Osaühingu LEVENTEK kaebus Vinni Vallavolikogu 27.06.2024. a otsuse nr 17 „Vinni valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing LEVENTEK, esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Vastustaja – Vinni vald, esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste Kolmas isik – Sustainable Investments OÜ, esindajad vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri ja vandeadvokaadi abi Kaidi Tarros
5.Mõista Osaühingult LEVENTEK Vinni valla kasuks Vinni valla menetluskulude katteks välja 341,60 eurot.
6.Mõista Osaühingult
LEVENTEK
Sustainable Investments OÜ kasuks Sustainable Investments OÜ menetluskulude katteks välja 1050 eurot.
7.Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
3-25-106
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühingu LEVENTEK omandisse kuulub alates 2020. aastast kinnisasi asukohaga LääneViru maakond, Vinni vald, Muuga küla, Pargi tee 1 (registriosa nr 4877931, katastritunnus 38101:002:0259). Kinnistul asub Muuga mõisa kompleks.
2.Vinni Vallavolikogu 27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestati Vinni valla üldplaneering. Üldplaneeringuga tehti muu hulgas ettepanek tuuleenergeetika eelvaliku alade määramiseks.
3.Osaühing LEVENTEK esitas 15.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni Vallavolikogu 27.06.2024. a otsuse nr 17 osaliseks tühistamiseks, s.o osas, millega kehtestati TU6 elektrituulikute arendusala. Kaebaja leiab, et üldplaneeringu kohase TU6 elektrituulikute arendusala kehtestamine riivab tema kui Muuga mõisa omaniku õigusi. TU6 piirkonna tuulikupark rikuks Muuga mõisa ajaloolise ilme ja seaks ohtu Muuga mõisa kompleksi tehtud investeeringud.
4.Kohus võttis 27.01.2025. a määrusega Osaühingu LEVENTEK kaebuse menetlusse.
5.Vinni vald esitas 21.03.2025 vastuse kaebusele, milles taotles: 1) menetluse lõpetamist HKMS § 124 lg 1 alusel, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele; 2) kaebuse tähtaegseks lugemise puhul kaebuse tagastamist seoses kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 mõistes; 3) alternatiivselt eeltoodule kaebuse rahuldamata jätmist täies ulatuses.
6.Kohus andis 04.04.2025. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise avaldus ja soovi korral täiendavad seisukohad.
7.Sustainable Investments OÜ esitas 30.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse enda kaasamiseks kohtuasja nr 3-25-106 menetlusse kolmanda isikuna.
8.Kaebaja esitas 09.05.2025 kohtule seisukoha, milles palub jätta rahuldamata vastustaja taotlused menetluse lõpetamiseks ja kaebuse tagastamiseks ning alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.
8.1.Kaebus on esitatud tähtaegselt. 16.12.2024 pöördus kaebaja juhatuse liikme poole väljaande Virumaa Teataja ajakirjanik, kellega vestlusest selgus kaebajale üllatuslikult, et Vinni vallas on kehtestatud 2024. a suvel üldplaneering, mis näeb ette Muuga mõisa juurde TU6 elektrituulikute arendusala, luues aluse püstitada hilisema detailplaneeringu raames Muuga mõisa kompleksi juurde tuulikupark. TU6 piirkonna tuulikupark rikuks Muuga mõisa ajaloolise ilme ja põhjustaks kahju Muuga mõisa kompleksi tehtud investeeringutele, mida selgitas kaebaja täpsemalt 19.12.2024 ilmunud artiklis. Kaebaja on viidanud enda kaebuses nii planeerimisseaduse (PlanS) §-le 94 kui ka PlanS § 76 lg-le 2 ning selgitanud seejuures, et ilmselgelt oleks pidanud vastustaja kaasama kaebaja Muuga mõisa kompleksi omanikuna üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise menetlusse. Kaebaja on PlanS § 76 lg 2 kohaselt isikuks, kelle õigusi planeering võib puudutada. Muuga mõis on kaitse all ja vallas oluliseks maamärgiks. Vastustaja oli teadlik Muuga mõisa kompleksis toimuvast arendustegevusest. Vastustaja ei ole kirjeldatud asjaolusid enda vastuses kaebusele vaidlustanud ega ümber lükanud. Lisaks on kaebaja antud juhul järginud ka PlanS § 94 kohast kaebetähtaega, kui arvestada käesoleva asja erisusi.
