lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2638/19

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2638/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2180
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 12. august 2025, Tartu 3-22-2638

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 3. novembri 2022. a otsuse nr 15.3-3.4/247-5 ja 5. detsembri 2022. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/159 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 20. juuni 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X., esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. sündis 1990. aastal Eestis, on rahvuselt venelane ning alates 2021. aastast Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kaebajale oli Eestis väljastatud Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba alates 1995. aastast ja elamisloa kehtivusaega on korduvalt pikendatud. Viimati väljastas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaebajale 12. veebruaril 2018 esmase tähtajalise elamisloa uuel alusel (välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 – püsivalt Eestisse elamiseks viieks aastaks, kehtivusega kuni 12. veebruarini 2023.
2.PPA tunnistas 3. novembri 2022. a otsusega nr 15.3-3.4/247-5 VMS § 135 lg 2 p 3 alusel kaebaja tähtajalise elamisloa alates 3. novembrist 2022 kehtetuks ja tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 4 alusel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldas talle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. PPA põhjendas otsust järgmiselt.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.1.PPA on kaebaja elamislubade menetluste käigus korduvalt juhtinud tema tähelepanu õiguskuuleka käitumise vajadusele ja hoiatanud, et kui ta paneb toime uue süüteo, siis on

PPA-l õigus algatada tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus, keelduda elamisloa pikendamisest või keelduda uue elamisloa andmisest.

2.2.VMS § 135 lg 2 p 3 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kaebaja kujutab endast ohtu avalikule korrale, sest teda on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras (kokku 6 korda, neist 2 karistust kehtivad) kui ka väärteokorras (kokku 20 korda, neist 5 karistust kehtivad). Esimese kuriteo pani isik toime 2007. aastal, olles 16-aastane. Kaebaja on pannud toime vara- ja isikuvastaseid ning liiklusalaseid kuritegusid, samuti rikkunud korduvalt avalikku korda. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega joobes juhtimise eest tingimisi vangistusega 7 kuud (katseajaga 5 aastat). Kaebaja puhul ei ole alust uskuda, et ta ei pane enam toime uusi süütegusid, sest alates 2019. a-st on teda 12 korral toimetatud kainenema.
2.3.Kaebaja kujutab endast ohtu ka riigi julgeolekule, sest pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale väitis ta 28. veebruaril 2022 kella 2.00 paiku Narva Haigla ooteruumis viibides, et sõjategevus võib jõuda ka Eestisse ning sel juhul on ta kindlasti Venemaa poolel ja Eesti riigi vastu. Lisaks väitis kaebaja, et tal on selleks võimalus hankida relvi. Kaebaja käitus ka 9. märtsil 2022 Jõhvi bussijaamas agressiivselt ning halvustas ukrainlasi.
2.4.Perekonnaelu riivet ei esine, sest kaebaja on vallaline, tal ei ole lapsi, tema ema on surnud ja isa kohta andmed puuduvad. Kaebaja on Eestis sündinud ja elanud siin terve oma elu, kuid ei ole teinud erilisi püüdlusi Eesti ühiskonda lõimuda, sh ei ole soovinud taotleda Eesti kodakondsust, vaid võttis 2021. a-l hoopis Venemaa kodakondsuse. Vene keel on kaebaja emakeel.
2.5.VSS § 72 lg 2 p 4 kohaselt lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, mistõttu tuleb teha koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, et vältida edasiste süütegude toimepanemist. PPA-le ei ole teada ja ka kaebaja ei ole toonud esile põhjuseid, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamise VSS § 74 lg-s 2 märgitud 5 aastast lühemaks ajaks.
3.PPA jättis 5. detsembri 2022. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/159 kaebaja vaide rahuldamata.
4.X.X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus andis määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule ning jättis rahuldamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2023. a määrusega osaliselt kaebaja määruskaebuse ning peatas PPA 3. novembri 2022. a otsuses sisalduva lahkumisettekirjutuse sundtäitmise ja keelas kaebaja Eestist väljasaatmise kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leidis, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajast avalikule korrale lähtuvat ohtu ei saa pidada sedavõrd akuutseks, et kaebaja tuleks Eestist viivitamata välja saata. Isegi kui välismaalasest lähtuv oht avalikule korrale on piisav elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, ei pruugi see olla piisavalt tõsine isiku väljasaatmiseks. PPA otsusest ei nähtu samuti asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja kujutab endast sedavõrd tõsist ohtu riigi julgeolekule, et ta tuleb Eestist viivitamata välja saata. PPA ei ole viidanud ühelegi asjaolule või sündmusele, mille alusel saaks pidada tõenäoliseks või usutavaks, et kaebaja oma teadmiste, oskuste, isiksuseomaduste vm poolest võiks selliseid eskaleerivaid tegevusi planeerida või ellu viia. Kokkuvõtlikult ei ilmne 2

