Y.U kaebus Vabariigi Valitsuse 15.05.2025 korralduse nr 93 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Y.U , esindaja v.adv Yaroslav Radziwill Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindajad Laura Vaik ja Aare Pere
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.06.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.U apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud tõendavad tõendid digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1684–1719 ja 1735–1738 ning vastustaja esitatud täiendav tõend digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1721–1727.
5.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (kriminaalmenetluse seadustiku § 4521 lg 6).
Riigikohtule
hiljemalt
11.08.2025
3-25-1547
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 24.05.2023 Eesti Vabariigile taotluse kaebaja väljaandmiseks, kuna USA-s süüdistatakse kaebajat ekspordieeskirjade rikkumise, salakaubaveo, kelmuse ja rahapesuga seotud kuritegude toimepanemises. Süüdistuse kohaselt olevat kaebaja koos teiste isikutega tegelenud mikroelektroonika ja muude kõrgtehnoloogiliste kaupade hankimisega Venemaa militaar- jt valitsusasutustele või teistele sarnastele lõppkasutajatele, eksportides aastatel 2012-2022 ebaseaduslikult vähemalt 800 000 USA dollari väärtuses tooteid.
2.Harju Maakohus tunnistas XX.XX.XXXX määrusega asjas nr X-XX-XXXX kaebaja väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis XX.XX.XXXX määrusega maakohtu määruse muutmata.
3.Vastustaja otsustas 01.08.2024 korraldusega nr 163 anda kaebaja USA-le välja. Haldusasjas nr 3-24-2302 tehtud 11.09.2025 kohtuotsusega tühistas Tallinna Halduskohus eelnimetatud otsuse.
4.Vastustaja otsustas 15.05.2025 korraldusega nr 93 (edaspidi „vaidlustatud korraldus“) anda kaebaja USA-le välja väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude osas tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistuse täideviimiseks. Vaidlustatud korralduse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 438 ja § 439 lõikes 1 sätestatud väljaandmise eeldused on täidetud, KrMS §-s 440 sätestatud väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ega KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koosttöö lubamatuse aluseks olevaid asjaolusid ei esine. Põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Puudub alus eeldada, et kaebajale USA-s võimalik mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või ebainimlik ja alandav kohtlemine.
4.2.Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine. Eesti kodaniku väljaandmise kohustus tuleneb Eesti Vabariigile USA-ga sõlmitud kahepoolsest väljaandmislepingust ning Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust. Kaebaja väljaandmise legitiimne eesmärk on välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Väljaandmise legitiimseks eesmärgiks on ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Väljaandmine on nende legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv, st eesmärgi saavutamiseks vajalik meede.
4.3.Eestis ei ole prokuratuur kaebaja suhtes kriminaalmenetlust alustanud. Kaebaja välja andmata jätmine kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlustel ei ole põhjendatud ega võimalik.
4.4.Kaebaja põhiõigustesse sekkumine ei ole sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis on väljaandmislepingu kohaselt kaebajale USA-s tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis.
4.5.PS §-ga 20 tagatud vabadusõiguse piirang on proportsionaalne. Kaebaja võimalik paigutamine USA kinnipidamisasutusse ei ole vastuolus piinava, julma või inimväärikust alandava kohtlemise keelu ega diskrimineerimise keeluga ega piira ülemääraselt kaebaja õigust tervise kaitsele, õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile ega perekonnaelu puutumatusele. 2(16)
3-25-1547 Eestits toimetatava kriminaalmenetlusega võrreldes on perekonnaelu riive intensiivsem, kuna pereliikmetega kohtumine on keerukam. Vanema õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ei välista vanema väljaandmist. Teiste isikute või avalike huvide kaitseks võib teha otsuse, mis on vastuolus lapse huvidega. Kaebaja väljaandmine ei too tingimata kaasa tema ja tema lapse vahelise suhte lakkamist. Kaebaja laps ei jää elatusvahenditeta, saades vajadusel abi Eesti sotsiaalkindlustuse süsteemist.
4.6.Kaebaja paigutatakse väljaandmise korral New Jersey osariigi Essexi maakonna kinnipidamisasutusse (ECCF), kus viibides on tal võimalik suhelda lähedastega telefoni, e-kirja ja posti teel, samuti on võimalikud lähedaste külastused vanglasse. Ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluks perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus üles väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi.
4.7.USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024, 28.06.2024 ja 13.12.2024 vastustest ning Eesti saatkonna justiitsatašee 05.05.2025 memost ilmneb, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Usaldusväärsetest allikatest saadud teave ei luba järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt ei vastaks Eesti kodanikule tagatud põhiõiguste kaitse nõuetele. USA asutuste selgituste kohaselt on kõikides kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. ECCF-is on kavandatud, et kinnipeetavad saaksid regulaarselt viibida värskes õhus ja päikese käes. Ühiselamu üksustes viibivatel kinnipeetavatel võimaldatakse tavaliselt 6 tundi päevas juurdepääs puhkealale, mille juurde kuulub ka spordisaali-tüüpi puhkeala. ECCF-is on olemas raamatukogu ja ühisalal on kättesaadavad raamatud, ajakirjad ja lauamängud, samuti on kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid, millega on võimalik kuulata muusikat, vaadata filme ja sarju ning suhelda e-posti või videokõne teel lähedastega. Lähedased võivad kinnipeetavale saata emakeelseid tekstimaterjale.
4.8.USA ametiasutustelt ja Eesti saatkonna justiitsatašeelt, kes külastas ECCF-i isiklikult, on saadud teave, et kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. Kambris on metallist tualett, mis ei ole muust kambrist eraldatud. Päevasel ajal saavad kinnipeetavad viibida suure osa ajast kambrist väljaspool (ühisalal, raamatukogus, õppeklassis, õues, tööl), mistõttu on võimalik tualeti privaatses kasutamises kokku leppida. Lisaks ECCF-is ka ühiselamu tüüpi majutusüksused, kuhu paigutatakse üldjuhul need kinnipeetavad, kes on kinnipidamisasutuses esimest korda, kes ei ole kahtlustatavad vägivallakuriteos ja kelle suhtes pole alust arvata, et nad võiksid kinnipidamisasutuses toime panna täiendavaid kuritegusid. Ühiselamu tüüpi üksustes ei ole eraldatud kambreid, vaid on ilma vaheseinteta ühisala, mille ühes osas on kahekohalised nari-voodid, sellistes üksustes on ka eraldi tualettruumid, vannitoad ja spordisaal.
4.9.USA kinnipidamisasutused on ohutud ja kõigis on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist abi, hambaravi ja vaimse tervise alast abi, vajadusel saadetakse kinnipeetavad haiglasse väljaspool vanglat. ECCF-is on meditsiinikompleks, mis on varustatud enamiku erakorraliste ja tavapäraste meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks. Kui kinnipeetav vajab keerulisemat arstiabi, on ECCF-il otsene juurdepääs diagnostika- ja ravivõimalustele Newarkis asuva New Jersey Meditsiini ja Hambaravi Ülikooli haigla kaudu. Krooniliste või ägedate tervisehäiretega kinnipeetavate puhul on ECCF-il juurdepääs eriarstiabi teenusele. Kinnipidamisasutustes pakutakse arsti määratud või usulistest nõuetest tulenevaid eridieete.
4.10.USA ametiasutuste kinnitusel ei ole vanglasüsteemist teada juhtumeid, kus diskrimineerimise ohvriks oleks langenud vene rahvusest või vene keelt kõnelevad kinnipeetavad või kinnipeetavad, kes on toime pannud selliseid kuritegusid, nagu need, milles kaebajat süüdistatakse. ECCF rakendab alates 2022. aastast kava, mille tulemusel vähenes vanglas toime pandud vägivallakuritegude arv. Vägivallaintsidente ei ole võimalik välistada, ent 3(16)
3-25-1547 USA selgitused ega ka kaebaja poolt menetluse käigus viidatud ajakirjandusartiklid ei viita põhimõtteliste ja süsteemsete probleemide esinemisele.