8.2.Kohtul tuleks igal juhul kaebetähtaeg ennistada. Nimelt, kui vaadata üldplaneeringu seletuskirja lisaks olevat taastuvenergia analüüsi ning lisatud visuaalseid jooniseid planeeritud tuulikute arendusaladest, siis jääb mulje, et tuulikute arendusalad asuvad hajaasustusaladel ning põldude ja metsamassiivide taustal. Üldplaneeringu seletuskiri ja selle lisad on pandud kokku selliselt, et üldplaneeringu vastuvõtmise ja väljapaneku ajal ei oleks olnud võimalik järeldada kahjulikku mõju Muuga mõisale. Kaebaja sai kirjeldatud asjaoludest teada 2
3-25-106 19.12.2024 ilmunud artiklist ehk varasemalt ei olnud kuidagi mõistlikul inimesel võimalik jõuda järeldusele, et TU6 tuulikupargi arendusala võib rikkuda Muuga mõisa visuaali. Vastustaja nendib ka ise, et ilma tuulikupargi TU6 ala visualiseerimiseta ei ole võimalik antud juhul isiku õiguste rikkumisest aru saada ning üldplaneeringule lisatud materjalid tuulikuparkide visuaalist on ebapiisavad ja segadust tekitavad. Kaebajalt ei saa eeldada paremat tajumisvõimet kui vastustajalt ning kaebaja ei saanud eeldada olemasolevate planeeringu visuaalsete materjalide ebakorrektsust.
8.3.Kaebaja hinnangul rikub vaidlusalune üldplaneering väga intensiivselt tema õigusi. Üldplaneeringu kohane TU6 elektrituulikute arendusala kehtestamine rikub kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. TU6 elektrituulikute arendusala hävitab Muuga mõisa kompleksi kui kaitsealuste ehitiste kompleksi ja valla ühe maamärgi ajaloolise visuaali, seejuures toob kaasa kinnistu väärtuse/teostatud investeeringu olulise vähenemise.
8.4.Kaebaja taotleb haldusasjas kantud menetluskulude (õigusabikulud 2607,75 eurot ja riigilõiv 20 eurot).
väljamõistmist
vastustajalt
9.Kohus kaasas 13.05.2025. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna Sustainable Investments OÜ.
10.Vastustaja esitas 16.05.2025 seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja palub jätta kaebaja 09.05.2025. a taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus HKMS § 124 lg 1 alusel, sest kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ennistamisel tuleb vastustaja hinnangul kaebus tagastada seoses kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 mõistes.
10.1.Kaebuse esitamise tähtaeg saabus septembris 2024, kuna kaebus tuli esitada 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamise teate avaldamisest kohaliku omavalitsuse lehes augustis 2024. Kaebaja pöördus kohtusse alles 15.01.2025 ehk u 4,5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist.
10.2.Kaebaja näol ei ole tegu PlanS § 91 lg-s 5 nimetatud isikuga ning kaebaja ei ole ka PlanS § 76 lg 2 mõistes isik, kelle õigusi võib planeering puudutada. Antud juhul ei kaasne üldplaneeringu tulemusel kaebaja kinnistu sundvõõrandamise vajadust ega muutu senine maakasutus või krundi ehitusõigus. Järelikult ei olnud kaebaja individuaalne kaasamine üldplaneeringu menetlusse vajalik. Kaebaja pidi olema teadlik üldplaneeringu kehtestamisest ja asjaolust, et planeering määratleb tuulealad, sh TU6 ala. Kaebajal oli võimalik üldplaneeringu materjalidega tutvuda. Ajakirjaniku teostatud fotomontaaž tuulikute asukohast ja visuaalsest mõjust on ilmselge liialdus. Vastustaja esitab kohtule Muuga mõisa visuaali, mis on teostatud eriteadmistega isiku poolt ja kooskõlas üldplaneeringu andmetega (seisukoha lisa 1). Kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemise ja Muuga mõisa ajaloolise visuaali hävitamise osas on paljasõnalised. Isegi kui tuulikud rajatakse TU6 alale, ei saa olla juttu Muuga mõisa visuaali hävimisest. Kaebajal puudub kaebeõigus, sest üldplaneering ei riku tema subjektiivseid õigusi.
