Assertum Audit OÜ kaebus audiitortegevuse järelevalve nõukogu 31.10.2024 otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Assertum Audit OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja Audiitorkogu, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja vandeadvokaadi abi Kaspar Kaljurand
Menetluse alus ringkonnakohtus
Assertum Audit OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Assertum Audit OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määruse resolutsiooni punkti 5 peale.
2.Jätta Assertum Audit OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 09.08.2023 otsusega nr 964 kinnitati korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.201730.06.2023 kohta, kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodiga 01.09.2023-31.08.2024. Nimetatud otsuse kohaselt oli Assertum Audit OÜ korralise kvaliteedikontrolli kuuluvate isikute valimis.
2.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu edastas Assertum Audit OÜ-le 17.08.2023 kvaliteedikontrolli alustamise teate ning 14.09.2023 kirja töörühma liikmete määramise kohta.
Kohapealne kvaliteedikontroll viidi läbi 11.12.2023-14.06.2024.
3-25-302
4.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (vastustaja) 31.10.2024 otsusega loeti Assertum Audit OÜ kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetati tulemusega ORANŽ – audiitorteenuse kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav (resolutsiooni p 1); suurendati Assertum Audit OÜ kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil (resolutsiooni p 2) ning kohustati Assertum Audit OÜ-d edastama vastustajale hiljemalt 30 päeva jooksul kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüs koos meetmete ja nende rakendamise ajalise plaaniga (resolutsiooni p 3). Otsuse tegemisel lähtus vastustaja audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124 lõike 1 punktist 6, § 136 lõigetest 1–3, §-st 137, § 138 lõikest 1, § 141 lõigetest 1–3, § 142 lõikest 2 ning kvaliteedikontrolli korra § 20 lõigetest 1 ja 2, § 23 lõikest 1, lõike 2 punktist 3 ning lõigetest 3–7 ja § 24 lõikest 1. Kvaliteedikontrolli korra § 27 lõike 1 kohaselt esitab järelevalvesubjekt, kelle osutatud audiitorteenuse kvaliteet on vastustaja poolt hinnatud tulemusega „oranž“, st kelle audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav, vastustajale hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuse kättetoimetamisest, kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüsi koos meetmete ja nende rakendamise ajalise plaaniga (edaspidi nimetatud koos meetmed). Meetmed peavad vastama kvaliteedikontrolli korra § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja hindab meetmete asjakohasust ja eesmärgipärasust ning annab vajadusel tähtaja meetmete täiendamiseks. Vastustaja otsustab meetmete kehtestamise ning tal on õigus mõistliku aja jooksul pärast meetmete kehtestamist kontrollida nende täitmist. Kvaliteedikontrolli korra § 24 lõikes 1 on sätestatud, et vastustajal on õigus suurendada AudS §-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni vähemalt üks kord ühe aasta jooksul. Nimisageduse suurendamist tuleb pidada igal juhul õigustatuks, kui audiitorteenuse kvaliteet oli nõrk (korra § 23 lg 3 punkt 3) või ei vasta nõuetele (korra § 23 lg 3 punkt 4), või kui käesoleva korra § 5 lõikes 1 nimetatud kontrolliperioodi viimase 12 kuu kestel on kvaliteedikontrolli subjektile määratud distsiplinaarkaristus. Kvaliteedikontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“), mistõttu on põhjendatud kaebaja kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil. Käesoleval juhul ei saa isiku osutatud audiitorteenuse kvaliteeti lugeda täies ulatuses nõuetele mittevastavaks („punane“), kuivõrd nõuetele mittevastav oli üks töövõtt kuuest ning kontrollitud töövõttude hulgas esines kaks töövõttu, mille kvaliteet vastas nõuetele ja üks, milles esinesid vähemolulised rikkumised.
