Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-259
Haldusasi
X. Xi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 03.01.2024 käskkirja nr 2.1-1/1 õigusvastaseks tunnistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks nelja kuu keskmise palga ulatuses ning teenistusest vabastamise aluse muutmiseks Kaebaja - X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Vastustaja - Tallinna linn, volitatud esindaja Meeli Alviste
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.08.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2
4.3 07.12.2023 eksamikomisjoni protokollis on märgitud, et kaebaja vastas õigesti 46,6 % teooriaküsimustest ning mõlema lahendatud kaasuse punktisumma jäi alla 60%. 19.12.2023 eksamikomisjoni protokollis on kirjas, et kaebaja vastas õigesti 93,3 % teooriaküsimustest ning mõlema lahendatud kaasuse punktisumma jäi alla 60%. Mõlemas eksamikomisjoni protokollis ei ole kirjeldatud mitu punkti oli võimalik saada iga eksamiülesanne eest ning mitu punkti sai kaebaja. Seega ei ole jälgitav, kuidas eksamikomisjoni jõudis järeldusele, et õigeid (või valesid) vastuseid oli just nii suur protsent. Eksamikomisjoni protokollidest ei ole aru saada, mitu punkti oli võimalik saada eraldi mõlema kaasuse eest ning kui palju sai kaebaja punkte mõlema kaasuse eest eraldi. Kui vaadata 05.12.2023 ning 18.12.2023 toimunud eksamite küsimusi, siis 05.12.2023 eksamiülesande I osa teooriaküsimuste osas ei ole antud juhiseid, kuidas vastata küsimustele ning ei ole viiteid selle kohta, kas on üks või mitu õiget vastust. 18.12.2023 eksamiülesande I osa teooriaküsimuste osas on antud vähemalt juhis, et õigele küsimusele tuleb tõmmata ring ümber ja et võib olla ka rohkem kui üks õige vastus. Mõlema eksami teooriaküsimuste osas puudub info, kui palju punkte on võimalik saada iga küsimuse kohta ning kui palju punkte üldse teooria osa anda võib. 05.12.2023 eksamiülesande juurde on kaebaja ise pärast eksami sooritamist lisanud juurde, mitu punkti ta võis saada. 05.12.2023 eksamiülesande kaasuste lahendamise ülesandele on märgitud kuupäevaks 14.06.2023. Samas tuleb eksami läbiviimise korra kinnitamise käskkirja p 5.3 kohaselt iga eksami jaoks koostada konkreetne eksamiülesanne ning sama käskkirja p 5.4 järgi avalikustatakse eksamiülesanne vahetult enne eksamit. Seega tekib küsimus, miks kaebaja pidi lahendama kaasusi, mis võisid olla mõeldud 14.06.2023 toimunud eksami jaoks. 05.12.2023 eksamiülesande kaasuste teemaks olid valitud sellised valdkonnad, millega kaebaja ei puutunud ega pidanudki kokku puutuma oma katseajal. 18.12.2023 eksamiülesande kaasuste lahendamise lehelt on näha, et see on koostatud 18.12.2023 toimunud eksami jaoks. Samas puudub kirjeldus, mitu punkti iga kaasus annab. Mõlema kaasuse juures on toodud välja alaküsimused, aga puudub märge, mitu punkti iga õige vastuse eest saab. Järelikult ei ole jälgitav, mitu punkti sai kaebaja iga kaasuse lahenduse eest ja seega ei saa kontrollida eksamikomisjoni väidet, mille järgi mõlema kaasuse lahendused jäid alla 60%. 4.4 Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et eksami läbiviimise korra kinnitamise käskkirja p 9.3 alusel ei pea kõik pädevustunnistuse taotlejad sooritama eksamit. Ametnikule, kes omab politseialast väljaõpet ja varasemat politseilist töökogemust, võib väljastada pädevustunnistuse ilma eksamit sooritamata. Kaebaja on olnud avalikus teenistuses enne patrulli- ja valveosakonna inspektori ametisse nimetamist 23 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Politseilist töökogemust on kaebajal rohkem kui 23 aastat. Järelikult oleks eksami läbiviimise korra kinnitamise käskkirja p 9.3 alusel eksamikomisjon võinud vabastada kaebaja eksami sooritamisest.