10.3.Vastustaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ja kaebajalt vastustaja kasuks 2968,66 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist (sh õigusabikulud 2627,06 eurot ja kulud kolme tuulepargi visualiseeringu koostamisele Muuga mõisale avanevatele vaadetele 341,60 eurot).
11.Kolmas isik esitas 20.05.2025 seisukoha, milles palub rahuldada vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks ja jätta kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.
11.1.Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kaebus on esitatud hilinenult. Kaebaja ei ole PlanS § 76 lg-s 2 nimetatud isik. PlanS § 76 lg 2 eeldab, et planeering 3
3-25-106 puudutab isiku konkreetselt tuvastatavaid subjektiivseid avalikke õiguseid. Ühtegi sellist õigust ei ole kaebaja esile toonud. PlanS § 76 lg 2 ei hõlma isikuid, kelle huve (mitte õiguseid) planeering võib puudutada – sellised isikud on sõnaselgelt hõlmatud PlanS § 76 lgga 3. Ilmselgelt ei ole kaebaja üldplaneeringu menetlusse kaasamist kohustavaks asjaoluks kaebaja väide, et temale kuuluvalt kinnisasjalt võib olla võimalik tulevikus tuulikuid näha. Ühelt poolt on selle eelduseks, et Vinni vald kehtestab TU6 detailplaneeringu, puuduvad muud välistavad mõjud (sh eelkõige keskkonnamõjud) ja tuulepargi arendaja otsustab tuulikud rajada just TU6 Muuga mõisa poolsesse osasse. Eeltoodut arvestades on tegemist käesoleval ajal niivõrd hüpoteetilise mõjuga, et seda ei saa käsitada kaebaja subjektiivsete õiguse puudutamisena. Üldplaneering ise ei tekita mistahes kindlust, et TU6 territooriumile kunagi tuulikud rajatakse, samuti ei anna üldplaneering mingit sisulist infot selliste tuulikute arvu, asukoha ja kõrguse kohta. Kaebaja on kujutanud tuulikuid tegelikust ca 3x kõrgemana, st 840 m kõrgusena. Selliseid tuulikuid üldplaneering ei luba. Seega puudub täielikult kaebaja väidetud visuaalne mõju. Kaebaja väited muinsuskaitse, kasutatavate akende ja Muuga mõisa territooriumile tuulikute rajamise kohta ei ole üldplaneeringu vaidlustamisel asjakohased. Maksimaalse tipukõrgusega tuulikud on maakera kumerust arvestades muude takistuste puudumisel nähtavad 60 kilomeetri kaugusele. Kuivõrd vastustajal puudub võimekus analüüsida visuaalseid takistusi (mets, majad jm) iga üksikobjekti suhtes, viiks kaebaja soovitud tõlgendus järeldusele, et üldplaneeringu menetlusse tulnuks kaasata kõik Vinni vallas elavad 6713 elanikku ja kõik Vinni vallas registreeritud 1341 äriühingut, st kokku 8054 isikut. Selline tõlgendus muudaks üldplaneeringute menetlemise võimatuks. Kui isik tutvub kaebuse lisadeks olevate taastuvenergia analüüsi ja visuaalsete joonistega, tutvub ta ilmselgelt ka planeeringulahendusega, millelt on TU6 paiknemine selgelt näha. Seetõttu jääb ebaselgeks, kuidas kaebaja argument peaks õigustama tema hilinemist kaebuse esitamisel. Kui kaebaja tutvus üldplaneeringu lisadega juba varem, kuid sai endale üllatuseks alles detsembris 2024 teada TU6 paiknemisest, on tegemist kaebaja enda raske hooletusega, kuivõrd ilmselgelt pidi kaebajale olema juba märksa varem selge, et üldplaneeringu alusel planeeritakse valda tuulealade loomist.