5.Assertum Audit OÜ esitas 06.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 31.10.2024. a otsuse p 1 tühistamiseks osas, millega lõpetati kaebaja kvaliteedikontroll tulemusega ORANŽ ning otsuse punkti 2, millega otsustati suurendada kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil, tühistamiseks tervikuna. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse vastustaja 31.10.2024 otsuse resolutsiooni p 2 kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja töötajad peavad keskenduma kutsetööle ja käesoleva haldusvaidluse ning ka sama vastustajaga peetava sisuliselt samasuguse vaidluse lahendamisele haldusasjas nr 3-23-618. Olukord, kus kaebaja töötajad peaksid kutsetöö ja kohtuvaidluse kõrvalt tegelema täiendava 2(7)
3-25-302 ajamahuka kvaliteedikontrolli menetlemisega, pärsiks kaebaja võimekust kutsetööga tegelemiseks ja õiguste kaitsmiseks kohtus. Samuti toob suurendatud kvaliteedikontroll audiitortegevuse seaduse (AudS) § 108 lg-test 1 ja 6 tulenevalt kaebajale kaasa põhjendamatu rahalise koormise ja rikub seega kaebaja omandiõigust. Vaidlustatud otsuse peatamine taotletud ulatuses ei tekitaks pöördumatut tagajärge mitte kellelegi, mistõttu on EÕK kohaldamine mõistlik ja proportsionaalne. Taotletava õiguskaitse andmine säästaks lisaks kaebaja töötajatele ka kvaliteedikontrolli töörühma liikmeid, kes ei pea vaidlusaluses olukorras kulutama aega põhjendamatult kaebaja tegevuse hindamisele. Niisugune hindamine oleks mahukas, kuid täiesti tarbetu ressursside kulutamine juhul, kui kaebus rahuldatakse. Kaebuse rahuldamata jätmisel seevastu on vastustajal võimalik kaebaja tegevust uuesti hinnata. EÕK kohaldamise otsustamisel palub kaebaja arvestada kaebuse p-s 3 esitatud põhjendustega kaebaja õiguste rikkumise kohta. Pidades silmas, et kvaliteedikontrolli läbimine tulemusega „oranž“ on pigem reegel, võimaldaks EÕK kohaldamine käesolevas vaidluses vältida tulevasi sarnaseid vaidlusi, kui kohtupraktikas leiab täiendavalt kinnitust Riigikohtu 07.06.2022. a kohtuotsuse nr 3-19-897 p 17 sedastus sellest, et standardid ongi tõlgendatavad ning audiitoril nende tõlgendamisel avar kaalumisruum.
Audiitorkogu palus vastuses jätta kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.
Kaebaja seisukohad seoses väidetava kutsetöö pärssimisega on paljasõnalised ja põhjendamata. Kaebaja ei saa EÕK kohaldamist põhjendada väitega, et see pärsib tema kutsetegevuse toimimist. Esiteks on kaebaja selline väide põhjendamata ning pole usutav, et kvaliteedikontrollile allumine ka tegelikult kaebaja kutsetööd pärsiks. Teiseks ei ole kvaliteedikontrollile allumine kaebaja jaoks koormav. Kolmandaks ei saa kaebaja EÕK taotlemisel kvaliteedikontrolli koormavusele tugineda põhjusel, et kutseühingusse kuulumisega on kaebaja end vabatahtlikult järelevalvelem allutanud. Viimaks ei saa pidada kvaliteedikontrolli kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks, eriti arvestades asjaolu, et kvaliteedikontrolli nimisageduse suurenemise on põhjustanud kaebaja ise, osutades audiitorteenust nõuetele mittevastavalt. Kaebaja seisukohad seoses omandiõiguse rikkumisega on asjakohatud. Kaebaja seisukohad, nagu oleks järelevalvetasu temale liigselt koormav ning see õigustaks EÕK kohaldamist, on põhjendamatud. Tegelikult moodustab järelevalvetasu üliväikese osa kaebaja müügitulust ning kui kaebus osutub põhjendatuks, saab kaebaja liigselt makstud järelevalvetasu tagasi nõuda. Otsusest tulenev järelevalvetasu tasumise kohustus ei saa õigustada EÕK kohaldamist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2025 määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole EÕK taotluses põhjendanud, milles seisneb kvaliteedikontrollile allumise koormavus, näiteks kui suure osa kaebaja töötajate tööajast see võtaks või kuidas muul viisil kutsetöö tegemist takistaks. Käesolevas kohtumenetluses ning kaebuses viidatud kohtumenetluses (3-23-618) on kaebajal vandeadvokaatidest esindajad. Jääb selgusetuks, millised on takistused kaebaja töökorralduse paika panemisel ja ülesannete jaotamisel selliselt, et kutsetöö tegemise kõrvalt alluda ka kvaliteedikontrollile.
