Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-1243 9.7.2025, Jõhvi Ülle Polluks Kaido Lundeni kaebus Tartu Vangla mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Lõpetada haldusasja 3-25-1243 menetlus Kaebaja: Kaido Lunden Vastustaja: Tartu Vangla
vastu
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse laekus 24.04.2025 Kaido Lundeni (kaebaja) kaebus Tartu Vangla vastu kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja vanglas viibitud perioodi 27.02.2023– 16.02.2024 jooksul taluma inimväärikuse alandamine, piinamine, ebainimlike piinamismeetodite kasutamine, arstiabi puudumine, arstiabita jätmine, usuvabaduse piiramine. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist järgmistel asjaoludel: 1) vanglasse saabudes pidi kaebaja ootama kaks tundi, et teda võetakse vastu; 2) vanglasse saabudes jäeti kaebaja ilma meditsiinilise abita; 3) vanglasse saabudes otsiti kaebaja alasti läbi; 4) vanglasse saabudes paigutati kaebaja koos nii väliselt kui ka lõhna järgi ebameeldiva kinnipeetavaga; 5) vanglasse saabudes ei tegelenud kaebajaga kontaktisik, mistõttu ei saanud ta nädalaid helistada lähedastele ja kasutada vanglakauplust; 6) pakutud söök oli kõlbmatu ja kaebaja pidi nälgima; 7) kaebaja ei saanud uskliku inimesena pühapäeviti kirikus käia; 8) jalutusboksis olev lumi ja jää ei võimaldanud jalutamist; 9) akna puudumise tõttu kambris ei piisanud õhku; 1
3-25-1243 10) kaebaja tahtis viibida jalutusboksis ilma särgita, kuid talle keelduti; 11) toimus kambris lukustamine teise kinnipeetava käitumise tõttu; 12) kaebaja oli pandud valiku ette, kas minna kirikusse või jalutama; 13) jalutamine võimaldamine pimedas jalutusboksis; 14) puudus võimalus valida, kas tegeleda spordiga spordisaalis või väljas; 15) kaebaja sundimine sööma sibulat; 16) hügieenitarvetest ilma jätmine, mille tulemusena oli kaebaja terve aasta pesemata; 17) vale iseloomustuse koostamine;
2.Tartu Halduskohus esitas 25.04.2025 Tartu Vanglale päringu eesmärgiga kontrollida kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
3.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 28.04.2025. Vangla oli arvamusel, et kaebus ei ole lubatav, kuna on see osaliselt esitatud kaebetähtaja rikkumisega ja osaliselt on kaebajal läbimata kohutuslik kohtueelne menetlus.
4.Tartu Halduskohtu 10.6.2025 määrusega tagastati kaebaja kaebus allpool kirjeldatud vangla tegevuste osas, kuna kaebaja ei ole pöördunud vangla poole seoses asjaoludega, et: 1) vanglasse saabudes pidi kaebaja ootama kaks tundi, et teda võetakse vastu; 2) vanglasse saabudes jäeti kaebaja ilma meditsiinilise abita; 3) vanglasse saabudes otsiti kaebaja alasti läbi; 4) vanglasse saabudes paigutati kaebaja koos nii väliselt kui ka lõhna järgi ebameeldiva kinnipeetavaga; 5) akna puudumise tõttu kambris ei piisanud õhku; 6) kaebaja oli pandud valiku ette, kas minna kirikusse või jalutama; 7) puudus võimalus valida, kas tegeleda spordiga spordisaalis või väljas; Halduskohus leidis, et kaebus ei vasta eelpoolkirjeldatud nõuete osas HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning pole lubatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 pst 4, tagastas kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses järgmiste asjaoludega: 1) vanglasse saabudes pidi kaebaja ootama kaks tundi, et teda võetakse vastu; 2) vanglasse saabudes jäeti kaebaja ilma meditsiinilise abita; 3) vanglasse saabudes otsiti kaebaja alasti läbi; 4) vanglasse saabudes paigutati kaebaja koos nii väliselt kui ka lõhna järgi ebameeldiva kinnipeetavaga; 5) akna puudumise tõttu kambris ei piisanud õhku; 6) kaebaja oli pandud valiku ette, kas minna kirikusse või jalutama; 7) puudus võimalus valida, kas tegeleda spordiga spordisaalis või väljas;
2
3-25-1243
5.Tartu Halduskohtu 10.6.2025 määruse resolutsiooni punktiga 2 jäeti kaebus käiguta. Kohus tegi kindlaks, et alates 27.02.2023 (kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni 09.01.2025) on kaebaja esitanud vanglale järgmised kahju hüvitamise taotlused: 1)
14.11.2023 kahjunõue nr 1-13/238-1, milles nõudis rahalist hüvitist kirikusse mittelubamisega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 15.01.2024 otsusega nr 1-13/238-2 kahjunõude rahuldamata. Kaebaja sai eelnimetatud otsuse kätte 16.01.2024.
2) 22.11.2023 kahjunõue nr 1-13/245-1, milles nõudis rahalist hüvitist seoses särgita jalutamise mittevõimaldamise eest. Tartu Vangla jättis 21.01.2024 otsusega nr 1-13/245-2 kahjunõude rahuldamata. Kaebaja sai eelnimetatud otsuse kätte 22.01.2024. 3) 20.12.2023 kahjunõue nr 1-13/269-1, milles nõudis rahalist hüvitist seoses lumerohkuse ja libedusega jalutusboksis. Tartu Vangla jättis 20.02.2024. otsusega nr 113/24/269-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 4) 03.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/2-1, milles kaebaja nõudis rahalist hüvitist iseloomustusse antud ebaõigete andmetega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 01.03.2024 otsusega nr 1-13/24/22 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 5) 10.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/11-1, milles nõudis rahalist hüvitist pimedasse jalutusboksi jätmisega. Tartu Vangla jättis 15.03.2024 otsusega nr 1-13/24/11-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 6) 31.01.2024 kahjunõue nr 1-13/24/30-1, milles nõudis rahalist hüvitist hügieenitarvete andmata jätmisega seonduvalt. Tartu Vangla jättis 26.03.2024 otsusega nr 113/24/30-2 kahjunõude rahuldamata. Otsus edastati kaebajale posti teel. 7) 25.03.2024 edastas Justiitsministeerium Tartu Vanglale lahendamiseks kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses asjaoludega, et vanglasse saabudes ei tegelenud kaebajaga kontaktisik, mistõttu ei saanud ta nädalaid helistada lähedastele ja kasutada vanglakauplust, aga samuti pakutud söök oli kõlbmatu ja kaebaja pidi nälgima ning seoses sellega, et kaebajat suunati sööma kambrist leitud sibulat ja toimus kambris lukustamine teise kinnipeetava käitumise tõttu. Vangla teatel jättis ta selle kaebaja kahjunõude tähtaegselt lahendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Riigivastutuse seaduse § 18 lg-de 1 ja 2 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 3
3-25-1243 Kohus märgib, et vahepeal on kaebaja seoses eelpoolkirjeldatud vangla tegevustega pöördunud kohtusse, kuid tema kaebused olid tagastatud või hetkel käiguta jäetud. Muu hulgas märgib kohus, et juhul kui kaebaja pöördub uuesti kaebusega kohtusse vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 esineb kaebajal HKMS § 47 lg-s 2 ja RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega järgimise kohustus.
7.Eelmärgitust on näha, et 24.04.2025 esitatud hüvitamiskaebus ei ole tähtaegne. Punktis 5.1 kirjeldatud toiminguga seoses oleks kaebaja pidanud kaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 15.02.2024; punktis 5.2 hiljemalt 21.02.2024, punktis 5.3 eeldatavasti 21.03.2024; punktis 5.4 eeldatavasti 31.03.2024; punktis 5.5 eeldatavasti 15.04.2024, punktis 5.6 eeldatavasti 25.04.2024, punktis 5.7 hiljemalt 26.06.2024. Kaebaja leiab 12.6.2025 avalduses kohtule, et ta on tähtaegadega eksinud, kuna tal puudub juriidiline haridus ja materiaalne võimalus enda kaitseks advokaati palgata. Ta on juba Tartu Vanglast väljas üle aasta. Tartu Vanglas on ta kogenud inimväärikuse alandamist nii vaimset kui füüsiliselt, tema kannatused kestavad siiani jj. Kaebaja palub kaebuse võtta menetlusse ja ennistada kaebuse kaebetähtaeg.
8.HKMS § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.
9.Riigikohus on selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus (RVastS) ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg ning seetõttu ei kohaldu kohtule kaebuse esitamisel HKMS § 47 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad (Riigikohtu 11. mai 2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 11). RVastS § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte lõike 3 alusel tuleb taotlus või hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
10.Tartu Vangla on arvamusel, et K. Lunden on kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt pöördunud kohtu poole 30-päevast kaebetähtaega ületades. K. Lunden ei ole kaebuses taotlenud menetlustähtaja ennistamist ega selgitanud, mis on takistanud temal menetlustähtaega järgimast. Tartu Vanglale ei ole teada selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamist. Kaebuses kirjeldatud asjaolude osas on vangla osaliselt kahju hüvitamise taotlused lahendanud 2024. a esimestel kuudel. Selliste asjaolude osas pidanuks K. Lunden esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuste kättesaamisest arvates. K. Lundenile kättetoimetatud otsustelt nähtub selge vaidlustamisviide, mistõttu pidi K. Lunden aru saama, kuidas otsusega mittenõustumisel seda vaidlustada. 4
3-25-1243 Vanglale teadaolevalt on K. Lunden ka hüvitamisnõuetega halduskohtu poole pöördunud. Tartu Vangla tunnistab, et 25.03.2024. a Justiitsministeeriumi poolt edastatud K. Lundeni kahju hüvitamise taotlus on jäänud õigusvastaselt lahendamata. Vangla pidanuks nimetatud taotluse vähemalt osaliselt jätma läbi vaatamata, kuna samadele asjaoludele tuginevad kahju hüvitamise taotlused olid juba sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud. Nende asjaolude osas, mille osas on Tartu Vangla õigusvastaselt tema 25.03.2024. a vanglasse saabunud kahju hüvitamise taotluse nr 1-33/24/235-1 sisuliselt lahendamata jätnud, on kaebus halduskohtule samuti esitatud tähtaega ületades.
11.Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla oli enne kahjunõude lahendamise tähtaega toimetanud K. Lundenile kätte otsused varasemalt esitatud taotluste kohta, millelt nähtus vaidlustamisviide, siis pidi K. Lunden aru saama, et kui 25.3.2024 taotlus on jäetud tähtaegselt läbi vaatamata, siis on tal õigus 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse pöörduda so hiljemalt 26.6.2024.
12.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotluse lahendada selle nõuetekohasest esitamisest arvates kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lõike 8 kohaselt võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan on jätnud taotluse tähtaegselt läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 1’ lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega annavad RVastS § 18 lg 2 ja VangS § 1’ lg 8 õiguse pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse ka ilma vangla otsuseta konkreetse taotluse kohta, kui taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud. Halduskohus kordab, et kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/235-1 sisuliseks lahendamiseks ettenähtud tähtpäev saabus 27.05.2024. a (puhkepäevale järgnev esimene tööpäev). Seega pidanuks K.Lunden kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 26.06.2024. a (p.5.7).
13.Kaebus on kohtule esitatud aga 24.04.2025. a ehk sisuliselt pea 10 kuud tähtaega ületades. Eeltoodud põhjustel ei ole K. Lundeni kaebuse menetlusse võtmine võimalik, kuna see on esitatud menetlustähtaega oluliselt möödalastes.
14.HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale uuesti võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja on nähtuvalt asja materjalidest olnud seisukohal, et „ta on tähtaegadega eksinud, kuna tal puudub juriidiline haridus ja materiaalne võimalus enda kaitseks advokaati palgata. Ta on juba Tartu Vanglast väljas üle aasta jj“ .
5
3-25-1243 Kaebaja 12.6.2025 kohtule esitatud seisukohta ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lõike 1 mõttes. Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Seda enam, et ta on juba üle aasta viibinud vabaduses.
15.Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. 16.Vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
17.Kaebaja ei ole esitatud kaebuselt riigilõivu tasunud. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.