11.2.Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista enda menetluskulud kokku 1207,50 eurot ilma käibemaksuta.
12.Kaebaja palub 27.06.2025. a seisukohas jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda või alternatiivselt vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna kolmas isik astus menetlusse enda soovil, tema seisukohad kattuvad suures ulatuses vastustaja omadega ning kolmanda isiku näol on tegemist tuuleenergia arendajaga, kes peab arvestama enda majandustegevuses haldusaktide kohtuliku kontrolli vajadusega ja sellega seotud kuludega. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr 230 eurot tunnis ei ole põhjendatud ega vajalik olukorras, kus kaebaja ja vastustaja esindajate tunnitasu määr ei ületa 200 eurot tunnis.
KOHTU SEISUKOHT
13.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
14.Kohus jääb oma seisukoha juurde, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
15.Vastavalt PlanS §-le 94 on igal isikul õigus pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PlanS § 91 lg 2 näeb ette üldplaneeringust avalikkuse teavitamise: üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 4
3-25-106 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks; lisaks avaldatakse teade 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS kohustab seega planeeringu koostamise korraldajat teavitama üldsust üldplaneeringu kehtestamisest kolmes eri liiki allikas: ajalehes (sh nii valla- või linnalehes kui ka maakonna- või üleriigilise levikuga ajalehes), Ametlikes Teadaannetes ja oma veebilehel. Kuigi osas neist allikatest tuleb teade avaldada 14 päeva jooksul ja osas 30 päeva jooksul, on seadusandja pidanud vajalikuks avaldamist kõigil neil viisidel, et tagada üldsuse võimalikult laiaulatuslik teavitamine üldplaneeringust. Just kõigi nende teavituste koosmõjus saab lugeda üldsuse planeeringust teadasaanuks. Seega tuleb isik lugeda üldplaneeringu kehtestamisest teadasaanuks ja PlanS §-s 94 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema alates üldplaneeringu kehtestamise teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest. Erisus on PlanS-ga ette nähtud planeeringust eriliselt puudutatud isikutele, keda PlanS § 91 lg 5 kohustab teavitama üldplaneeringu kehtestamisest isiklikult. Nende puhul algab kaebetähtaeg pärast planeeringust isiklikku teavitamist. (Vt Riigikohtu 04.11.2022. a otsus asjas nr 3-212678, p 13)
16.Praegusel juhul puudub vaidlus, et vald ei ole kaebajat üldplaneeringu kehtestamisest PlanS § 91 lg 5 alusel eraldi teavitanud. Seega hakkas kaebaja puhul kaebetähtaeg üldplaneeringu vaidlustamiseks kulgema siis, kui üldsus üldplaneeringu kehtestamisest teada sai või pidi teada saama. Vinni valla üldplaneeringu kehtestamise teade avaldati valla kodulehel 05.07.20241 ning Ametlikes Teadaannetes samuti 05.07.20242. Valla kohalikus vallalehes „Koduvalla Sõnumid“ avaldati teade üldplaneeringu kehtestamisest vastustaja sõnul 07.08.2024 ehk 2024. a augustis ilmunud lehes (vastuse kaebusele lisa 1, digitaalse toimiku leht (dtl) 140). Seega sai üldsus Vinni valla üldplaneeringu kehtestamisest teada hiljemalt 07.08.2024, millest hakkas kulgema kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg, mis lõppes 06.09.2024. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 15.01.2025, mistõttu ei ole kaebus esitatud tähtaegselt.
17.Kaebaja on palunud kaebuse mittetähtaegseks lugemise korral kaebuse esitamise tähtaja ennistada. HKMS § 71 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3).