4.11.USA ametiasutuste selgituste kohaselt on ECCF-is lubatud kinnipeetavatel 5 päeva nädalas kl 7−19 isiklikult kohtuda oma kaitsjaga ja loa korral võimaldatakse täiendavaid isiklikke kohtumisi muul ajal, lisaks saavad kinnipeetavad pidada kaitsjaga video-konverentse suletud uksega privaatses ruumis. Kinnipeetav saab kaitsjalt saadud digitaalsete dokumentidega tutvuda oma üksuse õigusraamatukogu arvutites, kus saab materjale vajadusel ka välja trükkida.
4.12.Kaebajal on võimalik suhelda kõikide pereliikmetega. Vanglas on ette nähtud kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise aega kuus, igas majutusüksuses on mitu telefoni, samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. Samuti kasutavad USA vanglad üha rohkem videokülastustehnoloogiat. Lähedastele võimaldatakse külastusi vanglasse, sh harilikust pikemaid kohtumisi, kui lähedased on sõitnud kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt.
4.13.Kinnipeetavatel on igal ajal võimalik pöörduda vanglaadministratsiooni poole kaebustega, samuti on võimalik õiguste rikkumise korral pöörduda föderaalkohtusse.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes vastustaja 15.05.2025 korralduse tühistada. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtte järgmised.
5.1.Justiitsatašee memos esitatud ülevaade kinnipidamistingimustest ECCF-is ei ole sõltumatu ega usaldusväärne, kuna atašee Riigiprokuratuuri ametnik. Lisaks on osutatud memos antud ülevaade ebamäärane. Memos esitatud teave ja järeldused on vastuolus avaliku infoga. Viimastel aastatel on ajakirjanduses korduvalt kajastatud ECCF-is aset leidnud tõsiseid rikkumisi kinnipeetavate kohtlemisel (põhjendamatu arstiabist keeldumine, korruptsioon, suutmatus peatada vägivalda kinnipeetavate ja vangla töötajate vastu, juhtkonna ja töötajate vaheline usalduskriis).
5.2.ECCF-is ei ole tagatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt nõutav minimaalne vähemalt 3 m2 suurune isiklik ruum. Tagatud ei ole elementaarne privaatsus tualeti kasutamisel, mistõttu on kinnipidamistingimused inimväärikust alandavad. Kaebaja kroonilised haigused, sh öised vaevused, muudavad privaatse tualetikasutuse tema jaoks vältimatult vajalikuks ööpäevaringselt. USA asutused ei ole andnud konkreetseid ja õiguslikult siduvaid tagatisi kinnipidamistingimuste inimväärsuse kohta, samas kui SP ja IT juhtumist on teada, et USA eksitas Eesti ametivõime kinnipidamistingimuste osas.
5.3.ECCF-is puudub kaebajal ligipääs emakeelsele teabele, mis suurendab tema sotsiaalset isolatsiooni ja rikub tema õigusi.
5.4.Vastustaja on oma järeldusi tehes tuginenud vananenud teabele, viidates USA ametiasutuste selgitusele 2022. aastal koostatud Ambrose Group LLC raporti kohta, samas kui sama organisatsiooni 2024. a raportis tuuakse välja kriitiline olukord turvalisuse, juhtimise ja personali käitumise osas. ECCF-i süsteemseid probleeme kinnitab ka see, et 2024. aastal kohaldati 55 töötaja suhtes distsiplinaarmeetmeid. ECCF-is sügavalt juurdunud struktuurilised probleemid, mis hõlmavad nii kinnipeetavate kohtlemist kui ka töötajate organisatsioonilist distsipliini.
5.5.Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kaebajat ähvardab USA-s eluaegne vangistus, mis on vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte ja EIÕK artikliga 3. USA asutuste esialgsed lubadused karistuse määra osas ei ole usaldusväärsed, mida kinnitab hiljutine IT ja SP kaasus, kus vaatamata varem antud kinnitusele taotles USA prokuratuur Eesti kodanikele eluaegset vangistust. Lisaks lahendatakse USA-s suurem osa kriminaalasju kokkuleppega, mille sõlmimiseks avaldatakse süüdistatavale survet. USA-s ei ole karistuse vähendamise võimalus 4(16)
3-25-1547 võrreldav Eestis ennetähtaegse vabastamise võimalusega. Vastustaja ei ole saanud USA-lt garantiisid, mis välistaksid eluaegse või ülemäärase karistuse.
5.6.Vastustaja keeldus põhjendamatult kaebaja suhtes arstliku ekspertiisi läbi viimisest – kaebaja põeb mitmeid kroonilisi haigusi ja vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet, regulaarseid protseduure, toitumisalast nõustamist ja ravimeid. Kaebaja vajab ujumis- ja jalgrattasõidu treeninguid ravi osana, terapeutilist massaaži, magamiskoha erilist korraldust. Seda, kas kaebaja on võimeline lendu üle elama, saab otsustada vaid meditsiinikomisjon, samuti on vaid komisjon pädev hindama, kas kaebaja on võimeline taluma isolatsiooni ja stressi, mis seondub USA vanglasüsteemi üleviimisega. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kaebaja ei räägi inglise keelt piisavalt hästi, et USA vanglasüsteemis meditsiinipersonaliga täielikult suhelda.
5.7.Kaebaja väljaandmine toob kaasa korvamatu ja ebaproportsionaalse sekkumise kaebaja era- ja perekonnaellu. Kaebaja teostab eestkostet abikaasa üle, kellel on tuvastatud osaline töövõime, kellel puudub sissetulek ja kes vajab pidevat abistamist. Eestis vahi all viibides oleks kaebajal võimalik vanglas töötada, aidates perekonda ülal pidada. Kaebaja peres on ka alaealine laps. Kaebaja täidab võtmefunktsioone pere igapäevases hoolduses ja stabiilsuse tagamisel. Kaebaja väljaandmisel ei oleks võimalik peresidemeid säilitada, sest nii abikaasa tervise tõttu kui rahaliste vahendite puudumisest tingituna ei saaks kaebaja perekond USA-sse reisida.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
6.1.Vaidlustatud korralduse andmisel võis tugineda USA asutuste antud ja justiitsatašeelt saadud teabele. Vastustaja sai USA asutustelt kinnituse, et kaebajat ei paigutata kinnipidamisasutusse, mille tingimused on ebainimväärsed, justiitsatašee sai vahetult ECCF-i vangistustingimustega tutvuda. Justiitsatašee ülevaate usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Kaebaja viidetest alles menetluses olevate üksikjuhtumite kohta ei ole võimalik teha järeldusi ECCF-i tegelike tingimuste kohta. Kaebaja viidatud Ambrose Group LLC 2024. aasta raportist ei nähtu vastupidist, küll aga selgub sealt, et varasemad soovitused on ellu viidud. Selles raportis viidatud probleemid ei muuda järeldust inimväärsete tingimuste kohta ECCF-is.
6.2.Kaebaja väide ebapiisava kambripinna kohta on väär – kambripind ühe kinnipeetava kohta on ligi 3,5 m2 sanitaarsõlme pindala arvestamata, kusjuures valdaval osal päevasest ajast on kinnipeetavatel võimalik viibida kambrist väljaspool. Saadud teabe kohaselt on kinnipeetavatel võimalik ECCF-is tualetti kasutada nii oma kambris kui päevasel ajal ka ühisalal asuvates eraldatud tualettruumides.
6.3.Saadud teabest nähtub, et ECCF-is on kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid, millega on võimalik saata ja vastu võtta e-kirju ja teha videokõnesid. Kinnipeetaval on vajaduse korral juurdepääs venekeelsetele materjalidele ja tõlgile.
6.4.Senisele praktikale tuginedes ei ole ettenähtav kaebaja poolt osutatud eluaegne vangistus. USA karistuspoliitika rangust on hinnanud korduvalt ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), olemata ühelgi juhul järeldanud, et karistused oleksid ebaproportsionaalsed. USA asutused on 05.06.2025 e-kirjas täiendavalt kinnitanud, et kaebajale ei ole võimalik määrata eluaegset vangistust.