vastuseid ning kahte lahendatud kaasust. Eksamikomisjon hindas eksamineeritava vastuseid ja analüüsis kaasuste lahenduskäiku ning otsustas lugeda kaebaja eksam mitte sooritatuks ja tegi ettepaneku määrata korduseksam 2023 51ndal nädalal. Eksamikomisjoni otsus edastati kaebajale läbi dokumendihaldussüsteemi ,,Postipoiss“ tutvumiseks ning dokumendilogist nähtus, et kaebaja tutvus protokolliga 08.12.2023, 09.12.2023 ja 11.12.2023. Kaebajale määrati korduseksami sooritamise aeg 18.12.2023. Eksamikomisjon hindas 19.12.2023 protokollis eksamineeritava vastuseid ja analüüsis kaasuste lahenduskäiku ning otsustas kaebaja eksami lugeda mitte sooritatuks, kuna mõlema lahendatud kaasuse punktisumma jäi alla 60%. Kuna kaebaja korduseksamit ei sooritanud, siis eksamikomisjon tegi ettepaneku TMA juhatajale kaebaja töösuhte lõpetamiseks. Korduseksami eksamiprotokoll ja eksami materjalid edastati kaebajale dokumendihaldussüsteemis ,,Postipoiss“ ning kaebaja tutvus nendega 23.12.2023 ja 25.12.2023. Patrulli – ja valveosakonna juhataja teavitas kaebajat korduseksami tulemustest telefonivestluse käigus 20.12.2023 ning kutsus kaebaja 21.12.2023 vestlusele, kus lisaks osakonnajuhatajale viibisid ruumis eksamikomisjoni liikmed, et analüüsida eksami tulemusi ja vastata kaebaja küsimustele. Kaebajal komisjoni liikmetele eksami kohta küsimusi ei olnud. 5.2 Samal päeval 21.12.2023 viis patrulli- ja valveosakonna juhataja V. P kaebajaga läbi katseajavestluse, kus viibis juures ka patrulli- ja valveosakonna juhataja asetäitja
Vestluse käigus selgitati kaebajale põhjusi, miks katseaega ei saa lugeda läbituks. Lisaks eksami mittesooritamisele on vestluse kokkuvõttes välja toodud episoodid, mille alusel kaebaja väärtushinnangud ei ühti väärtustega, mida kodanikud ja kolleegid korrakaitseametnikud ootavad. Katseajavestluse kokkuvõte edastati kaebajale samal päeval 21.12.2023 e-postiga aadressile: XXX, arvamuse andmiseks tähtajaga 27.12.2023. Kaebaja tagastas patrulli- ja valveosakonna juhatajale katseajavestluse kokkuvõtte digitaalselt allkirjastatuna 27.12.2023. Kaebaja ei soovinud kokkuvõtet kommenteerida. Seega oli täidetud ATS § 91 lg 2 nõue, mille kohaselt tuleb enne ametniku teenistusest vabastamist anda talle võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Kaebajale edastati katseajavestluse kokkuvõte, millega kaebaja tutvus kuid täiendada ta seda ei soovinud. 5.3 Katseajavestluse kokkuvõtte päises on kirjutatud töötaja nimeks kelle suhtes katseajavestlust läbi viidi: V. P, tegemist oli inimliku eksitusega, õige töötaja nimi on: X. X. Nimi X., kajastub ka läbivalt katseajavestluse sisulises kokkuvõttes. Kaebajale edastati käesolev katseasjavestluse kokkuvõte tutvumiseks ja arvamuse andmiseks kuid kaebaja ei soovinud midagi lisada ning samuti ei viidanud puudusele, et tema nimi ei kajastu päises. Kaebaja kooskõlastas ja allkirjastas katseajavestluse kokkuvõtte ja edastas selle vahetu juhile tagasi. Seega oli kaebajale arusaadav katseajavestluse kokkuvõttest ja sinna märgitust, et tegemist oli tema suhtes läbiviidud katseajavestlusega.
kohaselt suunati kaebaja väärteoalaste teadmiste kontrollimiseks 05.12.2023 eksamile, mida kaebaja ei sooritanud. Ka 18.12.2023 korduseksami luges eksamikomisjon mittesooritatuks. Teatises on viidatud vastustaja 23.05.2022 käskkirjaga nr T-13-1/22/13 kehtestatud eksami läbiviimise korrale, mis on aluseks kaebaja ametikohale vajalikke teadmiste kontrollimiseks.
1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-02/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf
5
katseajal ei soorita, siis on igati põhjendatud administratsiooni järeldus, et isiku teadmised ja oskused ei vasta piisavalt seadusega või seaduse alusel vastava ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Selline eksami korraldamine on kohtu hinnangul kooskõlas ka katseaja eesmärgiga vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega (vt samas, p 3). Väärteomenetluse läbiviimise teadmised ja oskused kuuluvad vaieldamatult spetsiifilisse valdkonda, milliste kontrollimine asutuse juhi kehtestatud korras läbiviidava eksami kaudu on kohtu hinnangul põhjendatud.
kaebaja punkte mõlema kaasuse eest eraldi. Vastustaja on selgitanud, et eksami läbiviimine ja tulemuste hindamine on reguleeritud eksami läbiviimise korras. 14.2 Kohtu hinnangul ei saa pidada hindamist õigusvastaseks põhjusel, et eksamikomisjoni protokollis ei kirjeldata eksami tulemuste hindamise korda. Kohus juhib tähelepanu, et eksami korra p-s 6. on märgitud eksami läbiviimise tingimused ja p-s 7 eksamitulemuste hindamise kord. Viidatud korra p 6.4 kohaselt tutvustab komisjoni esimees eksami algul eksamineeritavatele komisjoni liikmeid, eksami eesmärki, eksami sooritamise korda ja hindamiskriteeriume. Eksami komisjon järgib eksamitööde hindamisel eksami korra peatükis 7 nimetatud tingimusi. Eksami korra p 7.1 kohaselt eksam loetakse sooritatuks kui eksamile lubatu/suunatu on omandanud teoreetilised teadmised, orienteerub küsimustes esitatud valdkonna temaatikas ja seda selgitavates Riigikohtu lahendites ning küsimuste vastustele või kaasuste lahendustele on lisatud õiged viited õigusaktidele. Küsimuste vastustele või kaasuste lahendustele antakse eksamipiletis toodud maksimumpunktid, kui vastus või lahenduskäik on õige ja ammendav ning viited õigusaktidele on täpsed või valikvastustega eksamiküsimustele vastates on valitud õiged vastusevariandid. Eksami korra p 7.2 kohaselt tehakse antud vastustes või kaasuste lahendustes ettenähtud punktidest mahaarvamisi juhtudel kui teooriaküsimuse vastuses või kaasuse lahenduskäigus esineb mitteolulisi ebatäpsusi või vastus ei ole täielik. Eksami korra p 7.3 kohaselt hinnatakse eksamiküsimuse või kaasuse lahenduskäigu vastus null punktiga, kui vastusest nähtub, et eksami sooritaja ei valda eksamiküsimustele vastates küsitud temaatikat, kaasuste lahenduskäik ei vasta õigusaktides sätestatule, lisatud õigusaktide viited on valed või poolikud. Eksami korra p 7.4 kohaselt loetakse eksam sooritatuks kui vastaja saavutab vähemalt 60% teooriaküsimustele ja 60% iga lahendatud kaasuse punktisumma maksimumist. Vastustaja on lisaks selgitanud, et eksami korra järgi toimub teooriaküsimuste hindamine punkti süsteemis, ehk kui eksamineeritav vastab kõigile 15-le teooriküsimuste valikvastusetele õigesti, saab 15 punkti, mis teeb arvestuslikult 100%. Lisaks on vastustaja selgitanud, et ka kaasuste lahendamisel arvestab komisjon eksami korras märgitud tingimusi, mille kohaselt antud vastustes või kaasuste lahendustes tehakse ettenähtud punktidest mahaarvamisi juhtudel kui kaasuse lahenduskäigus esineb mitteolulisi ebatäpsusi või vastus ei ole täielik. Kaasuste hindamine toimub samuti punktisüsteemi alusel, ehk kokkuvõttes on õigesti lahendatud kaasuste puhul võimalus saada 100%. 14.3 Kaebaja ei väida, et talle poleks eksami alguses eksami sooritamise korda ja hindamiskriteeriume tutvustatud. Kaebaja tugineb üksnes sellele, et seda pole märgitud eksamiprotokollis. Nagu kohus juba märkis, ei pea tulemustete hindamise korda protokollis märkima. Kaebajale peab olema hindamise kord ja kriteeriumid ning hindamise tulemused arusaadavad. 14.4 07.12.2023 eksamikomisjoni protokollis on märgitud, et kaebaja vastas õigesti 46,6 % teooriaküsimustest (st kaebaja sai 15-st punktist 7 punkti) ning mõlema lahendatud kaasuse punktisumma jäi alla 60%. 19.12.2023 eksamikomisjoni protokollis on kirjas, et kaebaja vastas õigesti 93,3 % teooriaküsimustest (st kaebaja sai 15 punktist 13 punkti) ning mõlema lahendatud kaasuse punktisumma jäi alla 60%. Vastustaja on kohtule selgitanud, et nii 05.12.2023 kui 8
18.12.2023 lahendatud eksamikaasuste lahendamise lehtedele ei ole märgitud kaasuse lahendamise järeldusi/puudusi, sest kaasused olid täies ulatuses valesti lahendatud ja komisjoni liikmed lähtusid eksami korrast. Vaid 05.12.2023 2. kaasuse lehele tegi komisjoni liige kirjaliku märke, noolega: kehtetu õigusakt. Vastustaja on lisanud, et eksamitööde kaasuste kontrollimisel tegi komisjoni liige märkmeid märkepaberile, millised olid kaasuste lahendite puudused ja millised valed menetlusviisid kaebaja kaasuste lahendamisel valis kuid neid ei lisatud tööde juurde. 14.5 Asjaolu, et kaasuste lahenduste puuduseid ei ole esile toodud, ei tähenda, et vastustaja oleks hindamisel eksinud või et sellest saaks järeldada hindamise ebaselgust. Eksamikaasuste lahendamise lehtedel on näha komisjoni antud punktid. Vastustaja märgib õigesti, et kaebajal oli eksami läbiviimise korra p 8.2 võimalus esitada nii 05.12.2023 kui ka 18.12.2023 toimunud korduseksami järgselt viie tööpäeva jooksul ameti juhatajale pretensioon komisjoni töö kohta. Pole vaidlust, et kaebaja selliseid pretensioone ei esitanud. Eelöeldu ei tähenda, et kaebaja poleks saanud ka muul moel paluda hindamise tulemusi täpsustada ja põhjendada. Kaebaja pole seda teinud. Lisaks pole vaidlust, et kaebaja osales katseaja vestlusel ning ka selle käigus kaebaja oma kommentaare ei esitanud, sh ei esitanud kaebaja oma seisukohti ja arvamust peale katseaja vestlust, ehkki selleks oli kaebajale antud võimalus. Seetõttu järeldab vastustaja korrektselt, et kaebajale olid eksamikomisjoni protokollis märgitud asjaolud selged, sealjuures ka eksamitöö hindamise viis ja õigusliku alused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, sh sellega, kuidas see hinnang antakse, ei tähenda et see oleks õigusvastane. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks pidanud saama rohkem punkte või et eksam tulnuks lugeda sooritatuks. 14.6 Asjaolu, et 05.12.2023 eksami teooriaküsimuste osas ei ole antud juhiseid küsimustele vastamiseks ega ole selgitatud, kas on üks või mitu õiget vastust, ei tähenda, et kaebaja teadmiste ja oskuste kontrollimine olnuks õigusvastane. See, millises ulatuses eksamisituatsioonis täiendavat infot ja juhiseid antakse, kuulub administratsiooni otsustusruumi. Kohtu hinnangul ei ole juhiste puudumisest siiski alust järeldada meelevaldset hindamist. Puudub vaidlus, et kaebajale anti vastavad juhised korduseksamil ent mõlema eksami puhul on jäänud kaasuste lahenduste punktisumma alla eksami sooritamise lävendi. See tähendab, et kaebaja viidatud juhiste puudumine ei osutunud lõppkokkuvõttes määravaks.
ole eksitud, arvestades, et vastustaja on käskkirjas välja toonud kaebajale hüvitise maksmise kasutamata jäänud ja aegumata põhipuhkuse eest 13 kalendripäeva ulatuses ning ka vaidlustamisviite (vt käskkirja p-d 2 ja 4 ). Seetõttu ei ole kaebaja sellekohased etteheited põhjendatud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.