Aleksandr Baškirovi kaebus Viru Vangla vastu seoses üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksandr Baškirov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindajad Ülo Anijalg, Eve Kangro ja Indrek Arming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr Baškirovi taotlus asjas kohtuistungi aja määramiseks rahuldamata.
uue
2.Jätta Aleksandr Baškirovi taotlus talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata.
3.Jätta Aleksandr Baškirovi kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Aleksandr Baškirovi kaebus Viru Vangla vastu seoses üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.
2.Kohus määras 28.04.2025. a määrusega asjas kohtuistungi toimumise ajaks 14.05.2025 ning lükkas 13.05.2025. a määrusega kohtuistungi toimumise edasi, määrates uueks istungi toimumise ajaks 02.06.2025.
3.Kohus jättis 23.05.2025. a määrusega rahuldamata kaebaja 22.05.2025. a taotluse kohtuistungile kohtu tõlgi kaasamiseks. Sama määrusega ei lubanud kohus osaleda asjas toimuval kohtuistungil nõustajana Jaak Tarvisel ning võttis Jaak Tarviselt ligipääsu käesoleva asja materjalidele.
4.Kohtule saabus 01.06.2025 Alina Raisi poolt allkirjastatud taotlus, mille sisust nähtuvalt palub kaebaja lükata käesolevas asjas 02.06.2025 määratud kohtuistungi edasi, kuna kaebaja soovib endale esindajat ja sõlmida advokaadiga õigusabilepingut. Ükski advokaat, kelle poole
3-22-1569 kaebaja on pöördunud, ei ole saanud võtta ülesannet vastu, kuna 02.06.2025 on olnud neil hõivatud. Kaebaja palub määrata uue kohtuistungi juulisse 2025. Kaebaja märgib, et soovib talle tähtaja määramist, et ta saaks kohtule esitada tõendid ja seisukohad, mille esitas kohtule tema eest Jaak Tarvis, kuid mille kohus tagastas. Juhuks, kui kohus 02.06.2025. a istungit edasi ei lükka, palub kaebaja määrata talle advokaadi riigi õigusabi korras, kes saab teda kohtuistungil esindada. Kaebaja märgib, et ta ise ei saa istungil osaleda ja on nõus, et asi vaadatakse läbi tema osavõtuta, kuid temale määratud advokaadi osavõtul.
5.Kohus teavitas 02.06.2025 kohtusse istungile saabunud vastustaja esindajaid olukorrast ning selgitas, et kaebajale on selgitatud vajadust kohtule esitatud taotlus allkirjastada, ja seejärel saab kohus kaebaja taotluse lahendada.
6.Kaebaja esitas 02.06.2025 kohtule 01.06.2025. a taotlusega samasisulise allkirjastatud taotluse.
7.Vastustaja palus 04.06.2025. a seisukohas jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebaja on pahatahtlikult menetlust venitanud ja kohut eksitanud. Ühelt poolt väidab kaebaja, et ta ei oska üldse eesti keelt, kuid teisalt on ta omandanud A2 eesti keele taseme, on osalenud ka B1 taseme kursustel ja esitas ka ainuisikuliselt kohtule 22.05.2025 eestikeelse avalduse. Kaebaja on teadlikult jätnud mainimata, et tegelikkuses on ta kattuvate ajaperioodidega samasisulise kahjunõude esitanud ka 05.10.2018, mis seejuures oli eestikeelne ja esitatud ainuisikuliselt. Kaebaja omab kohtumenetluses märkimisväärset kogemust ning võimalus advokaadi kaasamiseks oli tal alates 2022. aastast. See, et kaebaja pidas advokaadi asemel pädevamaks isikuks vanglas karistust kandvat kaaskinnipeetavat, oli kaebaja enda riisiko ning käesolevas menetlusstaadiumis advokaadi palkamise ettekäände kasutamine on arusaamatu ja põhjendamatu. Ühtegi mõjuvat põhjust kohtuistungi edasilükkamiseks ei olnud. Kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada soovi advokaadi palkamiseks. Kaebaja oli juba pikka aega teadnud istungi aega, lisaks on istung juba ühe korra edasi lükatud. Seega oli kaebajal küllaldaselt aega advokaadi leidmiseks. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole põhjendatud, on põhjendamatu kaasata käesolevas menetlusstaadiumis asja menetlusse advokaati. Advokaat ega ükski muu kolmas isik ei saa kirjeldada kaebajale tekkinud subjektiivset kahju. Istungimenetlust ei ole võimalik viia läbi ilma kaebaja isikliku osavõtuta.
KOHTU SEISUKOHT
8.Asjas pidi toimuma kohtuistung 02.06.2025 kell 11.00 Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas. Seejuures oli kohus enda 13.05.2025. a määruses selgitanud, et istungil on võimalik osaleda ka virtuaalistungi vormis ning kaebajal on võimalik soovi korral taotleda kohtuistungil osalemist videosilla vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajast. Samuti oli kohus samas määruses juhtinud kaebaja tähelepanu HKMS § 144 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja. Kaebaja esitas kohtule 01.06.2025 (pühapäev), s.o päev enne asjas määratud istungi toimumist, puudustega taotluse, paludes istungi edasi lükata või alternatiivselt, kui kohus istungit edasi ei lükka, määrata talle riigi õigusabi korras advokaat ja vaadata asi läbi advokaadi osavõtul ilma tema juuresolekuta. Taotlus ei olnud kaebaja poolt allkirjastatud. Kohus suhtles 02.06.2025 kaebajaga enne kohtuistungi algusaega telefoni teel ning selgitas talle vajadust kõrvaldada kohtule esitatud taotluses esinev puudus ehk taotlus allkirjastada. Kaebaja esitas Viru Maakohtu kantselei kaudu kohtule enda allkirjaga varustatud taotluse istungi edasilükkamiseks ja alternatiivse riigi õigusabi taotluse 02.06.2025. a pärastlõunal (menetluse logidest nähtuvalt on Viru Maakohtu referent vaadanud kohtute infosüsteemis käesoleva haldusasja andmeid esimest korda kell 14.31). Kaebaja on põhjendanud istungi edasilükkamise taotlust sellega, et ta 2
3-22-1569 soovib endale esindajat ja sõlmida advokaadiga õigusabilepingut, kuid ükski advokaat, kelle poole kaebaja on pöördunud, ei ole saanud ülesannet vastu võtta, kuna 02.06.2025 on olnud neil hõivatud.
