5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 07.08.2024 kirjaga nr P13-V2024-194322 G.F-i (kaebaja) talle enammakstud perehüvitistest ajavahemikul 01.05.2024-31.07.2024 kokku 2130 eurot. SKA andmete kohaselt ei ole kaebajal alates 01.04.2024 kehtivat elamisluba ja elukohta. Kaebajale anti võimalus 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest esitada vastuväiteid ning soovi korral alusetult makstud summa osade kaupa tagastamise kokkuleppe sõlmimiseks.
2.SKA tegi 02.09.2024 päringu Polise- ja Piirivalveametile (PPA) kaebaja ja tema perekonna alalise elukohariigi asjaolude tuvastamiseks. PPA esitas 04.09.2024 vastuse.
3.SKA teavitas 14.11.2024 kirjaga nr 14.11.2024 nr P13-V2024-302732 kaebajat talle ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024 alusetult makstud perehüvitistest summas 4260 eurot. PPA 04.09.2024 vastuskirjast nähtuvalt on piirikontrolli andmekogu andmetel kaebaja pere Eestist lahkunud 01.01.2024. Kaebaja ja tema laps S.T. on Eestisse tagasi saabunud 10.08.2024 ning lapsed J.L ja W.P on Eestisse tagasi saabunud 18.06.2024. Seega ei ole kaebaja alaline elamine Eestis tõendatud alates 02.01.2024 ning puudus seaduslik alus perehüvitiste maksmiseks ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024. Kaebajale anti võimalus 15 päeva jooksul
kirja kättesaamisest esitada vastuväiteid ning soovi korral alusetult makstud summa osade kaupa tagastamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kirjaga tühistati SKA 07.08.2024 teavituskiri nr P13-V2024-194322.
4.Kaebaja esitas 28.11.2024 SKA-le vastuväited.
5.SKA koostas 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140, millega kohustas kaebajat maksma tagasi talle ajavahemikul 01.02.2024–31.07.2024 alusetult makstud perehüvitise summas 4260 eurot. Kaebaja tutvus ettekirjutusega SKA iseteeninduskeskkonnas 13.12.2024.
6.Kaebaja esitas 09.01.2025 vaide SKA 12.12.2024 ettekirjutusele.
7.SKA tegi 14.01.2025 päringu PPA-le kaebaja perekonna alalise elukohariigi tuvastamiseks. PPA esitas 31.01.2025 vastuse.
8.SKA jättis 10.02.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/1044-2 kaebaja vaide rahuldamata.
9.Kaebaja esitas 10.03.2025 vaide SKA 10.02.2025 vaideotsusele.
10.SKA tagastas 14.03.2025 kirjaga nr 5.2-3/1044-4 kaebaja esitatud vaide vaideotsuse peale selgitades, et vaideotsust on võimalik vaidlustada üksnes halduskohtus. Kirjas viidati ka vaideotsuses sisalduvale vaidlustamiskorrale, mis sätestab, et vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
11.Kaebaja esitas 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 tühistamist või temalt ettekirjutustega nõutava tagasimakse summa vähendamist. Samuti palub kaebaja kaebuses vaidlustatava ettekirjutuse õigusvastaseks ja põhjendamatuks tunnistamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub ettekirjutuse täitmise peatamist kohtumenetluse lõpuni, ning kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab taotluseid järgmiselt:
11.1.Pärast vaideotsuse kättesaamist püüdis kaebaja lahendada olukorda heas usu haldusmenetluses, esitades täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid. Kaebaja sai 14.03.2025 vaide tagastamise otsusest teada, et edasikaebamine on võimalik üksnes kohtus.
11.2.Kaebaja pidi detsembris koos perega ootamatult Eestis lahkuma teadmata ajaks, tal puudus alaline elukoht ning ta koges ajapuudusest tingitud takistusi. Samuti haigestus tema perekond viirusinfektsiooni, mille järelmõjud kestavad siiani, ning haigestumine piiras tema võimalust õigeaegselt reageerida. Kaebajal puudub juriidiline haridus, tema eesti keele oskus on A2 tasemel ning see raskendab tema ametlike dokumentide mõistmist ja pikendab reageerimisaega. Kaebaja kasvatab kolme alaealist last, kes õpivad koduõppes, mistõttu on lisaks juriidiliste küsimuste lahendamine tema jaoks koormav ja piirab tema haldusvõimekust. Seega on kaebaja tähtaja möödalaskmine tingitud objektiivsetest raskustest.
11.3.Kaebajalt nõutava summa tagastamine ohustab laste majanduslikku heaolu ning rikub proportsionaalsuse põhimõtet.