6.5.USA asutuste 28.06.2024 ja 13.12.2024 kirjades esitatud teave koos justiitsatašee memos avaldatuga lubab järeldada, et meditsiiniabi on piisavalt kõrgel tasemel, et kaebaja diagnoosidega kinnipeetav saaks vajalikku ravi. Kaebaja haigusseisundid on ühiskonnas levinud ja USA vanglasüsteemis kättesaadavate meditsiiniteenustega ravitavad või kontrolli all hoitavad. Arvestades automaattõlke programmide laia levikut, ei osutu keelebarjäär ravi saamisel USA vanglasüsteemis tõenäoliselt takistuseks.
5(16)
3-25-1547
6.6.Väljaandmisega kaasnev avalik huvi õigusrahu taastamiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks on olulisem kui perekonnaelule kaasnevad riived.
7.Tallinna Halduskohus tegi 25.06.2025 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud korralduses esitatud põhjendustega ning märkides kaebaja väidete kohta kokkuvõttes järgmist.
7.1.Tähelepanuta tuleb jätta kõik kaebaja väited, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, kuna need väited tuli esitada maakohtus.
7.2.Kaebaja abikaasa tervisesiund ei takista kaebaja väljaandmist. Eesti Töötukassa on tuvastanud kaebaja abikaasa osalise töövõime seoses mõõduka tegutsemispiiranguga liikumise valdkonnas. Ei ole alust järeldada, et kaebaja abikaasa ei saaks iseseisvalt oma igapäevaeluga hakkama ja vajaks pidevalt teise inimese abi. Kaebaja abikaasat saavad abistada lapsed, samuti elavad Eestis kaebaja ning kaebaja abikaasa vanemad. Majandusliku kitsikuse korral saab kaebaja abikaasa taotleda sotsiaalabi riigilt ja kohalikult omavalitsuselt.
7.3.Kaebaja terviseseisundit kajastavad dokumendid (dtl 65–119, 1270–1281, 1446–1453, 1482–1484) kinnitavad, et kaebajal on diagnoositud mitmeid terviseprobleeme – hüpertooniatõbi, polutsüstilised neerud, tsüstid maksas ja peaajus, peaaju kavernoom, gastriit, podagra, düslipideemia, krooniline prostatiit, laktoositalumatus, pingepeavalud, seedehäired, krooniline mandlipõletik. Kaebajale on määratud ravi ja mõningatel juhtudel operatsioone, mitmete terviseprobleemidega seoses on kaebaja jälgimise all. Kaebaja ei ole voodihaige, tal ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet ega puuet. Määratud ravi on võimaldanud tal oma terviseprobleemidega igapäevaselt vähemalt talutaval tasemel hakkama saada. Kriminaalmenetlusele allumine, sh kriminaalkohtumenetluses osalemine ja vajadusel kinnipidamisasutuses viibimine, samuti USA-sse kohale sõitmine ei ole talle vastunäidustatud. Kaebaja terviseprobleemid ei ole haruldased ja neid on võimalik ka USA-s ravida või jälgimise all hoida. USA asutused on korduvalt kinnitatud, et sealsetes kinnipidamisasutustes tagatakse kinni peetavatele isikutele vajalik ravi, protseduurid, uuringud, vastuvõtud ja jälgimine. Kaebaja suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine ei ole vajalik. Kui kaebaja terviseprobleemid muutuvad vahetult enne väljasaatmist drastiliselt halvemaks, on tal võimalik taotleda väljaandmise edasilükkamist või ärajätmist. Samuti on kaebajal võimalik taotleda USA kohtult terviseprobleemidega arvestamist, vajadusel menetluse alt vabastamist ja/või kinnipidamisasutusse mitte paigutamist.
7.4.Kaebaja perekonna- ja eraelu piiramine on legitiimsel eesmärgil proportsionaalne. Perekonnaelu Eestis ei saa olla väljaandmist takistavaks asjaoluks. Perekonnaga seotud kaalutlusi võiks arvestada juhul, kui isikul oleks pereliige, kes vajaks hoolt, mida keegi teine ei saaks anda. Praegusel juhul kaebajal selliseid pereliikmed ei ole. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonna-põhiõiguse riive. Väljaandmist ei mõjuta ka asjaolu, et perekonnale kaasneb kaebaja külastamisega USA-s märkimisväärne rahaline ja ajakulu. Tegemist on väljaandmisega paratamatult kaasneva tagajärjega, mida leevendab pereliikmete võimalus suhelda kaebajaga teisi suhtlemisviise kasutades.
7.5.USA ametiasutuste selgitused kinnipidamistingimuste kohta (16.02.2024 kiri dtl 1302– 1307, tõlge dtl 1308–1314; 13.12.2024 kiri dtl 1063–1068, tõlge dtl 1057–1062) ning justiitsatašee 05.02.2025 memo (dtl 1076–1082) kinnitavad, et kaebajale tagatakse kinnipidamisasutuses viibimise ajal perega kohtumise ja suhtlemise võimalused – suhelda on võimalik nii telefoni, posti kui e-posti teel, kasutusel on videokülastustehnoloogia, tagatud on kohtumised külla sõitnud pereliikmetega.
7.6.Esmakordse väljaandmisotsuse tühistamisel (haldusasjas nr 3-24-2302) oli määravaks see, et kaebaja oleks paigutatud Metropolitan Detention Center’isse (MDC), mille tingimused olid 6(16)
3-25-1547 ka USA kohtute arvates ebainimväärsed. ECCF-i kohta selliseid etteheiteid tehtud ei ole ja puudub põhjendatud alus ECCF-i kinnipidamistingimuste inimväärsuses kahelda. Põhjendamatu on kaebaja kahtlus USA ametiasutuste kinnituste osas, et kaebaja väljaandmisel paigutatakse ta ECCF-i. Pelgalt asjaolu, et eelmises haldusasjas esines vastuolulist teavet MDC kinnipidamistingimuste osas, ei anna alust asuda seisukohale, et USA ametiasutuste esitatud selgitusi ei saa enam usaldada. Ka justiitsatašee kohapealse ülevaatuse tulemuse koostatud memos toodu on kooskõlas USA ametiasutuste esitatud teabega. Asjakohatud on kaebaja kahtlused justiitsatašee erapooletuse osas.
7.7.Eespool punktis 7.5. osutatud tõendid lubavad veenduda, et ECCF-i kinnipidamistingimused ei ole inimväärikust alandavad. USA asutuste 13.12.2024 kirjast ja 05.02.2025 memost järeldub, et kinni peetavad isikud paigutatakse vastavalt nende taustale ja süüdistuse iseloomule. Kriminaalse minevikuta ja mittevägivaldsetes süütegudes süüdistatavad, nagu kaebaja, paigutatakse ühiselamu tüüpi majutus-üksusesse, kus ei ole eraldi kambreid, vaid ilma vaheseinteta ühisala, mille ühes osas on kahekohalised narivoodid. Tegemist on suurema ruumiga, mille puhul ei alust arvata, et kambripind ühe kinnipeetava kohta võiks jääda alla 3 m2. Sellist tüüpi üksuses on kinnipeetaval võimalik soovi korral viibida värskes õhus 6 tundi päevas. Samuti on võimalik viibida päevasel ajal raamatukogus, tegeleda spordi ja huvitegevusega, käia tööl jms. See leevendab täiendavalt võimalikku ruumipuudust. Eeltoodut arvestades ei ole alust kambri pinna suuruse osas inimväärikuse riivet tuvastada. Samadest dokumentidest nähtub, et ühiselamus on eraldi tualettruumid, USA asutuste 05.06.2025 kirjast nähtub, et ühiselamus asuvas tualetis on olemas vaheseinad. Seega puudub alus tuvastada inimväärikust rikkuvaid tingimusi ka tualeti osas. Kuna mittevägivaldsed kinnipeetavad paigutatakse teistest kinnipeetavatest eraldi, siis ei satu kaebaja kokku kinnipeetavatega, kes võiksid tema turvalisust ohustada. Seega ei ole viited vägivaldsete kinnipeetavate vahelistele kokkupõrgetele (dtl 719– 721, tõlge dtl 722–724) ja vanglapersonali poolsele jõu kasutamisele (dtl 751–756, tõlge dtl 757–762) asjakohased.