3(7)
3-25-302 Küsimus, kas järelevalvetasu nõudmine on põhjendatud on sisulise vaidluse küsimus, mida edasises menetluses hinnata. Praegusel hetkel ei võta kohus seisukohta kaebuse põhjendatuse kohta, järelevalvetasu nõude põhjendatus on aga sõltuvuses sellest, kas vaidlusaluse otsusega kaebaja kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine oli põhjendatud. Kaebaja ei ole samas väitnud, et järelevalvetasu maksmine tema majandustegevust kahjustaks. Vastustaja poolt esile toodud kaebaja majandusnäitajaid ja järelevalvetasu orienteeruvat suurust arvestades ei ole selline tagajärg usutav. Seega ei nähtu, et järelevalvetasu maksmine oleks kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav. Juhul kui kaebaja tasub vaidlustatud otsuse alusel teostatud kvaliteedikontrolli eest järelevalvetasu, on tal kaebuse rahuldamise korral võimalik makstud järelevalvetasu tagasi nõuda. EÕK kohaldamata jätmisel ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi ka järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimise korral. Kvaliteedikontrolli töörühma liikmete koormus ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. See on vastustaja enda töökorralduse ja ressursside kasutamise küsimus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 5 ning uue määrusega peatada audiitortegevuse järelevalvenõukogu 31.10.2024 otsuse p 2 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Vastustaja on kohaldanud korralisest kvaliteedikontrollist kuus korda sagedasemat kontrolli lubamatu automaatotsustusena, rikkudes kaalutlusõiguse põhimõtet. Menetluse ajal lisanduv kontroll on enne põhiotsustuse osas tehtava lahendi jõustumist realiseeruv lisasanktsioon. Kvaliteedikontrolli menetlus on äärmiselt ajakulukas. Täiendav kontroll igal aastal tähendab kaebaja töötajatele olulist lisakoormust, mis vähendab nende esmase töö efektiivsust ning mõjutab seekaudu vältimatult otseselt teenuse kvaliteeti. Näiteks kestsid kaebaja eelmise perioodi 01.07.2022–30.06.2023 kvaliteedikontrolliga seotud toimingud 09.08.2023– 31.10.2024, s.o ca 14 kuud. Käesolevas asjas viidi kvaliteedikontroll kaebaja suhtes läbi 11.12.2023–14.06.2024 ning kvaliteedikontrolli protokoll esitati kaebajale 19.09.2024, seega kestis kontroll kaebaja suhtes 9 kuud, mis ei ole mõistlik. Kvaliteedikontroll peaks heas usus kestma 1 kuni maksimaalselt 2 kuud. Vaidlustatud vastustaja otsus edastati kaebajale 31.10.2024, s.o peaaegu 11 kuud pärast kontrolli algust. Niisugune ajakulu ei ole samuti põhjendatud. Kaebaja vandeaudiitorite konkreetne mõõdetud ajakulu seoses vaidlustatud kontrolli läbiviimisega oli 1766 tundi. Lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneb kaebajale ülemäärane majanduslik koormus. Kaebaja klientidelt saamata jäänud tulu on rahaliselt hinnatav 264 900 eurole. Tegemist on summaga, mille eest oleks saanud maksta näiteks kolmele abiaudiitorile aastase töötasu. Juhul kui kvaliteedikontrolli välp (nimisagedus) oleks üks kord kuue aasta jooksul (korraline kontroll), oleks aastane kulu eeltoodud praktilise kontrollikogemuse põhjal 264 900 eurot / 6 = 44 150 eurot, mis on põhjendamatult kõrge, sest kvaliteedikontrolli korra kohaselt tuleb kohapealne kontroll teostada ca nädala jooksul, mitte aga 9 kuu jooksul. Sagedasem kvaliteedikontroll toob kaasa täiendava rahalise lisakoormuse ka seetõttu, et AudS § 108 lg 6 kohaselt kasvatab kvaliteedikontrolli järelevalvetasu 1,5 korda. Töötasu suurenemine on otseses korrelatsioonis oranžide ja punaste tulemuste arvuga. Lisaks on erinevalt varasematest kvaliteedikontrolli tulemusest viimase kontrolli järel hakanud selle sisulise tulemuse vastu huvi tundma kindlustusandjad. Kaebajale tehtud kindlustuspakkumuse maksumus on viis korda kõrgem varasemast, mis samuti kaebaja majanduslikku koormust suurendab ja mida ei saa hinnata ebaoluliseks. 4(7)