12.Tallinna Halduskohus palus 27.05.2025 kohtunõudega SKA-l täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitada haldusmenetluse toimik, seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
13.SKA esitas 29.05.2025 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leiab, et kaebaja ei ole kaebuses seda taotlust põhjendanud. SKA toob välja, et vaidlustatud ettekirjutuse sundtäitmist veel ei ole alustatud ning SKA praktikas on sissenõudmise menetluse peatanud kohtuvaidluse ajaks. SKA leiab, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, sest vaideotsus sisaldab vaidlustamisviidet. Samuti selgitati kaebajale võimalust 14.03.2025 vaideotsusele esitatud vaide tagastamise otsuses edasikaebe võimalusi. Kuigi kaebaja kinnitab kaebuses, et 14.03.2025 sai ta kätte SKA vaideotsusele esitatud vaide tagastamise, ei ole ta vaatamata sellele 30 päeva jooksul kohtusse pöördunud. Kaebaja esitas kohtul kaebuse alles 27.05.2025. Samuti ei ole kaebaja taotluses toonud menetlustähtaja ennistamise põhjendusena 2(6)
olulisi ja kesvtaid takistusi ehk sündmuseid, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult mõjutada ei saanud
KOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning taotlused ja teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.
15.Kaebaja on esitanud kaebuse, milles soovib SKA 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 tühistamist või temalt ettekirjutustega nõutava tagasimakse summa vähendamist. Samuti palub kaebaja kaebuses vaidlustatava ettekirjutuse õigusvastaseks ja põhjendamatuks tunnistamist.
16.HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 38 lg 4 järgi peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega eeldab tuvastamiskaebuse esitamine seda, et tuvastamisnõude rahuldamine oleks tõhus kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja soovib SKA ettekirjutuse tühistamist, millega nõutakse temalt alusetult makstus perehüvitiste tagasimaksmist summas 4260 eurot. Kaebaja sooviks on see, et kaebaja ei peaks temalt nõutud summat tagastama. Kaebuses vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamisel jääks ettekirjutus endiselt kehtima ning see ei tooks kaasa ettekirjutuse täitmise keeldu. Seega ei aitaks õigusvastasuse tuvastamise nõue kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa.
17.Kaebaja õiguste tõhusamale kaitsmisele aitab kaasa kaebuses esitatud tühistamiskaebus SKA 12.12.2024 ettekirjutuse peale. Kuivõrd kaebuse ja kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja kaebuses vaidlustatavat haldusakti vaidlustanud ka vaidemenetluses ning kaebaja vaie on jäetud 10.02.2025 vaideotsusega rahuldamata, siis on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane tühistamiskaebusega vaidlustada ka vaideotsus. Kohus selgitab, et tühistamiskaebuse lahendamisel kontrollib kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust, seega on kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue ühtlasi hõlmatud tühistamisnõudega. Kaebaja on palunud kaebuses vähendada temalt tagasinõutavat summat. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise korral, ei saa kohus teha vastustajale ettekirjutust kindla sisuga haldusakti andmiseks, st kohus ei saa kohustada vastustajat vähendama temalt tagasinõutavat summat. Kui kohus leiab, et haldusakt on kas osaliselt või täielikult õigusvastane, siis kaotab tagasi nõue kas osaliselt või täielikult kehtivuse, st kaebaja ei pea ettekirjutust kas täies ulatuses või osaliselt täitma. Seega ei ole kohustamisnõue vajalik. Vastustajal vastava kohustuse olemasolu sõltub üksnes tühistamisnõude rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud SKA 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-343140 ja 10.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/1044-2 tühistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
18.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
19.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid. SÜS § 32 lg 1 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tehakse ettekirjutus teatavaks SÜS §-s 27 sätestatud korras. SÜS § 3 lg 6 kohaselt kohaldatakse SÜS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (HMS). HMS § 87 sätestab, et isikul, 3(6)
kelle vaie jäi rahuldamata, on või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).
20.Kohtule nähtuvalt on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutuse 12.12.2024 ning kaebaja esitas ettekirjutuse peale vaide 09.01.2025. Vastutaja on kaebaja vaide lahendanud 10.02.2025 vaideotsusega ning vastustaja selgituste kohaselt edastati vaideotsus kaebaja e-posti aadressile 11.02.2025. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt esitas kaebaja 10.03.2025 vaideotsuse peale vaide, mille esitamise võimalust kehtiv õigus ette ei näe ning mille vastustaja tagastas 14.03.2025. Ehkki vastustajal on kohtule kinnitanud, et tal puuduvad andmed selle kohta, millal sai kaebaja vaideotsuse kätte, nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja pidi vaideotsuse kätte saama enne 10.03.2025 avalduse esitamist vastustajale. Vaideotsus sisaldab kohast vaidlustamisviidet. Olukorras, kus kaebaja on vaideotsuse peale esitanud vaide 30 päeva jooksul, mis on ühtlasi kaebajale edastatud vaideotsuse kohaselt vaideotsuse vaidlustamise tähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks, peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja sai vaideotsuse kätte selle edastamise kuupäeval, st 11.02.2025. Ka kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai vaideotsuse kätte, ent ei esitanud sellele õigeaegselt kaebust kohtule, tuues välja et kaebaja hinnangul selleks esinevad objektiivsed põhjused. Arvestades eeltoodut, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja sai vaideotsuse kätte millalgi hiljem kui 11.02.2025. Kohtu hinnangul saab eelnevast teha järelduse, et kaebajale on SKA 10.02.2015 vaideotsus teatavaks tehtud hiljemalt 11.02.2025 ning seega tulnuks kaebajal esitada kohtule kaebus hiljemalt 13.03.2025. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 27.05.2025, seega enam kui kahekuulise hilinemisega.