18.Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-118-16, p 13). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda (Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse 1 2
3-25-106 algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (nt Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
19.Kaebaja leiab, et antud juhul esinevad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Esmalt leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud kaasama tema kui Muuga mõisa omaniku üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise menetlusse PlanS § 76 lg 2 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tulenevalt PlanS § 91 lg 5 p-st 4 peab PlanS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi üldplaneeringu kehtestamisest isiklikult teavitama.
20.Kohtu hinnangul ei pidanud vastustaja enda algatusel kaebajat individuaalselt üldplaneeringu menetlusse kaasama. Kohtupraktikas on leitud, et kinnistuomanike intensiivsem kaasamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui planeering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise (vt Riigikohtu 18.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 6; Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2024. a otsus asjas nr 3-22-2713, p 39). Kaebaja kinnisasja ei otsustatud üldplaneeringuga sundvõõrandada, kinnisasja senist maakasutust ei muudetud, samuti ei kehtestatud planeeringu koostamise käigus ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu. Muuga mõisa kompleksist ca 2,5 km kaugusele tuulepargi arendusala kavandamine ei ole asjaolu, mis annaks mõisa omanikule õigustatud ootuse, et teda kaasataks isiklikult üldplaneeringu menetlusse, ilma et ta ise oleks selleks tahet avaldanud.
21.Kuivõrd vastustaja ei pidanud kaebajat individuaalselt üldplaneeringu menetlusse kaasama, ei ole ta PlanS § 76 lg-t 2 ega § 91 lg 5 p-i 4 rikkunud. Ühtlasi ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks rikkunud PlanS-s üldplaneeringu menetlusest ja üldplaneeringu kehtestamisest avalikkuse teavitamise kohta sätestatud nõudeid (vt PlanS 82 lg 5, § 91 lg 2). Kaebajal oli võimalik saada teada üldplaneeringu kehtestamisest kohalike ajalehtede, Ametlike Teadaannete ja vastustaja veebilehe kaudu ning otsustada selle pinnalt seaduses ette nähtud tähtaja jooksul enda õiguste kaitse vajalikkuse üle.
22.Kohtuasja materjalide kohaselt on kaebaja Muuga mõisa kompleksi omanik alates 31.07.2020. Vinni valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Vinni Vallavolikogu 24.05.2018. a otsusega nr 23. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020–04.12.2020. Tulemuste avalikud arutelud toimusid 11.–12.01.2021. Vinni Vallavolikogu 27.10.2022. a otsusega nr 18 võeti Vinni valla üldplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 21.11.2022–30.12.2022. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 08.–09.02.2023. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks üldplaneeringu menetluse kestel avaldanud soovi olla menetlusse kaasatud. Kuivõrd kaebaja oli Muuga mõisa omanik alates 2020. aastast, siis oli tal võimalik varakult kavandatava planeeringuga tutvuda ja oma arvamust avaldada. Kaebaja väidetest saab järeldada, et ta tutvus üldplaneeringu menetluse ajal planeeringu materjalidega, kuid enda subjektiivsete õiguste riivet ei näinud ja menetlusse astumist vajalikuks ei pidanud. Alles pärast vestlust ajakirjanikuga ja fotomontaaži nägemist leidis kaebaja, et üldplaneering rikub intensiivselt tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. 6
3-25-106
23.Kaebaja väidab, et üldplaneeringu seletuskiri ja selle lisad on pandud kokku selliselt, et üldplaneeringu vastuvõtmise ja väljapaneku ajal ei oleks olnud võimalik järeldada kahjulikku mõju Muuga mõisale. Kaebaja leiab, et üldplaneeringule lisatud materjalid tuulikuparkide visuaalist on ebapiisavad ja segadust tekitavad ning temalt ei saa eeldada paremat tajumisvõimet kui vastustajalt või seda, et kaebaja peaks eeldama olemasolevate planeeringu visuaalsete materjalide ebakorrektsust. Kohus mõistab, et kaebaja oli teadlik üldplaneeringu algatamisest ning sellest, et planeeringuga kavandatakse määrata elektrituulikute arendusalad. Kohtu hinnangul on kaebaja jätnud paraku ise vajalikul määral välja selgitamata, kas ja millisel määral võiksid tuulikud Muuga mõisa juurest nähtavad olla. Vastustajale ei saa ette heita, et ta pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist tellis vastuseks kaebaja väidetele eriteadmistega isikult Vinni valla üldplaneeringu tuuleala TU6 visualiseeringud Muuga mõisa vaadete osas (16.05.2025. a seisukoha lisa 1). Enne kaebuse esitamist ei saanud vastustaja teada kaebaja vastuväidetest, kuna kaebaja ei olnud üldplaneeringu käigus oma arvamust avaldanud ega uurinud kohtule teadaolevalt mingil moel vastustajalt TU6 tuulealale kavandavate tuulikute paiknemise kohta.
24.Vastustaja tellitud visualiseeringu punkti 1.2 kohaselt kasutati tuuleala TU6 tuulikute indikatiivse paigutuse koostamiseks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0 moodulit Basis. WindPRO-sse imporditi Vinni valla üldplaneeringu ruumiandmetest tuuleala TU6 paiknemine alana. Seejärel kasutati tarkvara automaatse tuulepargi paigutuslahenduse koostamise funktsiooni. Selle abil täideti tuulepargi ala maksimaalse võimaliku arvu tuulikutega, tagades tuulikute omavaheline kaugus minimaalselt 3 x rootori diameeter. Tuuliku mudelina kasutati Vestas V172 tuulikut, mille tuuliku tiiviku diameeter on 172 m ja torni kõrgusena kasutati 194 m kõrgust torni. Tuuliku tipu kõrgus on 280 m. Vestas V172 on käesoleval ajal üks suurimaid tootmises olevaid maismaatuulikuid. Automaatse tuulepargi paigutuslahenduse alusel mahub TU6 tuulealale maksimaalselt 19 tuulikut. Kuna hinnata sooviti halvimat olukorda, siis ei arvestatud, et valdavas tuulte suunas peab tuulikute vaheline kaugus olema reeglina suurem kui 3 x rootori diameeter. Samuti ei arvestatud indikatiivse paigutuse koostamisel muid tuulealal tõenäoliselt tuulikute paiknemist piiravaid tegureid (nt veekogude ehituskeeluvööndid vms). Selliselt visualiseeringute koostamisel ilmnes, et antud vaatekohtadest jäävad tuulikud Muuga mõisa peahoone poolt suuresti varjatuks. Tuulikud võivad jääda nähtavaks mõisapargist, eeskätt ajal, mil puud on raagus. Nii nähtub nt jooniselt 4, et suur osa vaatevälja jäävatest tuulikutest jäävad varjatuks mõisahoone poolt või mõisapargi puude poolt. Nähtavaks võivad jääda läbi mõisapargi puude hoonest paremale jäävad tuulikud (visualiseeringu p 2).
25.Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks esinenud objektiivseid takistusi, et välja selgitada, kas ja kuidas võib üldplaneering tema kui Muuga mõisa omaniku õigusi riivata ning milline on üldplaneeringu vaidlustamise kord. Kohtule ei ole esitatud põhjendusi, miks ei olnud kaebajal võimalik juba varasemalt üldplaneeringu menetluse käigus sekkuda ja küsida vastustajalt vajalikku infot TU6 ala tuulikute võimaliku asukoha, kõrguse ja kauguse kohta. Kui kaebaja arvates olid üldplaneeringule lisatud materjalid tuulikuparkide visuaalist ebapiisavad ja segadust tekitavad, siis tulnuks kaebajal pöörduda vastustaja poole selgituste saamiseks. Kuigi kaebaja arvates oleks pidanud toimuma tema üldplaneeringu menetlusse kaasamine vastustaja initsiatiivil, siis kohtu hinnangul oleks pidanud kaebaja ise olema eriliselt hoolas ja motiveeritud, arvestades ka mõisasse tehtud suuri rahalisi investeeringuid, et välja selgitada oma õiguste võimalik riive ja asjakohased õiguskaitsevahendid. Vaatamata sellele, et üldplaneeringu dokumentide mõistmine võis olla kaebaja jaoks keeruline, ei õigusta see praegusel juhul kaebuse esitamisega viivitamist. Kaebajal oli pärast Muuga mõisa omandamist ning üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, s.o 2020. aasta lõpust alates võimalik konsulteerida professionaalset õigusabi pakkuvate advokaatidega, 7
3-25-106 koguda soovi korral täiendavaid tõendeid ning teha selgeks üldplaneeringu menetluse käik ja vaidlustamise kord.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse HKMS § 71 lg 5 alusel rahuldamata.
27.HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
28.Menetluse lõpetamisel on HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed, s.t halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud
29.HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.
30.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab seetõttu kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus saab riigilõivu tagastada (HKMS § 104 lg 8).
31.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kaebaja poolt praeguses asjas kantud õigusabikulud jäävad selle sätte alusel tema enda kanda.
32.Vastustaja taotleb enda menetluskulude jätmist kaebaja kanda. Vastustaja nimel on esitanud käesolevas asjas kohtule 21.03.2025 ja 16.05.2025 seisukohad lepinguline esindaja. Seega on vastustajal tekkinud kulud õigusabile (HKMS § 103 lg 1 p 1). Veel on vastustaja tellinud Lemma OÜ-lt kolme tuulepargi visualiseeringu koostamise Vinni vallas Muuga mõisale avanevatele vaadetele (arve dtl 226). Need kulud (341,60 eurot) on käsitatavad asja läbivaatamise kuludena (HKMS § 102), täpsemalt dokumentaalse tõendi saamise kuludena HKMS § 102 p 2 tähenduses.
33.Kohus leiab, et vastustaja õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda, sest üldplaneeringu kehtestamise üle peetav kohtuvaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt nt Riigikohtu 21.06.2012. a otsus asjas nr 3-31-26-12, p 30; 12.12.2017. a otsus nr 3-11-1355, p 55; 26.06.2018. a otsus nr 3-16-579, p 17; 01.04.2021. a otsus nr 3-18-1442, p 32). Seetõttu jäävad vastustaja õigusabikulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
34.Kohtu hinnangul puuduvad alused jätta kaebajalt välja mõistmata vastustaja poolt praeguse asja raames kantud dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kõnealuseid kulusid ei saa pidada põhjendamatuteks, kuivõrd saadud dokumentaalses tõendis kajastatud andmed on olnud asjakohased ja vajalikud, et vastata kaebaja väidetele tuulikupargi asetusest Muuga mõisa suhtes. Seega mõistab kohus need menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebajalt vastustaja kasuks välja.
35.Kaebuse esitamisest tingituna tekkisid menetluskulud ka kolmandale isikule. Kolmanda isiku esindajate 20.05.2025. a taotluse kohaselt koosnevad kolmanda isiku menetluskulud 8
3-25-106 toimikuga tutvumisest mahuga 1 tund ja 20.05.2025. a seisukoha koostamisest mahuga 4,25 tundi. Kokku on kolmandale isikule osutatud õigusteenust 5,25 tunni ulatuses 1207,50 euro eest. Kolmandale isikule osutatud õigusteenuse tunnitasu oli 230 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmas isik ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
36.HKMS § 109 lg 6 kohaselt peab kohus välja mõistma üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja mahtu. Kolmanda isiku esindajatel kulus käesolevas asjas toimikuga tutvumisele 1 tund ja 20.05.2025. a seisukoha koostamisele 4,25 tundi. Seega oli ajakulu kokku 5 tundi ja 15 minutit. Sellises mahus õigusabi osutamine käesolevas asjas on kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks kolmanda isiku poolt oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalemist. Küll aga tuleb kohtu hinnangul kaebajalt väljamõistetavate kolmanda isiku menetluskulude suurust vähendada, võttes arvesse seda, et kolmanda isiku poolt kohtule esitatud seisukohad käsitlesid vaid kaebuse tähtaegsust ja kaebetähtaja ennistamise põhjendatust, mitte vaidluse sisulisi küsimusi. Kohus peab neil asjaoludel kolmanda isiku vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1050 eurot ning mõistab need HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 alusel kaebajalt välja. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.