vaidlustatud otsusest ja vaideotsusest sedavõrd akuutset ja tõsist ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, et kaebaja väljasaatmise kohtumenetluse ajaks (s.o ajutiselt) keelamine oleks avalikes huvides välistatud.

7.PPA esitas 21. mail 2025 halduskohtule taotluse asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. PPA põhjendas, et kaebaja rikub järjepidevalt Eestis avalikku korda. On lubamatu, et esialgse õiguskaitse rakendamise tulemusel viibib Eestis isik, kes muudkui viibib alkoholijoobes avalikus kohas, varastab ja kakleb. Kaebajaga seonduva viimase 15. mai 2025. a juhtumi salvestisest ja ettekandest nähtub selgelt kaebaja meelestatus Eesti Vabariigi ja eestlaste suhtes üldiselt. Tegemist ei ole ka esimese korraga, kui kaebaja on Eesti Vabariigi ja eestlaste suhtes vaenulik. Lisaks erinevatele juhtumitele on kaebaja pannud toime mitmeid süütegusid, mis kinnitavad temast lähtuvat jätkuvat ohtu. Samuti on prokuratuuris pooleli menetlused kahes karistusseadustiku § 121 lg 1 kvalifikatsiooni alusel olevas asjas.
8.Tartu Halduskohus jättis 20. juuni 2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis otsuse põhjendustes, et lahendab PPA taotluse ja küsimuse asjas jätkuva esialgse õiguskaitse kohaldamise otsusest eraldiseisva määrusega.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 20. juuni 2025. a määrusega PPA taotluse kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2023. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse järgmistel põhjendustel.
9.1.Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd Venemaale väljasaatmise näol oleks tegemist olulise elumuutusega, millega kaasneksid kaebajale vähemalt alguses märkimisväärsed raskused igapäevasel toimetulekul. Kohtule ei ole teada, et kaebajal oleks Venemaal lähedasi, kes saaksid teda seal aidata.
9.2.Vastukaaluks kaebajal esinevale esialgse õiguskaitse vajadusele on PPA 21. mai 2025. a taotluses viidanud paljudele kaebajaga seotud juhtumitele, kus kaebaja on jätkanud avalikku korda ohustavat käitumist. Näiteks on vastustaja esitanud kohtule väljavõtte politsei andmebaasist (dtl 167–173), millest nähtuvad ajavahemikul 9. mai 2023 kuni 15. mai 2025 aset leidnud kaebajaga seotud juhtumid. Nende hulgas on mitmeid avaliku korra rikkumisi, pisivarguseid, konflikti ja omavoli olukordi, varguseid, üks kehaline väärkohtlemine, üks looma väärkohtlemise juhtum, üks võimuesindaja solvamise juhtum ning üks elamus rahu rikkumise juhtum. Kaebajale on tehtud vähemalt üks kiirmenetluse otsus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel (dtl 174–176) ning Harju Maakohtu 29. oktoobri 2024. a otsusega on kaebajale määratud kokkuleppemenetluses tingimisi vangistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel (dtl 178–182).
9.3.Olukorras, kus kaebus ei ole põhjendatud, tuleb asuda vastustaja viidatud kaebajaga seotud juhtumite pinnalt seisukohale, et avalik huvi vältida kaebaja poolt õigusrikkumiste toimepanemist ja avaliku korra rikkumist kaalub üles kaebaja huvi vältida kohtumenetluse ajal väljasaatmist Venemaale.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 20. juuni 2025. a määrus tühistada.
10.1.Halduskohus ei ole individuaalselt hinnanud, millal konkreetsed rikkumised toimusid, kui tõsised need rikkumised olid, kas rikkumised on endiselt aktuaalsed, kas kaebaja kujutab tegelikult reaalset ja vahetut ohtu avalikule korrale.
10.2.Kaebaja on suurema osa oma elust elanud Eestis ja tal puuduvad sidemed Venemaaga. Kohus ei ole analüüsinud, kas oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid. 3
10.3.Haldusasi on kestnud juba üle kolme aasta. Selle aja jooksul on kaebaja olnud ilma kehtiva elamisloata, tööõiguseta ja sissetulekuta. Samal ajal ei saanud ta Eestist lahkuda, kuna kartis Venemaale naasmise tagajärgi. See olukord on tekitanud talle äärmiselt raske majandusliku ja sotsiaalse seisu. Riik peab arvestama, kas olukorra on põhjustanud isik ise või riigi tegevusetus. Ebaõiglane on nüüd kasutada seda olukorda põhjendusena väljasaatmiseks.
10.4.PPA on korduvalt rõhutanud, et kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik. Samas ei rakendata riik samaväärseid meetmeid Eesti kodanike või teiste riikide kodanike suhtes, kellel võivad olla samasugused rikkumised. Sellist praktikat ei saa pidada õiguspäraseks ega võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