7.8.Toimikus olevad dokumendid kinnitavad, et ECCF-is tagatakse kinni peetavatele isikutele vajalik arstiabi, mida osutatakse kohapeal. Vajadusel osutatakse ravi osariigi haiglas, kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt vajadusele perioodiliselt, tagatud on ka psühholoogiline ja psühhiaatriline abi. Puudub põhjus arvata, et kaebaja terviseprobleemid võiksid jääda ECCF-is tähelepanuta või vajaliku ravita. Kaebajal ei ole haruldasi haigusi, mida kinnipidamisasutuse meditsiinipersonal või osariigi haigla ei oskaks ravida. Ei saa eeldada et kaebajale on kinnipidamisasutuses kättesaadavad kõik treeningvõimalused või raviprotseduurid, mis on talle kättesaadavad vabaduses. Kaebaja viidatud kohtuasi Carlos R. Martinez vs. ECCF (dtl 737–742, tõlge dtl 743–748) ei tõenda, et kaebaja võiks jääda ECCF-is ravita. Eelviidatud kohtuasjas ei ole tehtud kohtuostust ning seal käsitletavad väited ei luba järeldada ECCF-s süsteemiseid puudujääke ravi tagamisel. Lisaks näitab viidatud kaasus seda, et vajadusel korral on kinnipeetaval võimalik kaitsta oma õigusi kohtus, vaidlustades ebapiisava ravi tagamist. Kaebaja viidatud artikkel (dtl 713-714, tõlge 715–716) kinnipeetavatele C-hepatiidi ravi tagamata jätmise kohta puudutab aga hoopis teist vanglat, mitte ECCF-i, kuhu kaebaja kavandatakse paigutada. USA asutuste 13.12.2024 kirjast ja 05.02.2025 memost saab järeldada, et kui kaebaja vajab kinnipidamisasutuses oma tervisliku seisundi tõttu erimenüüd, on tal võimalik seda meditsiinipersonali kaudu taotleda.
7.9.Kinnipidamisasutuses kaebaja õiguste rikkumise korral on tal võimalik esitada vanglale või kohtule kaebus. Ei ole eluliselt usutav, et USA-s kui õigusriigis jääksid kaebaja kaebused õiguste rikkumise peale tähelepanuta. Kaebaja viidatud ECCF-i töötajate umbusaldus oma juhtide suhtes personali-küsimustes ei puuduta kaebaja õigusi ega saa tema inimväärikust kuidagi riivata (dtl 727–730, tõlge dtl 731–734). Ka Ambrose Group LLC raport (dtl 200–297) ei anna põhjust pidada kaebaja kinnipidamist ECCF-is tema inimõigusi oluliselt rikkuvaks. 7(16)
3-25-1547
7.10.Kaebaja väide, et talle võidakse määrata USA-s süüdimõistmise korral eluaegne vanglakaristus, on põhjendamatu. USA asutused selgitasid 27.03.2024 kirjas (dtl 1282–1283, tõlge dtl 1284–1285) ja 05.06.2025 e-kirjas (dtl 1523–1525, tõlge dtl 1520–1522), et kaebajale määratav maksimaalne seadusjärgne karistus mis tahes kuriteo eest, milles teda süüdistatakse, on maksimaalselt 20 aastat ja talle ei ole võimalik kohaldada eluaegset vangistust. Kuigi süüdistus esitati 18 kuriteos, ei ole eluliselt usutav, et kõigi nende eest määratakse eraldi karistused, mis seejärel kokku liidetakse. Isegi kui prokuratuur eluaegset vangistust taotleb, jääb karistuse määramise õigus kohtunikule, kellel on kohustus karistuse määramisel arvestada konkreetset tegu ja süüdistatava isikut. Seni ei ole teadaolevalt ühtegi Eestist välja antud süüdistatavat eluaegse vanglakaristusega karistatud. Võimalus vähendada karistust ligi 15% võrra ja erakorralisel juhul (nt tõsised terviseprobleemid) korral taotleda kohtult karistuse vähendamist on piisavad karistust leevendavad võimalused. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et tal peab olema võimalus tingimisi karistusest vabaneda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 06.07.2025 esindaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas isiklikult 07.07.2025 esitatud dokumendis. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse ja vaidlustatud korralduse tühistamist. Samuti taotleb kaebaja kohtuarstliku ekspertiisi määramist tema tervise hindamiseks. 07.07.2025 dokumendis avaldas kaebaja, et soovib apellatsioonkaebuse läbi vaatamist kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
8.1.Halduskohus ei ole kaebaja argumente sisuliselt analüüsinud. Halduskohtul ei olnud usaldusväärseid andmeid ECCF-i kinnipidamistingimuste kohta ning USA asutused ei ole andnud selles osas mingisuguseid garantiisid.
8.2.Halduskohtu järeldus, et kaebajal ei ole alust karta eluaegset vangistust, ei arvesta tõendeid, mis kinnitavad IT ja SP asjas toimunut, kus hoolimata varasemast vastupidisest kinnitusest rääkis USA prokurör sellest, et taotleb süüdistatavatele eluaegset vangistust. Sama võib juhtuda ka kaebajaga, eriti kui ta ei ole nõus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Halduskohus on põhjendamatult jätnud andma hinnangu sellele, et USA kohtumenetluses kasutatakse sageli n-ö plea bargaining süsteemi, survestades süüdistatavaid loobuma õigusest õiglasele kohtupidamisele ning võtma vastu ebaproportsionaalne karistus üksnes selleks, et vältida veel raskemat karistust. Halduskohus on mööda vaadanud selles, et süsteem, kus de facto eluaegse vangistuse korral puudub põhimõtteliselt võimalus enne surma vabaneda, ei ole kooskõlas EÕIK-ga. USA asutuste kirju, millest osad on isegi allkirjastamata, ei saa käsitada siduva garantiina, et kaebajat ei karistata eluaegse vangistusega.
8.3.Halduskohus on vääralt hinnanud ECCF-i kinnipidamistingimusi käsitlevaid tõendeid, mis kinnitavad, et ECCF-is on tuvastatud tõsiseid rikkumisi nagu arstiabi eiramine, vägivallajuhtumid, juhtkonna umbusaldus ja kroonilised sanitaartingimuste puudused. Halduskohus on põhjendamatult tuginenud ainult USA Justiitsministeeriumi üldsõnalistele väidetele ja allkirjastamata e-kirjadele. See, et Ameerika Ühendriikide võimud on varasemalt korduvalt esitanud eksitavat informatsiooni (nii siinses asjas seoses MDC-ga kui ka IT ja S.P asjas võimaliku eluaegse vangistusega) toob kaasa kohtu kohustuse asjaolusid uurida maksimaalse hoolsusega. Kuna ECCF-iga seotud memo koostamisel ei olnud tagatud sõltumatust ega objektiivset analüüsi ja tihti lähtuti Ameerika Ühendriikide esindajate väidetest, ei saa lugeda sellele toetumist uurimiskohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole kohus arvestanud, et ECCF-i asemel võidakse kaebaja paigutada mõnda teise kinnipidamisasutusse. ECCF-i osas on halduskohus järeldanud, et kaebaja paigutatakse ühiselamu üksusesse, samas ei ole kohapeal 8(16)
3-25-1547 käinud justiitsatašee seda üksust isiklikult kontrollinud, vaid kajastanud oma memos vaid talle öeldut. Vastustaja ega halduskohus pole kontrollinud, kas väidetavad tingimused kaebajale ka tegelikult tagatakse. Puudutad konkreetsed andmed, mis lubaks järeldada, et isiklikku ruumi on vähemalt 3m2 inimese kohta, tualettruumide eraldatust puudutavad andmed on ebamäärased ja arusaamatu on, mil määral on tualeti kasutamine privaatselt võimalik.