3-25-302 Lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneb ülemäärane vaimne koormus ja psühholoogiline surve kaebaja töötajatele. Kontrollide ebaselge läbiviimine põhjustab nii vandeaudiitorites kui ka audiitorühingu töötajates ebastabiilsust, stressi ja terviseprobleeme, mis on mõjutanud töötajate tervislikku seisundit, töövõimet ja motiveeritust, mis omakorda mõjutab ka teenuste kvaliteeti. Kui kohus ei peata vaidlustatud otsuse täitmist ja seejärel tunnistatakse otsus kohtumenetluse käigus kehtetuks, ei ole võimalik tekitatud kahjusid, eelkõige moraalse koormuse, psühholoogilise surve ja tööjõu defitsiidi tingimustes tööjõu kaotust täielikult heastada. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestanud olulist asjaolu, et vaidlustatud vastustaja otsus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. AudS § 142 lg 2 on kaalumist kohustav norm. Kvaliteedikontrolli suurendamine saab tuleneda üksnes konkreetse menetluse tulemustest ja selline kontrolli suurendamise otsustus peab olema kaalutud. Käesoleval juhul mingisugust kaalumist vaidlustatud otsusest ei nähtu.
Vastustaja palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuse esitamise tegelik ajend on soov takistada kaebaja suhtes järelevalve teostamist. Kui kohus peaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama, siis Riigikohtu praktikast ning AudS § 87 lg 4 p-st 1 tuleneva kahe aasta pikkuse aegumistähtaja tõttu ei ole kaebaja suhtes mitte kunagi võimalik tõhusat järelevalvet teostada, kuna tuvastatud rikkumiste vahele jääks liiga pikk aeg. Määruskaebuse seisukohast järeldub, et kaebaja ei ole oma tegevust ka pärast rikkumiste tuvastamist korrektselt ning nõuetele vastavalt korraldanud. Tegelik põhjus kvaliteedikontrolli nimisageduse suurenemiseks tuleneb kaebaja enda tegevusest, mitte otsusest. Otsuses on vaid hinnatud kaebaja tegevust. Kui kaebaja tegevuses ei esineks rikkumisi, poleks ka põhjust kvaliteedikontrolli nimisagedust muuta. Kvaliteedikontrollile allumine on osa kaebaja kutsetegevusest ning aitab kaebajal oma kutsetegevust edaspidi paremini läbi viia. AudS § 121 lg 4 kohaselt on kaebaja allutatud mh riiklikule järelevalvele. Vastustaja poolt kvaliteedikontrolli teostamine toimub riikliku järelevalve raames (vt AudS § 121 lg 4 1). AudS § 124 lg 1 p 6 kohaselt on vastustaja pädevuses ka kvaliteedikontrolli korraldamine. Kaebaja ei saa tugineda väitele, et kvaliteedikontroll on midagi, mida ta ei pea taluma või mille tema suhtes läbiviimine on ebaproportsionaalselt koormav. Üksnes kaebaja enda kohustus on tagada, et tema suhtes on võimalik järelevalvet teostada. See, kas järelevalve teostamise võimaldamine eeldab töökorralduse muutmist, töötajate juurdevõtmist või mis tahes muud meedet, on kaebaja poolt lahendatav ülesanne. Kaebaja poolt määruskaebuse põhjendamiseks esitatud uued väited on tõendamata ning ebausutavad. Kaebaja esitatud arvud töötajate ajakulu kohta on väljamõeldis. Kaebaja pole viidanud isegi sellele, millised olid need ajamahukad tegevused, mida tal oli ligi 1800 tunni ulatuses kvaliteedikontrolli raames vaja teha. Kaebaja väide seoses kindlustusandja soovidega on otseselt ebaõige. Kaebaja lisatud kindlustusandja tõendist ei tulene mitte midagi sellist, millele kaebaja tugineb. Kindlustusandja ei ole väljendanud huvi kaebaja suhtes läbi viidava kvaliteedikontrolli kohta ning pole võimalik seostada, et kvaliteedikontroll omaks kindlustusmaksele mõju. Vastustaja on vaidlustatud otsuse p-s 3.11 kvaliteedikontrolli nimisageduse tõstmist põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(7)