12.Tartu Halduskohus jättis 20. juuni 2025. a otsusega kaebuse PPA 3. novembri 2022. a otsuse ja 5. detsembri 2022. a vaideotsuse peale rahuldamata. Seejärel tühistas halduskohus 20. juuni 2025. a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2023. a määrusega määratud esialgse õiguskaitse, mille kohaselt oli peatatud PPA 3. novembri 2022. a otsuses sisalduva lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ja keelatud kaebaja Eestist väljasaatmise kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja vaidlustab käesolevaga halduskohtu määrust, millega tühistati tema suhtles kohaldatud esialgne õiguskaitse.
13.PPA 3. novembri 2022. a otsusega tunnistati kaebajale väljastatud tähtajaline elamisluba kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 3 alusel (välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule) ning tehti kaebajale VSS § 72 lg 2 p 4 alusel (välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule) sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati talle sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
14.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et kuna haldusasjas vaidlustatud PPA otsusest nähtuvalt omas kaebaja tähtajalist elamisluba, ei saa ta tugineda pikaajalise elanikuna Eestis elamisest tulenevale tugevdatud kaitsele riigist väljasaatmise vastu ehk kaebajale ei laiene direktiivi 2003/109/EÜ art-st 12 tulenevad pikaajalise elaniku tagatised. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus PPA hinnangul kujutab isik ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, kuid see ei ole tegelik ega piisavalt tõsine direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, on PPA-l pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel erinevad toimimisvariandid. Kui isik saab tähtajalise elamisloa, kaotab ta direktiivi 2003/109/EÜ art 12 lg-st 1 tuleneva tugevdatud kaitse väljasaatmise vastu (RKHKo 3-17-1545/81, p-d 20 ja 36). Üksnes pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele direktiivi 2003/109/EÜ III peatükis sätestatud õigused (VMS § 231).
15.Kaebaja soov elada Eestis võib olla mõistetav ja kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid kaebaja ei kinnita seda enda käitumisega. PPA on esitanud halduskohtule ajavahemikul 9. maist 2023 kuni 15. maini 2025 aset leidnud kaebajaga seotud juhtumid. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt võtnud määruse tegemisel arvesse neid kaebajaga seotud asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlustatud sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni otsuse tegemist.