8.4.Vastustaja ja halduskohus ei ole välja selgitanud kaebajale vajaliku arstiabiga seonduvat, näiteks seda, kas pakutakse spetsiaalset ortopeedilist voodit, kas on massaaži, basseini ja treeningratta kasutamise võimalus, millel põhinevad alternatiivsed protseduurid ja kes neid läbi viib, kes ravi määrab ja kas kaebaja saab keelduda sobimatust meditsiinipersonalist. Halduskohus ei ole kuidagi kontrollinud, kas kaebajale pakutakse USA vanglas tervisele vastavat dieeti, kuna kaebajal on toitumise valdkonnas väga ulatuslikud piirangud ning ta peab sööma väikeste koguste kaupa 5-6 korda päevas. Halduskohus on põhjendamatult pidanud kaebuste esitamist tõhusaks õiguskaitsevahendiks, seda eriti järjest halveneva tervise ja halva keeleoskusega kinnipeetava jaoks. Halduskohus ei ole ka kontrollinud, kas võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda on reaalne. Kaebaja esitatud statistiliste andmete kohaselt rahuldatakse vaid 3% kinnipeetavate kaebustest, mis viitab sellele, et kaebusega õiguste kaitse võimalus on illusoorne.
8.5.Halduskohus jättis kontrollimata, kas kaebajale on tagatud tõlkimine, kuna tõlke puudumine ei võimalda tõhusalt saada arstiabi, ega teostada oma kaitseõigusi kriminaalmenetluses.
8.6.Halduskohus on vääralt hinnanud kaebaja perekonna haavatavusega seotud asjaolusid, muu hulgas eiranud Töötukassa otsuses sõnaselgelt sedastatut, et kaebaja abikaasa vajab pidevat abi ning tõsiasja, et abikaasa ainsaks abistajaks on kaebaja, kuna nii kaebaja kui kaebaja abikaasa vanemad on üle 70 aasta vanad ja vajavad ise abi. Halduskohus ei ole võtnud arvesse, et teod, milles kaebajat süüdistatakse, ei ole rasked ning seetõttu oleks tema väljaandmine ja perekonnast eraldamine selgelt ebaproportsionaalne.
8.7.Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja vaimse tervise seisundiga, eelkõige kaebajale pandud depressiooni diagnoosiga.
8.8.Halduskohus on põhjendamatult pidanud piisavaks suhtlemisvõimalusi perekonnaga, olemata uurinud, kas või millistel tingimustel saab sidevahendite abil perekonnaga suhelda USA asutuste kirjas osutatud 300 minutilise kõneaja ületamisel. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta, et USA asutused on maininud võimalust videokohtumiseks kaitsja, mitte pereliikmetega.
8.9.Halduskohus on leidnud, et kaebaja esitatud andmed ECCF-i inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste kohata ei ole piisavad, pannes kaebajale ulatuslikku tõendamiskoormise, samas aktsepteerinud vastustaja esitatud ebamääraseid kinnitusi. Olukorras, kus kaalul on isiku vabadus ja inimväärikus, on lubamatu halduskohtu käsitlus, mille kohaselt ECCF-is esinevad probleemid pole süsteemsed, ja et põhimõttelisel tasemel ei olegi võimalik välistada probleeme üheski kinnipidamisasutuses.
8.10.Halduskohus jättis põhjendamatult määramata kohtuarstliku ekspertiisi.
8.11.Halduskohtu otsuse kuupäevaks on märgitud 25.06.2025, ent digitaalallkirjastatud on see juba 22.06.2025, mis on oluline menetlusnormi rikkumine.
9.Vastustaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
9(16)
3-25-1547
9.1.Halduskohus leidis õigesti, et USA asutuste esitatud teabe usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Lisaks varasemale on USA justiitsministeerium 15.07.2025 kirjas uuesti kinnitanud, et kaebaja paigutatakse väljaandmise korral ECCF-i ning korranud ja täpsustanud varasemaid selgitusi kinnipidamistingimuste kohta ja andnud selgitusi kaebaja osutatud ajakirjandusartiklites kajastatud sündmuste kohta.
9.2.Nagu halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 25 selgitas, ei ole alust arvata, et kaebajat karistatakse de facto eluaegse vangistusega.
9.3.Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 16−18 põhjalikult analüüsinud kõiki olulisi ECCF-is kinnipidamisega seotud asjaolusid ja õigesti leidnud, et pole alust arvata, et kinni peetavaid isikuid koheldaks ebainimlikult või alandavalt. Kaebaja viidatud Ambrose Group LLC raportid viitavad hoopis vastupidisele, eelkõige 2024. aasta raporti kokkuvõttes tuuakse esile, et enamus ECCF-ile eelmises hindamisvoorus tehtud soovitustest on täidetud. Töökorralduslikud probleemid vangla administratsioonis, töötajatele määratud distsiplinaarkaristuste arv või üksikud vägivallajuhtumid kinnipidamisasutuses, kus viibib kokku üle 2000 kinnipeetava, ei anna alust väiteks, et kinnipeetavatele saaks seal osaks ebainimväärne kohtlemine.
9.4.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebajale vajaliku arstiabi kättesaadavusega seotud asjaolusid. Halduskohus on neid küsimus nõuetekohaselt käsitlenud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 21 ning USA asutuste esitatud andmetest nähtub, et ECCF-is on tagatud meditsiiniabi kõigile erinevatele haigusseisunditele ning vajadusel tagatakse ravi kinnipidamisasutusest väljaspool osariigi haiglas. EIK otsuses Paposhvili vs Belgia leiti, et meditsiiniprobleemidega isiku väljaandmise korral võib tõusetuda EIÕK artikli 3 rikkumise küsimus üksnes siis, kui on tõendid selle kohta, et isiku väljaandmine võib kaasa tuua tõsise, kiire ja pöördumatu tervisekahju, ent sellist olukorda kaebaja puhul väljaandmismenetluses kogutud tõenditest ei nähtu, kuivõrd kõik terviseprobleemid, millele kaebuses ja apellatsioonis on viidatud, on levinud haigusseisundid ning nende ravi on Ameerika Ühendriikide esitatud kinnituse kohaselt Ameerika Ühendriikide kinnipidamisasutuses tagatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Menetlusosalised on esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, mis tuleb võtta toimikusse. Kaebaja taotlused kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks ning asja arutamiseks kohtuistungil tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja jääb rahuldamata ning halduskohtu ostus muutmata. Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid
11.Kaebaja on esitanud dokumendi „Office of Detention Oversight Compliance Inspection“ (dtl 1684 jj ning 1702 jj). Tegemist on 2019. aasta maikuus koostatud dokumendiga, mis kajastab ECCF-is riiklikele kinnipidamisstandarditele vastavuse kontrolli tulemusi. Teiseks on kaebaja esitanud väljavõtte terviseportaalist (dtl 1701), mis kajastab eriarsti ravikokkuvõtet, kus arst on muu hulgas märkinud, et kaebaja vajab psühhiaatri konsultatsiooni ning väljavõtte terviseportaalist (dtl 1719), kust nähtub psühhiaatri vastuvõtule registreerumine. Kolmandaks esitas kaebaja ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt on talle pandud kliiniline diagnoos „mõõdukas depressioon“ (dtl 1735). Vastustaja seevastu on esitanud USA Justiitsministeeriumi 15.07.2025 kirja (dtl 1721 jj), mis sisaldab täiendavaid vastuseid ja selgitusi ECCF-is valitsevate tingimuste ja kaebaja võimaliku karistuse määra kohta. Kuivõrd siinne vaidlus taandub peaasjalikult küsimusele, kas kaebaja väljaandmine on muu hulgas tema terviseseisundit arvestades kooskõlas EIÕK artikliga 3 ning võttes arvesse, et väljaandmise kooskõla eelviidatud sättega tuleb kontrollida kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10(16)
3-25-1547 22.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-317, p 22), võtab ringkonnakohus poolte esitatud täiendavad tõendid toimikusse. Kaebaja taotlus asja arutamiseks kohtuistungil
12.Kaebaja avaldas 07.07.2025 menetlusdokumendis, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Algses apellatsioonkaebuses, mille kaebaja esindaja esitas 06.07.2025, sellist soovi ei avaldatud, mistõttu võis eeldada, et kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Sellest eeldusest lähtus ringkonnakohus ka apellatsioonkaebust menetlusse võttes. Menetluslik olukord ei ole oluliselt muutunud (vt HKMS § 131 lg 2 ls 2) ning võttes ka arvesse, et apellatsioonkaebus tuleb KrMS § 4521 lõike 5 kohaselt läbi vaadata 30 päeva jooksul, ei pea ringkonnakohus vajalikuks asja arutamist kohtuistungil ning lahendab apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele on tagatud võimalus esitada enda seisukohad ja taotlused ka kirjalikus menetluses. Kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks
13.Kaebaja taotlus kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja väiteid tal diagnoositud haigusseisundite kohta ei ole halduskohus kahtluse alla seadnud. Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud ka kaebaja väidet, et eelnimetatud haigusseisundite tõttu vajab ta pidevat ravi ja arsti järelevalvet. Apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud täiendavalt arstitõendi (dtl 1735), mis kinnitab, et kaebajal on diagnoositud mõõdukas depressioon. Ringkonnakohus on varasemas praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et väljaandmise otsustamisel ei ole isiku tervislik seisund väljaandmist takistav või välistav asjaolu. Väljaandmise võimatust isiku põhiõiguste ülemäärase riivega seonduvalt tuleks möönda olukorras, kus isik on nt parandamatult haige või tema terviseseisundist tulenevalt ei saaks tema suhtes üldse kriminaalmenetlust läbi viia vms (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-20-1707, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul puudub ilmne indikatsioon selle kohta, et kaebaja oleks parandamatult haige ja sellest tulenevalt oleks kriminaalmenetluse läbiviimine kaebaja suhtes välistatud. Seega ei ole kaebaja terviseseisundi täiendav hindamine vaidlustatud korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks vajalik. Kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks
14.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kõiki kaebaja põhilisi väiteid ning veenvalt ja jälgitavalt põhjendanud oma järeldust, et vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostades õigesti leidnud, et ülekaalukat avalikku huvi arvestades ei riiva kaebaja väljaandmine tema põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Halduskohus on põhjendatult lugenud piisavalt usaldusväärseks USA asutustelt saadud teabe kaebaja kinnipidamistingimuste kohta ning osutanud õigesti sellele, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid andmeid, mille pinnalt võiks tekkida põhjendatud kahtlus, et väljaandmise korral saab kaebajale USA kinnipidamisaustuses osaks EIÕK-ga vastuolus olev ebainimlik või alandav kohtlemine. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väljaandmine ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Samuti on halduskohus piisava põhjalikkusega käsitlenud USA vanglates tervishoiuga seotud küsimusi ning kaebaja esitatud terviseandmeid ja leidnud õigesti, et puudub alus eeldada, et väljaandmise korral ei ole kaebajale tagatud vajalik ravi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud argumendid ei lükka halduskohtu järeldusi ümber. Nende argumentide kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Põhjendamatu on kaebaja kriitika halduskohtu seisukoha suhtes, et ebausutav on kaebaja karistamine eluaegse vangistusega. Esiteks tuleb märkida, et väljaandmistaotluses nimetatud süütegude eest süüdimõistmisel välisriigis kohaldatavate karistuste määrad ja karistuspraktika on väljaandmise kriminaalõigusliku lubatavusega seotud küsimused, mida puudutavad väited tuli 11(16)
3-25-1547 esitada väljaandmise õigusliku lubatavuse hindamise menetluses maakohtus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-2037, punkt 17). Sellekohased väited tuleb väljaandmisotsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähelepanuta jätta vastavalt KrMS § 452 1 lõikele
3.Teiseks ei välista väljaandmist võimalus, et isikut karistatakse süüdimõistmisel oluliselt rangema karistusega, kui see, mis võiks kaasneda väljaandmistaotluses kirjeldatud süütegude eest süüdimõistmise korral Eestis. Sel põhjusel ei pidanud vastustaja ka enne kaebaja väljaandmise otsustamist kontrollima, kas või kui suure tõenäosusega on võimalik kaebajale karistamine karistusega, mis vähemalt faktiliselt tähendaks kaebaja elu lõpuni kestvat vangistust ilma vabanemise võimaluseta. Kolmandaks ei lükka kaebaja argumendid ümber ka halduskohtu otsuse punktis 25.1. osundatud teabe pinnalt tehtud järeldust, et kaebaja karistamine de facto eluaegse vangistusega on ebatõenäoline. Asjaolu, et kaebaja viidatud IT ja SP kohtuasjas on prokurör taotlenud de facto eluaegses vangistuses seisneva karistuse kohaldamist, samuti asjaolu, et USA õigus põhimõtteliselt võimaldab erinevate kuritegude eest mõistetavate karistuste aritmeetilist liitmist, ei lükka ümber halduskohtu otsuse eelviidatud punktis kajastatud allikate pinnalt tehtud järeldust, et kaebajale ette heidetavate süütegude eest de facto eluaegse vangistusega karistamine ei ole eluliselt usutav. Halduskohus ei pidanud asuma põhjalikumalt analüüsima USA karistusõigust ega -praktikat ega hindama üht- või teistsuguse karistuse määramise tõenäosust süüdimõistmise korral. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja argumenti, et USA kriminaalmenetlustes kasutatakse sageli n-ö plea bargaining süsteemi, survestades süüdistatavaid end süüdi tunnistama, siis selles osas saab üksnes tõdeda, et kaebajale on USA-s tagatud kaitseõigused, sh professionaalse kaitsja osalemine kriminaalmenetluses, mis kindlustab vajaliku kaitse põhjendamatu süüdistuse poolse survestamise vastu. Kaebaja leiab ka vääralt, et vastustaja oleks pidanud nõudma USA ametiasutustelt garantiid, et süüdimõistmise korral on kaebajal igal juhul võimalik enne elu lõppu vangistusest vabaneda. Eesti õiguses tuntud ennetähtaegse vabanemise võimalusega sarnaneva võimaluse puutumine välisriigis, mis Eesti kodaniku väljaandmist taotleb, ei takista väljaandmist ega muuda seda isiku õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks.
16.Seoses USA vanglate ja konkreetselt ECCF-i kinnipidamistingimustega on kaebaja ringkonnakohtu hinnangul põhimõtteliselt vääral seisukohal vastustaja ja halduskohtu uurimis- ja põhjendamiskohustuse ulatuse osas. Sisuliselt leiab kaebaja, et vastustaja ei oleks tohtinud kaebaja võimalike kinnipidamistingimustega seotud asjaoludega seoses usaldada USA ametiasutustelt saadud teavet, vaid oleks pidanud koguma täiendavaid andmeid kinnipidamistingimuste kohta ja veenduma, et inimväärikust alandava kohtlemise või vajaliku arstiabi andmata jätmise võimalus on igal juhul välistatud. Ringkonnakohus leiab, et kui puuduvad autoriteetsetest allikatest – näiteks kohtuotsustest, pädevate järelevalveasutuste hinnangutest, rahvusvaheliste organisatsioonide või laialdaselt tunnustatud inimõigusorganisatsioonide raportitest vms samaväärse kaaluga dokumentidest – pärinevad andmed selle kohta, et teatava riigi õigusnormid või neid norme eirav tavaline praktika ei taga süsteemselt selle riigi kinnipidamisasutustes üldiselt või teatavas konkreetses kinnipidamisasutuses inimväärikust austavaid kinnipidamistingimusi, võib Vabariigi Valitsus Eesti kodaniku väljaandmise otsustamisel usaldada väljaandmist taotlenud riigilt saadud teavet ega pea läbi viima üksikasjalikke vaatlus-, mõõtmis- vms toiminguid kinnipidamiskoha olemtingimuste kontrollimiseks. Detailsema teabe ja vajadusel seda kinnitavate dokumentide nõudmine on vajalik, kui esineb põhjendatud kahtlus varem esitatud teabe usaldusväärsuses. Teise riigi asutustelt saadud teavet ei saa ebausaldusväärseks pidada pelgalt põhjusel, et see on edastatud kirjades või e-kirjades või et asjaomased asutused ei ole andnud kaebaja hinnangul piisavaid õiguslikult siduvaid garantiisid.
