrit täiendavalt puhastada, et saavutada talle sobiv puhtuseaste. Kohus möönab, et mõningased ebameeldivad lõhnahäiringud võisid kaebaja kambris esineda, kuid need ei saanud kaebajale põhjustada taolisi üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks.
4.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R.A kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja on taotlenud kaebuses riigi õigusabi korras endale esindaja määramist.

5.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
5.2.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus, mistõttu on kohus veendunud, et kaebaja saab vaidlustes vanglaga enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Riigi õigusabi andmist ei tingi ka viited sellele, et kaebajal on palju kohtuasju, mida ta ei suuda hallata, ning et vastustaja piirab tema tahvelarvuti kasutamise aega. Neid argumente ei ole kohus juba mitmetes haldusasjades pidanud kaebajale riigi õigusabi andmise aluseks ning kohus jääb varasemates asjades esitatud seisukohtade juurde (nt Tartu Halduskohtu 22. mai 2025. a määrus asjas nr 3-25-1454).
5.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
6.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium