Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kaouru Puudutatud isik – E.Y, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 23.07.2025, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba E.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,, kuid mitte kauemaks kui 24.11.2025 (k.a).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse resolutsioon tõlkida isikule vene keelde. Määruse tõlget kohus ei korralda, kuna isikul on vene keelt valdav esindaja.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku E.Y (edaspidi ka isik või puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.
2.Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.Venemaa Föderatsiooni kodanik E.Y saabus 27.07.2024 Eesti Vabariiki koos pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et tema poolt esitatud Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja
3-25-1588 väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus E.Y Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.2.PPA luges 21.01.2025 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. E.Y-le tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. E.Y esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2025 otsusega nr 3-25-1148 kaebuse läbi vaatamata. Kohtumäärus on jõustunud.
2.3.22.04.2025 lahkus E.Y omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja lahkus Eestist läbi Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Ta peeti kinni 22.04.2025 Rootsi piirivalve poolt ja ta esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. E.Y saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 27.05.2029 kell 18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.
2.4.PPA esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 1, § 362 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-de 6 ja 9 alusel.
2.5.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a). E.Y esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse.
3.PPA leiab 21.07.2025 taotluses, et esineb jätkuv vajadus E.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks tema korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpunu ja viitab, et 28.05.2025 taotluses nimetatud asjaolud ei ole ära langenud. E.Y on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta on varasemalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis, kuid peale rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse kättesaamist ning pooleli oleva kohtuprotsessi ajal, otsustas isik siiski lahkuda omavoliliselt Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki kasutades võltsitud dokumente, ehk passi, mis ei kuulunud isikule endale. Isik poleks tohtinud Eestist omavoliliselt lahkuda. Kuna isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt koduriiki Venemaale, siis esitas ta 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse ning peale seda kui 27.05.2025 Rootsi andis Eestile isiku üle, esitas isik Eestis korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, seda selleks, et edasi lükata väljasaatmist koduriiki Venemaale. Isikuga on 17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. Antud vestlustel isik andis segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (võltsitud dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja suundumine Rootsi ja 2(5)
3-25-1588 soov jõuda Norra) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Kohtuistungil antud selgitused
4.E.Y selgitas kohtuistungil, et esimesel korral esitas ta rahvusvahelise kaitse saamise taotluse koos perega 17-aastaselt, teise koos tädiga. Esimest taotlust ei rahuldatud, see lükati tagasi ja pagulase staatus võeti ära. Seega kogu pere taotlus lükati tagasi ja tema ema ja tädi leidsid, et perel ei ole siin turvaline ja nad peavad lahkuma. E.Y sai lahkumise plaanist teada päev enne, tema nõusolekut ei küistud. Ta ei teadnud, kas pagulaskeskusest tohib ära sõita. Rootsis pidas politsei nad sadamas kinni ja pere saadeti tagasi Eestisse, kus nad esitasid korduva taotluse. Pärast on ta uurinud internetist lisainfot ja on teadlik, et menetlemise ajal ei tohi varjupaigakeskusest lahkuda. Nüüd vastutab ta ise oma tegude eest ja tahaks seda tõestada.
5.E.Y esindaja leidis, et taotlus tuleb rahuldamata jätta. PPA ei arvestanud sellega, et pere survestab kaebajat Eestist lahkuma. Isik ei olnud lahkumise planeerimisega seotud ega tahtnud ärasõidukeeldu rikkuda. Ei saa rõhuda sellele, et noor inimene kõiki menetlemisega seotud reegleid ei tea. Ei saa ka eeldada, et noor inimene üksi Eestisse jääb, samas kui pereliikmed lahkuvad. Isik usaldas oma pereliikmeid, aga tema ei saa nende tegude eest süüd kanda. PPA selgitused põgenemisohu kohta ei ole põhjendatud. PPA pole mõistlikult menetlusega seotud reegleid selgitanud.
6.PPA rõhutas, et E.Y viibis enne Vao varjupaigakeskuses, kus on rahvusvahelise kaitse nõustajad, kes kõnealuseid reegleid selgitavad. Edasise menetluse käigus on plaanis temaga läbi viia täiendav intervjuu, kus saab käsitleda Rootsi dokumente ja neid eelnevate dokumentide ja ütlustega võrrelda. Menetluse tähtaeg on 27.11.2024 Kinnipidamiskeskuses viibivad isikud on prioriteetsemad ja nende asju menetleb PPA võimalikult kiiresti.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 4 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 5).
3(5)
3-25-1588
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).
10.Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). (p 18.2) Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast hoolsust.
11.Taotluses märgitud asjaolud ja isiku eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Taotleja, kes rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elab rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (VRKS § 34 lg-d 1 ja 5). Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline, kuivõrd isik selgitas oma lahkumise põhjendusena, et aimas, milline võis olla varjupaigamenetluse tulemus (dtl 155). Tema väited, et ei teadnud lahkumisest midagi ja lihtsalt järgnes perele, vajavad täiendavalt kontrollimist. Käesolevaks ajaks on E.Y saanud täisealiseks, mistõttu ei ole välistatud, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ebasobiva tulemuse kartuses võib isik ta ka seekord määratud elukohast lahkuda ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks.
12.Eeltoodu alusel on põhjendatud alus eeldada, et siinsel juhul esineb VSS § 6 8 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline, kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta korraldada ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks. Temaga on 17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA on viidanud, et sellel vestlusel andis ta segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Hilisemalt on ta selgitusi andnud ametivõimudele Rootsis ja nüüdseks on saabunud nende dokumentide tõlked, temaga on läbi viidud ka uus vestlus ja hetkel on vaja saadud andmeid kõrvutada ja vajadusel kõrvaldada esinevad vastuolud. Leian, et isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (võltsitud dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja suundumine Rootsi ja soov jõuda Norra) on PPA põhjendatult seisukohal, et 4(5)
3-25-1588 isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Hetkel on E.Y viibinud kinnipidamiskeskuses kaks kuud, mida ei saa pidada asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalselt pikaks.
13.Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tõenäolist ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt RKHKm nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
14.Rahuldan taotluse ja annan loa E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 6 8 p-dega 6 ja 9 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
15.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on tal võimalus viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi ning ta saab hoida kontakti lähedastega.
16.E.Y kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 36 1 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.