21.Isegi juhul, kui arvestada kaebaja poolt vaide esitamist vaideotsusele ja selle tagastamist, on viidatud vaide tagastamise otsustuses kaebajale selgitatud vaideotsuses sisalduvat vaidlustamiskorda. Ka 14.03.2025 vaide tagastamise otsuses sisaldus vaide tagastamise otsustuse vaidlustamise kord, mille kohaselt saab vaide tagastamise otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras. Kaebaja on kinnitanud vaide tagastamise otsuse kättesaamist 14.03.2025, seega kui kaebaja ka oli enne seda eksimuses kaebuse esitamise kohustuse osas, siis kaebuse esitamiseks oli tal võimalus kaebus esitada hiljemalt 14.04.2025. Kaebaja ei esitanud kaebust ka siis, vaid alles 27.05.2025. Seega on kaebus esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
22.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajaneva teiste isikute õigused ja huvid. Kohus otsustab ennistamise kaalutlusõiguse alusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.
23.Kohtupraktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Erandlikel juhtudel 4(6)
võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
24.Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et tema kaebuse esitamise põhjustas tema kolimine välisriiki, tema ja tema perekonna ootamatu haigestumine viirusinfektsiooni, juriidilise hariduse puudumine ja eesti keele oskus A2 tasemel.
25.Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohtu hinnangul ei ole haigestumine viirusinfektsiooni selline ootamatu raske haigus, mis oleks takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel kohtusse. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid haigestumise aegu, esitanud ka arstitõendeid ega põhistanud, mis kinnitaksid, et kaebaja või tema pereliikmed oleksid sattunud viirusinfektsiooni läbipõdemise tõttu tervislikult sedavõrd kriitilisse olukorda, et see takistas kaebuse esitamist. Sealjuures nähtub kohtule kaebajaga seotud teistes haldusasjades, et kaebaja on saanud kohtule esitada pärast vaideotsuse tegemist erinevaid taotlusi ja avaldusi (nt haldusasi 3-24-3008 esitas kaebaja 05.03.2025 kohtule taotluse). Kaebajal võis küll tervise seisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Ka väliriigis viibimine ei ole kohtu hinnangul selline takistus, mis oleks muutnud kaebajal kaebuse esitamise võimatuks või oluliselt keerulisemaks, sest kaebaja on saanud varasemalt kohtuga õigeaegselt suheldud.
26.Kohus leiab, et kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja kaebetähtaja arvutamise korda. Vastustaja koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist vaidlustamisviidet, mis suunab vaideotsuse vaidlustamiseks pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Kaebajal on olemas varasem kohtumenetluses osalemise kogemus, seega ei saa kaebajat halduskohtumenetluses talle koostatud haldusaktide vaidlustamisel pidada kogenematuks. Sealjuures on kaebaja suutnud ettekirjutust vaidlustada ja esitada haldusmenetluses enda vastuväiteid ning kohtule esitatavas kaebuses esitada vajalikud nõuded ja taotlused. Lisaks on kaebaja tema suhtes koostatud haldusakte oma varasemates haldusasjades õigeaegselt vaidlustanud ilma kaebetähtaja rikkumiseta. Seega kohtu hinnangul oli kaebaja suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebetähtaegadest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatu aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi või vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole. Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kaebetähtaja järgimata jätmise on toonud kaasa kaebaja enda tegevus. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks seega alust ei ole
27.Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
28.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud.
29.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja tema laste nimede initsiaalid (S.T.; J.L ja W.P) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
30.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 5(6)
31.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.
32.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eesmärgiks vältida ettekirjutuses nõutava summa ühekordset tagasimaksmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on automaatselt esialgse õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba kohtumenetluse kestel kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid kohtule esitanud ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Lisaks on vastustaja kohtule kinnitanud, et ettekirjutust ei ole kohtutäiturile täitmiseks antud ja reeglina seda kohtumenetluse kestel ei tehta. Kaebajal on võimalik ettekirjutusega nõutav summa tagastada osade kaupa, esitades vastustajale sellekohase avalduse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus ei ole ka perspektiivikas, kuivõrd kuulub tagastamisele tähtaja möödalaskmise tõttu.
33.Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebus ei ole perspektiivikas, siis ei pea hindama avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.
34.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.