17.Halduskohus tõdes õigesti, et USA ametiasutuste varem antud ja haldusasjas nr 3-24-2302 tehtud kohtuotsusest nähtuvalt ebausaldusväärseks osutunud teave kinnipidamistingimuste kohta 12(16)
3-25-1547 MDC-s ei ole piisav seadmaks kahtluse alla USA ametiasutuste esitatud andmeid ECCF-i kohta. Halduskohus tõi õigesti esile, et erinevalt MDC-st, mille kinnipidamistingimused olid ka USA kohtute arvates ebainimväärsed, puuduvad mistahes autoriteetsed allikad, mille pinnalt saaks samasuguse järelduse teha ECCF-i kohta. Kaebaja viidatud artiklid ja kohtuasja Carlos R. Martinez vs. ECCF dokumendid puudutavad üksikuid juhtumeid, kus vanglateenistuse tegevus või tegevusetus võib olla olnud õigusvastane. Nagu halduskohus aga õigesti märkis, ei luba need andmed asuda seisukohale, et kinni peetavate isikute süsteemne hoidmine inimväärikust alandavates tingimustes või vanglateenistuse õigusvastane tegevus või tegevusetus kinni peetavate isikute turvalisuse, heaolu ja tervise kaitse tagamisel oleks omane USA vanglatele üldiselt või konkreetselt ECCF-ile. Seevastu asjaolu, et näiteks kinni peetava isiku vajaliku arstiabita jäämisega seotud juhtum on jõudnud kohtusse, kinnitab eelkõige seda, et kinni peetavatele isikutele on tagatud nende õigusi rikkuva haldustegevuse vastu tõhusad õiguskaitsevahendid. Eelkõige kohtuasjaga Carlos R. Martinez vs. ECCF seoses on halduskohus seejuures põhjendatult osutanud sellele, et selles asjas ei ole teadaolevalt tehtud kohtuotsust, mis kinni peetava isiku väiteid kinnitaks või veelgi enam, mille pinnalt saaks järeldada, et vajaliku arstiabita jätmine on ECCF-is tavaline või et USA kehtivast õigusest tulenevat kohusust kinni peetavatele isikutele vajalikud raviteenused tagada, tegelikkuses süsteemselt ei järgita.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinsel juhul oli USA asutuste kirjades antud teave koosmõjus Eesti saatkonna atašee memos kajastatud andmetega piisav veendumaks, et kaebaja ei satu väljaandmise korral inimväärikust alandavatesse tingimustesse. See, et Eesti saatkonna atašee ei ole kõiki oma memos kirjeldatud ruume isiklikult näinud, vaid on kajastanud memos ECCF-i külastades sealsetelt ametiisikutelt saadud infot, ei anna alust väita, et vastustajal puudus kinnipidamistingimuste kohta vajalik ja piisav teave. Kaebaja osundatud allikad, sh Ambrose Group LLC raport 2024. aastal koostatud raport, millele halduskohus on viidatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 24, ega ka apellatsioonimenetluses esitatud dokument (dtl 1684), ei sea põhjendatult kahtluse alla vaidlustatud korralduses tehtud järeldusi, et ECCF-i füüsilised olmetingimused (nt ruumide suurus, tualettide privaatsus, võimalus viibida vabas õhus jms) tagavad inimväärikuse. Eelkõige eelviidatud Ambrose Group LLC raportist saab aga – nagu vastustaja õigesti osutab – järeldada, et ECCF-is varem tuvastatud puudused on suuresti kõrvaldatud. See raport võimaldab niisiis järeldada, et kinnipidamistingimused USA vanglates ja konkreetselt ECCF-is on pidevalt järelevalve all, puudustele juhitakse kohaselt tähelepanu ning vanglaadministratsioon kõrvaldab tuvastatud puudused. Väljaandmisotsuse õiguspärasust ei saa väärata see, välisriigi kinnipidamisasutuses ei ole selle välisriigi õiguse seisukohast õigusvastase tegevuse võimalused viidud nullini. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole sellist garantiid võimalik anda. Oluline on aga, et isikul oleks õiguste rikkumise korral adekvaatne võimalus oma õiguste kaitseks. Siinsel juhul ei ole mõistlikku põhjust kahtluse alla seada USA asutuste esitatud teavet, et õiguste rikkumise korral on kinni peetaval isikul võimalik esitada kaebusi vanglateenistusele ja vajadusel pöörduda kohtusse. Viimast võimalust kinnitab ka kaebaja viidatud kohtuasi Carlos R. Martinez vs. ECCF. Kaebaja osutatu, et statistiliselt rahuldatakse vaid 3% kinnipeetavate kaebustest, ei luba teha järeldust, et kaebevõimalus on illusoorne või ebatõhus.
19.Mis puudutab kaebaja väidet, et USA asutused ei ole andnud piisavat garantiid, et kaebaja paigutatakse just ECCF-i, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 16.1. viidatud tõenditele tuginedes põhjendatult leidnud, et vastustaja võis selles küsimuses usaldada USA asutuste kinnitust, et just sellesse kinnipidamisasutusse kaebaja väljaandmise korral paigutatakse. Mingisuguseid täiendavaid garantiisid ei pidanud vastustaja selle kohta nõudma.
20.ECCF-i kambripinnaga seonduvalt on halduskohus põhjendatult tuginenud Eesti saatkonna atašee memole, mille kohaselt on ECCF-i kambritega eluosakondades kahekohalised kambrid, mille mõõdud on umbes 2,5x4 meetrit ning peale selle on kõnealuses vanglas ühiselamu-tüüpi 13(16)
3-25-1547 eluosakonnad, kus kinni peetavad isikud ei ole paigutatud kambrisse, vaid on ühel suurel alal, mille ühes osas on narivoodid. Memos esitatud andmed ei tekita kahtlust, et nii kambritega eluosakonnas kui ka ühiselamu-tüüpi eluosakonnas on kinnipeetavate arvu ja põrandapinna vahekord selline, et inimväärikuse tagamiseks EIK praktika kohaselt nõutav minimaalne 3 m 2 suurune isiklik ruum iga kinnipeetava kohta on kindlustatud. Kaebaja esitatud ja viidatud andmete, sh apellatsioonkaebusele lisatud dokumendis esitatud andmete pinnalt ei saa teha teistsugust järeldust.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vastustaja võis ECCF-is inimväärikal viisil tualeti kasutamise võimaluses piisavalt veenduda USA asutustelt saadud teabe ja saatkonna atašee memo põhjal. Halduskohtu otsuse punktis 17 nimetatud dokumentidest nähtub veenvalt, et ECCF-i kambritega eluosakondades kinni peetavatel isikutel on päevasel ajal võimalik viibida väljaspool kambrit, mis tähendab, et kambris asuva tualeti privaatne kasutamine on võimalik selliselt, et teine kambris kinni peetav isik lahkub kambrist. Samuti nähtub memost, et eraldi tualetid on ühisalal. Asjaolu, et neis tualettides kasutatavate vaheseinte kõrgus on vaid umbes 0,5 meetrit, ei järeldada, et tegemist on inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega, nagu ka sellest et öisel ajal on kambris kinni peetaval isikul võimalus kasutada üksnes kambris olevat eraldamata tualetti. USA asutuste väide, et tualettide kasutamise võimalustega seoses ei ole ECCF-is kaebusi esitatud – ja asjaolu, et seda väidet ümber lükkavat või vähemalt mõistlikult kahtluse alla seadvat teavet ei ole – lubab samuti järeldada, et tegelikkuses on võimalik tualeti kasutamine nii, et see inimväärikust ei alanda. Ei ole usutav, et USA ühiskonnas oleksid privaatsusega seoses üldiselt aktsepteeritavad standardid oluliselt madalamad kui Euroopas. Seega, olukorras, kus puuduvad andmed, mis seaks tõsiseltvõetavalt kahtluse alla selle, et sellistes USA vanglates, nagu ECCF kinni peetavatel isikutel on võimalik inimväärikust tagaval viisil tualetti kasutada ning kus USA asutused on sellekohastele küsimustele vastanud, et see on võimalik, võis vastustaja pidada seda võimalikuks ning asuda seisukohale, et selles osas ei saa kinnipidamistingimusi pidada inimväärikuse austamise nõudega vastuolus olevaks ega keelduda kaebaja väljaandmisest sel põhjusel.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korralduse andmisel oli vastustajal piisavalt andmeid veendumaks, et vajalik arstiabi on kaebajale USA-s kättesaadav. Kaebaja terviseandmeid kajastavatest tõenditest, mida halduskohus on käsitlenud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 13.1, nähtub veenvalt, et kaebaja tervis on vilets ja tal on diagnoositud hulgaliselt haigusseisundeid. Apellatsioonimenetluses esitatud psühhiaatri tõend kinnitab depressiooni. Puudub aga mistahes põhjus arvata, et kaebaja väljaandmise korral ei oleks talle USA-s kättesaadav neile haigusseisunditele vastav ravi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et USA asutustelt saadud teave kinnitab, et kinni peetavatele isikutele on vajalik ravi tagatud ning USA vanglateenistusel on selle osutamiseks vajalikud võimalused ja vahendid. Autoriteetsetest allikatest pärinevat teavet, mis selle kahtluse alla seaks, ei ole. Nagu eespool märgitud, siis üksikud juhtumid, mil on leidnud tuvastamist kinni peetava isiku vajaliku ravita jätmine ei luba teha järeldust, et vajaliku ravita jätmine on tavapärane praktika või vähemalt tõenäoline kaebaja puhul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal diagnoositud haigused ei ole sedavõrd haruldased, et võiks kahelda selles, et USA vanglasüsteemis kinni peetavatele tagatava ravistandardi kohane ravi ei ole piisav. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole üksikasjalikult kontrollinud, milliseid konkreetseid raviteenuseid kaebajale tema tervislikku seisundit arvesse võttes USA vanglas pakutakse. Vastustaja võis piirduda USA ametiasutustelt saadud teabega, et USA õiguse ja praktika kohaselt on kinni peetavatele vajalik ravi tagatud ning sellekohaseid selgitusi tõeks pidada, kui selgelt nende vastu rääkivad andmed puudusid. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja ja halduskohus oleksid pidanud üksikasjalikult kontrollima, kas USA vanglas on kaebajal võimalik järgida talle arsti ettekirjutusel määratud dieeti, kas on olemas võimalused ujumiseks ja 14(16)
3-25-1547 massaažiks, võimalused voodi kohandamiseks jne. Asjaolu, et kaebaja senised raviarstid on talle määranud mingi kindla ravi, sh dieedi, ravivõimlemise jms, ei tähenda, et needsamad ravivõtted tuleb tingimata tagada ka vangistuses. USA ametiasutuste kinnitus, et kinni peetavate isikute tervis on professionaalse meditsiinipersonali kontrolli all, lubab järeldada, et igale kinni peetavale isikule tagatakse vähemalt minimaalne meditsiiniliselt nõutav ravi. Kasutatavad ravivõtted ei pruugi olla samavõrd tõhusad kui need, mis oleksid võimalikud vabaduses. See aga ei anna alust käsitada kinnipidamist ebainimlikuna.
23.Mis puudutab kaebaja väidet, et väljaandmine piirab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnaelule ega võtta nõuetekohaselt arvesse kaebaja perekonnaliikmete huve, siis selles osas on halduskohtu põhjendused ammendavad. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid kordamata. Vastustaja ja halduskohus on õigesti osutanud sellele, et perekonnaelu saab väljaandmise takistuseks olla vaid erandlikel asjaoludel, milliseid siinsel juhul ei esine. Asjaolu, et kaebaja abikaasal on tuvastatud osaline töövõime ja asjaolu, et kaebajal on alaealine laps, ei ole sellisteks erandlikeks asjaoludeks. Sõltumata sellest, kas kaebaja abikaasa teised lähedased saaksid teda vajadusel abistada, nagu leidis halduskohus, saab kaebaja abikaasale igal juhul vajalikku tuge pakkuda Eesti sotsiaalsüsteem. Tuleb silmas pidada, et vahetut abi ei saaks kaebaja oma pereliikmetele osutada ka juhul kui ta viibiks vahi alla või kannaks karistust Eestis, samuti oleksid sellisel juhul äärmiselt piiratud tema võimalused perekonda majanduslikult toetada.
24.Ka kaebaja argumente, mis puudutavad perekonnasidemete katkemise ohtu seoses piiratud suhtlemisvõimalusega, on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Apellatsioonimenetluses esitatud kaebaja täiendavad argumendid ei lükka halduskohtu seisukohti ümber. Kuigi võib tõdeda, et konkreetselt ECCF-i kohta esitatud andmetest ei saa üheselt järeldada, kas, kui sageli ja millistel tingimustel on seal kinni peetaval isikul võimalik läbi viia videokohtumisi lähedastega, tuleb asuda seisukohale, et USA asutuste antud teave telefonikõnede, elektronkirjade ning posti teel suhtlemise kohta, samuti võimaluse kohta kinni peetavat vanglas külastada, oli piisav, et õigustada vastustaja järeldust, et suhtlemispiirangutega kaasnev perekonnaelu riive ei kaalu üles avalikku huvi väljaandmise legitiimise eesmärgi saavutamise vastu.
25.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et halduskohus ei ole tähelepanu pööranud kaebaja ebapiisava inglise keele oskusega seotud asjaoludele. Halduskohus on USA asutustelt saadud andmetele tuginedes õigesti leidnud, et eelkõige kriminaalmenetluses kaitseõiguste tõhusaks teostamiseks tagatakse kaebajale tõlge. Puuduvad mistahes andmed, mis viitaks sellele, et USA kriminaalmenetluses ei ole inglise keelt mitte oskavatele või seda ebapiisavalt oskavatele isikutele tagatud vajalik tõlge.
26.Mis puudutab kaebaja etteheidet, et halduskohus on mööda vaadanud kaebaja esitatud tõenditest, mis kajastavad tõsiseid ja süsteemseid probleeme ECCF-is, siis nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et neis dokumentides sedastatud töökorralduslikud probleemid, töötajatele määratud distsiplinaarkaristuste hulk või tuvastamist leidnud üksikud vägivallajuhtumid kinnipidamisasutuses, kus viibib kokku üle 2000 kinnipeetava, ei anna alust väiteks, et kinnipeetavatele saaks seal osaks ebainimväärne kohtlemine. Nagu eespool märgitud, siis on eelkõige Ambrose Group LLC 2024. aasta raportis tõdetud, et ECCF on olnud edukas varem tuvastatud probleemide lahendamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud järelevalvedokument, mis on liiati koostatud 2019. aastal ehk praeguseks 6 aastat vana, ei kinnita samuti kaebaja väidet.
27.Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohus, et vastustaja kogus menetluse käigus piisavalt teavet ja on seda nõuetekohaselt arvesse võttes ja kaalutlusvigu tegemata andnud lubatava hinnangu, et esineb ülekaalukas avalik huvi rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitlusega seotud eesmärkide saavutamise ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise vastu, mistõttu on kaebaja väljaandmine vajalik ja sobiv meede ega piira kaebaja põhiõigusi ebaproportsionaalselt. 15(16)
3-25-1547
28.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulusid puudutavaid dokumente, jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.