9.Kohtuistungi aja muutmist reguleerib HKMS § 128. Vastavalt HKMS § 128 lg-le 1 võib kohus kohtuistungi aja tühistada või seda muuta mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et kaebaja välja toodud põhjuseid istungi edasilükkamiseks ei saa praegustel asjaoludel pidada mõjuvateks.
10.Kaebaja oli teadlik sellest, et kohus vaatab praeguse asja läbi kohtuistungil, vähemalt alates 13.05.2025, kui ta sai kätte kohtu samal päeval koostatud määruse asjas määratud kohtuistungi aja muutmise ja uue istungi aja (02.06.2025) määramise kohta. Alates 13.05.2025 pidi kaebaja olema teadlik ka sellest, et tal tuleb istungile kas ise isiklikult kohale ilmuda või peab teda istungil esindama esindaja (mitte pelgalt nõustaja). Seega oli kaebajal ligi 3 nädalat, sh ca nädal pärast 24.05.2025 vanglast vabanemist, et leida endale soovi korral lepinguline esindaja. Kaebaja avaldusest nähtuvalt on tal selleks võimalus olemas, kuid potentsiaalsetele esindajatele ei sobinud kaebaja väitel määratud istungi aeg 02.06.2025. 01.06.2025 kohtule saabunud kaebaja avaldusest ei nähtu kohtule ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud kaebaja juba varem mõne esindaja vahendusel taotleda kohtult istungi aja muutmist. Kuigi kaebaja väitis 02.06.2025 telefoni teel kohtule, et tema advokaadiks on Robert Sprengk, ei ole nimetatud isik kohtule käesolevas asjas ühtegi avaldust esitanud. Lisaks ei ole kaebaja enda 02.06.2025 allkirjastatud avalduses selgitanud kohtule seda, miks ei saanud tema ise 02.06.2025. a kohtuistungil osaleda. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, mis annaks alust tema taotluse rahuldamiseks ja asjas uue istungi aja määramiseks, ning kaebaja vastav taotlus jääb rahuldamata.
11.Kaebaja alternatiivselt esitatud taotlus talle 02.06.2025. a istungil esindamiseks riigi õigusabi korras esindaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kaebaja on kohtule selgelt väljendanud, et tal on võimalus palgata endale ise advokaat, millest järelduvalt oli tal selleks ka majanduslik võimalus (RÕS § 6). Lisaks saabus kaebaja allkirjastatud riigi õigusabi taotlus kohtule pärast määratud istungi aja algust ja kaebaja soovitud viisil tema õiguste kaitsmine ei olnud seetõttu ka võimalik (RÕS § 7 lg 1 p 5).
12.Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 3 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144 sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja. HKMS § 145 sätestab, et kohus ei jäta HKMS §-s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata, kui: 1) vastustajal või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada kaebajalt nõutud tõendi, selgituse või vastuseta või tema osavõtuta; 2) kaebajale ei ole kohtu korraldus tõendi, selgituse või vastuse esitamiseks nõuetekohaselt teatavaks tehtud või kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse; 3) kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest; 4) kaebaja on enne vastamiseks antud tähtaja möödumist või enne kohtuistungit kohtule teatanud vastamata või istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud või 5) vastustaja on võtnud kaebuse õigeks.
13.Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud jätta kaebus HKMS § 144 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning asjas ei esine seda välistavaid asjaolusid HKMS § 145 tähenduses. Kaebaja oli kaebuses taotlenud asjas suulist menetlust, s.o kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Kaebajale toimetati kutse 02.06.2025 toimuvale kohtuistungile kätte 13.05.2025 ning ta sai alates sellest ajast arvestada vajadusega osaleda istungil kas ise või esindaja vahendusel. Seejuures oli tal võimalus taotleda vajadusel kohtuistungi aja sobimatuse korral aegsasti ise (näiteks mh pärast vanglast vabanemist kohtumajas kohapeal avaldust 3
3-22-1569 esitades) või esindaja vahendusel kohtuistungi aja muutmist. Kaebaja ei ole seda teinud ega ole ka kohtule põhjendanud, miks ta ei saanud 02.06.2025 määratud kohtuistungil osaleda. Kaebaja ei saanud eeldada, et talle määratakse 02.06.2025 kell 11.00 algaval kohtuistungil osalemiseks riigi õigusabi korras esindaja olukorras, kus ta esitas sellekohase puudustega taotluse kohtule istungipäevale eelneval puhkepäeval. Vastustaja on samuti taotlenud kohtult kaebuse läbi vaatamata jätmist ega soovi asja läbivaatamist (vt HKMS § 145 p 1), kaebaja on nõuetekohaselt kohtusse kutsutud (vt HKMS § 145 p 2), teda on 13.05.2025. a määruses hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest (vt HKMS § 145 p 3), ta ei ole enne kohtuistungit teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud (vt HKMS § 145 p 4) ning vastustaja ei ole võtnud kaebust õigeks (vt HKMS § 145 p 5).
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 3 ja § 144 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
15.Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui menetlustähtajad seda võimaldavad. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.