4

16.Kaebaja väide, et kohtuasi on kestnud üle kolme aasta ja see on põhjustanud kaebajale raske ja keerulise majandusliku olukorra, ei anna alust asuda halduskohtust teistsugusele seisukohale. Samuti ei muuda määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtu seisukohta see, et kaebaja on esitatud pärast määruskaebuse esitamist apellatsioonkaebuse halduskohtu 20. juuni 2025. a otsuse peale. On mõistetav, et kaebaja on keerulises olukorras, kuid see ei saa olla õigustuseks seaduste eiramisele. Kaebaja käitub jätkuvalt avalikku korda ohustavalt. PPA esitatud väljavõtte kohaselt soosib kaebaja tegude toimepanemist alkoholi jätkuv tarbimine. Politseiandmebaasi väljavõttest (dtl 167-173) nähtuvalt on kaebaja ajavahemikul 9. maist 2023 kuni 15. maini 2025 avalikku korda rikkunud ja kainenema toimetatud 9. mail 2023 (joobeseisundi tõttu käitus agressiivselt teiste isikute suhtes), 24. juunil 2023 (jõi seltskonnas alkoholi ja tülitas möödujaid), 23. septembril 2023 (oli joobes ja agressiivne), 28. detsember 2023 (oli väga joobes ja agressiivne mees ning häiris tööd), 15. mail 2025 (karjus ja märatses joobes oleku ajal). Kaebaja toimetati kainenema ka 6. märtsil 2024, 11. septembril 2024, 15. jaanuaril 2025. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on tehtud vähemalt üks kiirmenetluse otsus KarS § 199 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel (dtl 174–176) ning Harju Maakohtu 29. oktoobri 2024. a otsusega asjas nr 1-24-4959 on kaebajale määratud kokkuleppemenetluses tingimisi vangistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel (dtl 178–182) s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Maakohus määras kaebaja käitumiskontrolli ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustas kaebajat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. PPA esitatud politsei andmebaasi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja jätkanud alkoholi tarbimist (15. jaanuar 2025 ja 15. mai 2025). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus
31.märtsil 2025 asjas nr 1-24-4959 rahuldanud kriminaalhooldusametniku taotluse ja pikendanud kaebajale varem määratut katseaega kolme kuu võrra s.o kuni 29. jaanuarini 2026, kuna kaebaja rikkus alkoholi tarvitamise kohustust 15. jaanuaril 2025. Seega ei ole kaebaja pidanud oluliseks järgida ka kokkuleppemenetluses määratud kohustust mitte tarbida alkoholi. Korduv vargus ja avalik joomine ja teisi häiriv käitumine võivad esialgu tunduda ebaolulised, kuid kuna see on kujunenud juba mustriks, on tegemist avaliku korra ohustamisena. Kaebaja käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi või ei suuda järgida seadusandlust ja kujutab ohtu avalikule korrale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põhjendatud on lugeda kaalukamaks avalikku huvi selle vastu, et Eestis ei viibiks välisriigi kodanikke, kellest lähtub oht avalikule korrale.
17.Kaebaja väide, et samasuguseid meetmeid ei rakendata teiste riikide, sh Eesti, kodanike sarnaste rikkumiste suhtes, ei ole asjakohane ega tõendatud. Esiteks ei ole Eesti kodanikud ja välisriikide kodanikud selles küsimuses võrreldavas olukorras, sest Eesti Vabariigi kodanikud ei ole Eestis välismaalased. Neid ei ole võimalik nende tegevusega seoses välisriikidesse saata ning nende õiguslik alus Eestis viibimisest tuleneb nende kodakondsusest. Väide, et teiste välisriikide kodanike suhtes sarnase käitumise korral sarnaseid tagajärgi ei kohaldata, jääb paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.
18.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2025. a määrus muutmata.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja