5.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 7. augusti 2024. a kirjaga nr P13-V2024-194322 G.F-i talle enammakstud perehüvitistest ajavahemikul 1. mai 2024 kuni 31. juuli 2024 (kokku 2130 eurot). SKA andmetel ei ole kaebajal alates 1. aprillist 2024 kehtivat elamisluba ja elukohta. Kaebajale anti võimalus esitada vastuväiteid 15 päeva jooksul
3-25-1560 kirja kättesaamisest ning soovi korral sõlmida kokkulepe alusetult makstud summa osade kaupa tagastamiseks.
2.SKA teavitas 14. novembri 2024. a kirjaga nr P13-V2024-302732 kaebajat talle ajavahemikul 1. veebruar 2024 kuni 31. juuli 2024 alusetult makstud perehüvitistest 4260 eurot. PPA piirikontrolli andmekogu andmetel lahkus kaebaja pere Eestist 1. jaanuaril 2024. Kaebaja ja tema laps A-T. M. on Eestisse tagasi saabunud 10. augustil 2024 ning lapsed R. B. E. M. ja G. R. B. M. on Eestisse tagasi saabunud 18. juunil 2024. Seega ei ole kaebaja alaline elamine Eestis tõendatud alates 2. jaanuarist 2024 ning puudus seaduslik alus perehüvitiste maksmiseks eelnimetatud ajavahemikul. Kaebajale anti võimalus 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest esitada vastuväiteid ning soovi korral sõlmida alusetult makstud summa osade kaupa tagastamise kokkulepe. Kirjaga tühistati SKA 7. augusti 2024. a teavituskiri nr P13-V2024-194322. Kaebaja esitas 28. novembril 2024 SKA-le vastuväited.
3.SKA koostas 12. detsembril 2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140, millega kohustas kaebajat maksma tagasi talle ajavahemikul 1. veebruar 2024 kuni 31. juuli 2024 alusetult makstud perehüvitised 4260 eurot. Kaebaja tutvus ettekirjutusega SKA iseteeninduskeskkonnas 13. detsembril 2024.
4.Kaebaja esitas 9. jaanuaril 2025 vaide SKA 12. detsembri 2024. a ettekirjutusele. SKA jättis 10. veebruari 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/1044-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja esitas 10. märtsil 2025 vaide SKA 10. veebruari 2025 vaideotsusele.
5.SKA tagastas 14. märtsi 2025. a kirjaga nr 5.2-3/1044-4 kaebaja vaide vaideotsuse peale, selgitades, et vaideotsust on võimalik vaidlustada üksnes halduskohtus. Kirjas viidati ka vaideotsuses sisalduvale vaidlustamiskorrale, mis sätestab, et vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras.
6.Kaebaja esitas 27. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA
12.detsembri 2024. a ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 tühistamist või temalt ettekirjutustega nõutava tagasimakse summa vähendamist. Samuti palub kaebaja kaebuses vaidlustatava ettekirjutuse õigusvastaseks ja põhjendamatuks tunnistamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus ettekirjutuse täitmise peatamist kohtumenetluse lõpuni, ning kaebetähtaja ennistamise taotluse. Pärast vaideotsuse kättesaamist püüdis kaebaja enda sõnul lahendada olukorda heas usus haldusmenetluses, esitades täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid. Kaebaja sai 14. märtsi 2025. a vaide tagastamise otsusest teada, et edasikaebamine on võimalik üksnes kohtus. Kaebaja selgitas, et pidi detsembris koos perega ootamatult teadmata ajaks Eestis lahkuma, tal puudus alaline elukoht ning ta koges ajapuudusest tingitud takistusi. Samuti haigestus tema perekond viirusinfektsiooni, mille järelmõjud kestavad siiani, ning haigestumine piiras tema võimalust õigeaegselt reageerida. Kaebajal puudub juriidiline haridus, tema eesti keele oskus on A2 tasemel ning see raskendab ametlike dokumentide mõistmist ja pikendab reageerimisaega. Kaebaja kasvatab kolme alaealist last, kes õpivad koduõppes, mistõttu on juriidiliste küsimuste lahendamine koormav ja piirab tema haldusvõimekust. Seega on kaebaja tähtaja möödalaskmine tingitud objektiivsetest raskustest. Nõutava summa tagastamine ohustab laste majanduslikku heaolu ning rikub proportsionaalsuse põhimõtet.
7.SKA esitas 29. mail 2025 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leidis, et see ei ole põhjendatud. SKA märkis, et vaidlustatud ettekirjutuse sundtäitmist ei ole veel alustatud ning SKA praktikas on sissenõudmise menetlus peatatud kohtuvaidluse ajaks. SKA 2(6)
3-25-1560 leidis, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, sest vaideotsus sisaldab vaidlustamisviidet. Samuti selgitati kaebajale vaideotsusele esitatud 14. märtsi 2025. a vaide tagastamise otsuses edasikaebe võimalusi. Kuigi kaebaja kinnitab kaebuses, et 14. märtsil 2025 sai ta kätte SKA vaideotsusele esitatud vaide tagastamise otsuse, ei ole ta vaatamata sellele 30 päeva jooksul kohtusse pöördunud. Kaebaja esitas kohtule kaebuse alles 27. mail 2025. Samuti ei ole kaebaja taotluses välja toonud menetlustähtaja ennistamise olulisi ja kestvaid takistusi ehk sündmusi, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult mõjutada ei saanud.
8.Tallinna Halduskohus luges 29. mai 2025. a määrusega G.F kaebuse mittetähtaegseks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas haldusasja nr 3-25-1560 menetluse kaebust menetlusse võtmata ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.1.Kaebaja õiguste tõhusamale kaitsmisele aitab kaasa kaebuses esitatud tühistamiskaebus SKA 12. detsembri 2024. a ettekirjutuse peale. Kuivõrd kaebaja vaie on jäetud
10.veebruari 2025. a vaideotsusega rahuldamata, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane tühistamiskaebusega vaidlustada ka vaideotsus. Kohustamisnõue ei ole vajalik. Vastustajal vastava kohustuse olemasolu sõltub üksnes tühistamisnõude rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud SKA 12. detsembri 2024. a ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 ja 10. veebruari 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/1044-2 tühistamiseks.
8.2.Vastustaja on teinud kaebajale ettekirjutuse 12. detsembril 2024 ning kaebaja esitas ettekirjutuse peale vaide 9. jaanuaril 2025. Vastutaja on kaebaja vaide lahendanud
10.veebruari 2025. a vaideotsusega ning vastustaja selgituste kohaselt edastati vaideotsus kaebaja e-posti aadressile 11. veebruaril 2025. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt esitas kaebaja vaideotsuse peale 10. märtsil 2025 vaide, mille esitamise võimalust kehtiv õigus ette ei näe ning mille vastustaja tagastas 14. märtsil 2025. Ehkki vastustaja on kohtule kinnitanud, et tal puuduvad andmed selle kohta, millal sai kaebaja vaideotsuse kätte, pidi kaebaja vaideotsuse kätte saama enne 10. märtsi 2025. a avalduse esitamist vastustajale. Vaideotsus sisaldab kohast vaidlustamisviidet. Olukorras, kus kaebaja on vaideotsuse peale esitanud vaide 30 päeva jooksul, mis on ühtlasi kaebajale edastatud vaideotsuse kohaselt vaideotsuse vaidlustamise tähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks, on tõenäoline, et kaebaja sai vaideotsuse kätte selle edastamise kuupäeval, s.t 11. veebruaril 2025. Ka kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai vaideotsuse kätte, ent ei esitanud sellele õigeaegselt kaebust kohtule, tuues välja kaebaja hinnangul selleks esinevad objektiivsed põhjused. Arvestades eeltoodut, ei ole usutav, et kaebaja sai vaideotsuse kätte millalgi hiljem kui 11. veebruaril 2025. Eelnevast saab teha järelduse, et kaebajale on SKA 10. veebruari 2025. a vaideotsus teatavaks tehtud hiljemalt
11.veebruaril 2025 ning seega tulnuks kaebajal esitada kohtule kaebus hiljemalt
13.märtsil 2025. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 27. mail 2025, seega enam kui kahekuulise hilinemisega. Isegi juhul, kui arvestada kaebaja poolt vaide esitamist vaideotsusele ja selle tagastamist, on viidatud vaide tagastamise otsustuses kaebajale selgitatud vaideotsuses sisalduvat vaidlustamiskorda. Ka 14. märtsi 2025. a vaide tagastamise otsuses sisaldus vaide tagastamise otsuse vaidlustamise kord, mille kohaselt saab vaide tagastamise otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. Kaebaja on kinnitanud vaide tagastamise otsuse kättesaamist 14. märtsil 2025. Seega, kui kaebaja oli enne seda eksimuses, oli tal võimalus kaebus esitada hiljemalt 14. aprillil 2025. Kaebaja ei esitanud kaebust ka siis, vaid alles 27. mail 2025. Seega on kaebus esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
3(6)
3-25-1560
8.3.Kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Haigestumine viirusinfektsiooni ei ole selline ootamatu raske haigus, mis oleks takistuseks kaebuse kohtule õigeaegsel esitamisel. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid haigestumise aegu, ei ole esitanud arstitõendeid ega põhistusi, mis kinnitaksid, et kaebaja või tema pereliikmed oleksid sattunud viirusinfektsiooni läbipõdemise tõttu tervislikult sedavõrd kriitilisse olukorda, et see takistas kaebuse esitamist. Sealjuures nähtub kaebajaga seotud teistes haldusasjades, et kaebaja on saanud kohtule esitada pärast vaideotsuse tegemist erinevaid taotlusi ja avaldusi (nt haldusasjas nr 3-24-3008 esitas kaebaja 5. märtsil 2025 kohtule taotluse). Kaebajal võis küll terviseseisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Ka väliriigis viibimine ei ole selline takistus, mis oleks muutnud kaebajal kaebuse esitamise võimatuks või oluliselt keerulisemaks, sest kaebaja on saanud varasemalt kohtuga õigeaegselt suheldud.