3-25-302
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud. Vaidlusaluse vastustaja otsusega loeti kaebaja suhtes kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetati tulemusega ORANŽ – audiitorteenuse kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav; suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning otsustati viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil. AudS § 121 lg 4 järgi on Audiitorkogu liikmed allutatud järelevalvele, mis hõlmab muuhulgas ka kutseühendusesisest kvaliteedikontrolli, mida § 124 lg 1 p 6 kohaselt teostab järelevalvenõukogu. Kaebaja on küll põhjendanud, miks ta vastustaja vaidlusalust otsust õigusvastaseks peab, kuid puudub veenev põhistus selle kohta, millised pöördumatult koormavad tagajärjed haldusakti kehtivuse peatamata jätmine kaebajale kaasa võib tuua. Õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust üksnes viide vastustaja otsuse õigusvastasusele. Praeguses menetlusetapis esitatud teabe kohaselt ei ole eluliselt usutav kaebaja prognoos, et lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneks paratamatult ebamõistlikult suur ajakulu kaebaja töötajatele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja väide kontrollile kuluvast ressursist ja ajakulust praegusel juhul piisavaks aluseks õiguskaitsevajaduse jaatamiseks olukorras, kus audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli läbiviimise talumise kohustus tuleneb AudS-st (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2012 määrus asjas nr 3-12-2338). Ka ei ole kaebaja näidanud veenvalt ja see ei tulene ka asja materjalidest, et järelevalvetasu maksmine oleks kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav. Kvaliteedikontrolli suurendatud sagedust võib järelevalvenõukogu vähendada pärast sellist kvaliteedikontrolli, mille käigus ei tuvastata olulisi rikkumisi (vt AudS § 142 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa olla kaebaja kaitsmine tema enda õigusvastase tegevuse tagajärgede eest.
13.Ringkonnakohtu hinnangul kaalub avalik huvi praegusel juhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ning selle kohaldamata jätmisest tulenevad tagajärjed. Erinevate lahenduste tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et vandeaudiitori hinnangud võivad olla aluseks hilisemate finantsotsustuste vastuvõtmisele ning vajadus kaitsta audiitorteenuse kvaliteeti on oluline avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrus asjas nr 3-19897, p-d 20 ja 21). Vastustaja poolt teostatava kvaliteedikontrolli üheks eesmärgiks on mh tagada audiitorteenuse osutamise usaldusväärsus ja kvaliteet konkreetses valdkonnas. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks takistatud tõhusa järelevalvemenetluse, mille suhtes esineb avalik huvi, läbiviimine, sh korduvate rikkumiste tuvastamine või nendega arvestamine.
14.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 muutmata. 6(7)
3-25-302 (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.