8.4.Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline ise välja selgitama kaebetähtaja arvutamise korda. Vastustaja koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist vaidlustamisviidet, mis suunab vaideotsuse vaidlustamiseks pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebajal on olemas varasem kohtumenetluses osalemise kogemus, seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks. Sealjuures on kaebaja suutnud ettekirjutust vaidlustada, esitada vastuväiteid haldusmenetluses ning esitada kaebuses vajalikud nõuded ja taotlused. Lisaks on kaebaja tema suhtes koostatud haldusakte varasemates haldusasjades õigeaegselt vaidlustanud. Seega oli kaebaja suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebetähtaegadest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatu aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma juriidilistes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole. Praegusel juhul on kaebaja enda tegevus toonud kaasa kaebetähtaja järgimata jätmise. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ei ole seega alust.
8.5.Kuna praegusel juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.
KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas 25. juunil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 29. mai 2025. a määrus, ennistada kaebetähtaeg ja võtta kaebus menetlusse ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
9.1.Kohus ei võtnud arvesse, et kaebajal puudub juriidiline haridus ja õigusabi ning et kaebaja on tegutsenud heas usus vastavalt oma võimetele. Kaebaja on Eestis viibimise ajal pöördunud juristide poole, kuid pärast Eestist lahkumist ei ole tal olnud juriidilist tuge. Pärast Eestist lahkumist jäid kaebaja ja tema abikaasa, kelle ülalpidamisel on 3 alaealist last, ilma tööst ja alalisest elukohast. Kaebaja pere lahkus Eestist juba viirusinfektsiooni haigestumise ajal ning järgnevate kuude jooksul haigestusid kõik pereliikmed järjestikku. Pärast tahtevastast Eestist lahkumist on kaebaja viibinud perega teise riigi territooriumil, ilma isikliku eluasemeta. Sellistes tingimustes peab pere kohanduma võõra päevakorra ja elukorraldusega, mis piirab nende autonoomiat, eriti laste kasvatamisel ja igapäevaelu korraldamisel. Enne 2025. a septembrit ei ole kaebaja lastel kooli- ega lasteaiakohta nagu oli Eestis. Uue olukorraga kohanemine piiras objektiivselt kaebaja võimalusi seoses kohtuasjaga tegutseda, eriti juriidilise toe puudumise tõttu. Kaebajal ei ole olnud alati töökorras arvutit ega ligipääsu internetile, mis on vajalik suhtluseks SKA ja kohtuga. Kui kaebaja viibiks Eestis, 4(6)
3-25-1560 oleks talle kättesaadavad kõik suhtlusvõimalused nii ametiasutuste kui ka juristidega. Praegune olukord on raske nii psühholoogiliselt kui ka materiaalselt, mistõttu kaebaja ei suuda kiirelt kohtule vastata. SKA ettekirjutuse sundtäitmine võib oluliselt halvendada kolme alaealise lapse sotsiaalset olukorda ning teha võimatuks kohtuotsuse täitmise juhul, kui ettekirjutus peaks hiljem tühistatama. Kaebaja pere rahaline olukord on äärmiselt ebastabiilne ning kogu nõutava summa täies ulatuses tagasimaksmine tekitaks korvamatut kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Kaebaja on ühes määruskaebusega esitanud kohtule täiendavad tõendid. Kaebaja soovib digiloo haigusjuhtumi väljavõtetega tõendada enda ja pereliikmete haigestumist vaidlusalusel perioodil. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased ja võtab need asja juurde (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja on lisanud määruskaebusele ka Tallinna Halduskohtu 29. mai 2025. a määruse ja halduskohtule esitatud kaebuse. Ringkonnakohus ei võta neid dokumente haldusasja materjalide juurde, kuna samad dokumendid on kohtutoimikus juba olemas (dtl 2-4; 67-73).
12.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega, neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
13.Halduskohus on õigesti lugenud G.F kaebuse mittetähtaegseks ja jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetanud haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, millega halduskohus ei oleks vaidlustatud määrust tehes juba arvestanud. Kohus ennistaks kaebetähtaja, kui menetlusosalisel ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt ehk hiljemalt 13. märtsil 2025 (k.a) esitada mõjuval põhjusel (HKMS § 203 lg 2, § 207 lg 1, § 71 g 1 ja § 181 lg 3). Mõjuvaks põhjuseks saab olla selline asjaolu, mida menetlusosaline ise mõjutada ei saa, ent mille tõttu ei olnud tal enda tahtest sõltumata võimalik vajalikku toimingut tähtaegselt teha. Tähtaja möödalaskmine pole vabandatav, kui menetlusosaline ei olnud piisavalt hoolikas.
14.Kaebaja leiab, et halduskohus ei võtnud arvesse, et õigusabi puudumise, haigestumiste, ebastabiilse elukorralduse, olmeprobleemide, kommunikatsioonipiirangute ja majanduslike raskuste tõttu ei olnud tal võimalik kaebust õigeaegselt esitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolud ei takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Eelnevalt on kaebaja olnud suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebetähtaegadest. Kaebaja on ka varem olnud menetlusosaline halduskohtumenetluses, mistõttu ei saanud tähtaja möödalaskmist põhjustada kogenematus. Kaebaja on saanud pärast vaideotsuse tegemist esitada kohtule taotluse haldusasjas nr 3-243008. Samuti on kaebaja eelviidatud haldusasjas esitanud Tallinna Ringkonnakohtule tähtaegse apellatsioonkaebuse
7.mail 2025. Lisaks esitas kaebaja 10. märtsil 2025 uue vaide SKA-le, järelikult oleks objektiivselt saanud esitada ka kaebuse. Need asjaolud näitavad, et kaebajal on olnud võimalus kasutada arvutit ja internetti ning õigusabi puudumine ei ole takistanud tähtaegadest kinnipidamist. Ka on SKA 10. veebruari 2025. a vaideotsuses ning 14. märtsi 2025. a vaide tagastamise otsuses selgitanud kaebajale edasikaebekorda. Kaebaja selgitustest ei selgu, miks ei olnud tal võimalik esitada halduskohtule kaebust 30 päeva jooksul vaideotsuse kättetoimetamisest arvates või vähemalt 30 päeva jooksul vaideotsuse tagastamise otsuse kättesaamisest, s.o hiljemalt 14. aprillil 2025. Kui haldusasjas nr 3-24-3008 on kaebaja saanud 5(6)
3-25-1560 esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 7. mail 2025, pidid hiljemalt selleks ajaks olema väidetavad takistused ära langenud, kuid kaebaja esitas siinses haldusasjas halduskohtule kaebuse alles 27. mail 2025. Kaebaja esitatud digiloo haigusjuhtumite väljavõtete kohaselt tehti kaebajale radioloogiline uuring 10. detsembril 2024, kaebaja laps R. B. E. M. haigestus viirusnakkusesse 4. detsembril 2024 ning kaebaja laps A-T. M. haigestus
25.novembril 2024. Kuna haigestumised leidsid aset 2024. a-l ei saanud need kõnealusel juhul mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Määruskaebuses ei ole kaebaja välja toonud perioode, millal tema ise või pereliikmed oleksid olnud haiged 2025. a veebruarist kuni kaebuse esitamiseni. Ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et terviseseisund oleks olnud takistuseks tähtaegse kaebuse esitamisel. Üldised viited ebamugavale olukorrale ei selgita, miks oli kaebajal objektiivselt võimatu tähtaegselt kaebust esitada.
15.Kuna tähtaja minetamise tõttu tuli menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata, on halduskohus õigesti jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.