Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 03.07.2025, Tartu 3-23-2593 X.X.-i kaebus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 26.10.2023. a käskkirja nr 4-1/23/1114 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kaasatud haldusorgan Haridus- ja Teadusministeerium
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-ile apellatsioonkaebuse ja 30.05.2025. a seisukoha lisad ning vastustajale 06.06.2025. a seisukoha lisad.
2.Rahuldada X.X.-i apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3.
3.Teha vastavas osas uus otsus, millega tuvastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 26.10.2023. a käskkirja nr 4-1/23/114 õigusvastasus (p 2) ning mõista Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 20 (kakskümmend) eurot (p 3).
4.Mõista Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 20 (kakskümmend) eurot.
5.Asendada ringkonnakohtu otsuse avaldamisel kaebaja ning otsuses mainitud kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.08.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) direktor arvas 26.10.2023. a käskkirjaga nr 4-1/23/1114 X.X.-i kooli õpilaste nimekirjast välja, juhindudes haridus- ja teadusministri 16.06.2016. a määrusega nr 22 kinnitatud IVKHK põhimääruse § 7 lg-st 3 ja kooskõlas kooli nõukogu 01.09.2023. a koosoleku protokolli nr 1-3/23/11 otsusega kinnitatud IVKHK õppekorralduseeskirja 3. peatüki p-dega 3.5, 3.5.2, 3.5.5. 3.5.5.6 ja 3.5.5.7 ning võttes aluseks grupijuhendaja Y.Y.i 23.10.2023. a esildise nr 3-7/23/1292. Käskkirja kohaselt on X.X. grupi NKKVs22 Kinnisvarahaldur õpilane, kellel on kaitsmata 2022/-2023 õppeaasta praktika; on õppevõlgnevused 2023/2024 õppeaasta moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja tekstitöötlus. Õpilane puudus tundidest 60% ja puudumised on põhjuseta. Alates 27.09.2023 õpilane ei osalenud õppetöös. Grupijuhendaja vestles korduvalt õpilasega telefoni teel, saatis talle e--kirju, kuid tulemusi ei ole. X.X. kutsuti osakonna nõustamiskomisjoni 11.10.2023, kuid õpilane loobus komisjoni tulemast. Nõustamiskomisjon määras 11.10.2023 X.X.-ile tähtaja õppevõlgnevuste parandamiseks, kuid olukord ei muutunud.
2.X.X. esitas 16.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada IVKHK 26.10.2023. a käskkiri nr 4-1/23/1114. Kaebaja põhjendused: Kaebaja jätkas 27.08.2023 õpinguid, kuid jäi varsti haigeks. Kaebaja teatas haigestumisest grupijuhendajale Y.Y.ile ning saatis e-postile arstitõendid 20.09. ja 04.10.2023. Kaebaja esitas arstitõendid päevade kohta, kui ta pidi osalema õppetöös kohapeal. Kaebajal ei ole põhjuseta puudumisi. Kaebajal on 90% programmist läbitud. Kaebaja praktika kaitsmisega tegeles õppejõud, kes ei valda piisavalt eesti keelt ega ole teadlik kinnisvarahalduri õppeprogrammist.
3.IVKHK vaidles 12.08.2024. a vastuses kaebusele vastu. Vastustaja märkis, et tunnistas 12.08.2024. a käskkirjaga nr 4-1/24/864 vaidlustatud käskkirja kehtetuks ning teatas kaebajale, et ta on arvatud 2025. a veebruaris IVKHK kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks. Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetlus.
4.X.X. palus 30.08.2024. a seisukohas teha kohtuotsus, kuna ta on vaidluse tõttu kaotanud aega, tervist ja raha.
5.Tartu Halduskohus jätkas 13.09.2024. a otsusega menetlust IVKHK 26.10.2023. a käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korranud neid. Kaebaja on täiskasvanud õppija. Käskkirja andmise ajal kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) redaktsioon ei reguleerinud õpilase koolist väljaarvamist. Sisulised alused õpilase väljaarvamiseks on ette nähtud kooli õppekorralduseeskirjas. Asjaolu, et õpilase väljaarvamise alused olid kindlaks määratud haldusakti, mitte õigusaktiga, ei kujuta endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa käskkirja õigusvastasuse. 2) Vastustaja esitatud andmete järgi kaebaja õpitulemuste kohta (dtl 76) on kaebaja läbinud õppeaineid 38 EKAP ulatuses, neist põhiõpingud 37 EKAP ulatuses, s.o 64,4% põhiõpingute mahust esimesel õppeaastal. Põhjendatud on käskkirja väide, et kaebajal olid võlgnevused. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid käskkirja põhjendusele, et tal on õppevõlgnevused moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine)
2
ning andme- ja tekstitöötlus. Kaebaja ei esitanud tõendeid, et tal on läbitud ca 90% õpingutest. 3) Vastustaja teatas 11.10.2023. a e-kirjaga (dtl 75) kaebajale, et talle on antud tähtaeg kuni 20.10.2023, mille jooksul tuleb kaitsta eelmise õppeaasta praktika. Kaebaja ei väitnud või tõendanud, et ta tegi selle tähtaja jooksul praktikadokumentidesse nõutud täiendused. 4) Kui kaebaja edastas vastustajale arstitõendid 12.-18. ja 27.-29.09.2023 kohta, siis ei ole korrektne öelda, et kõik puudumised olid põhjuseta. Samas oli kaebaja pika ajavahemiku jooksul puudunud õppetöölt ka põhjuseta. Y.Y.i 23.10.2023. a esildise põhjal kaebaja ei osale õppetöös alates 27.09.2023. See on ca 1 kuu pikkune ajavahemik, millest kaebaja edastas arstitõendi 27.--29.09.2023 kohta. Käskkirja andmise seisuga ei olnud vastustajal alust arvata, et kaebaja on muudel kuupäevadel puudunud haiguse tõttu, on haigestunud pikaajaliselt või et haigestumised on põhjustanud edasijõudmatuse õppetöös. 5) Vastustajal ei olnud 05.10.2023. a e-kirjast (dtl 74) võimalik aru saada nii, et kaebajal on tervisest tingitud takistus õppetöös osaleda või võlgnevusi likvideerida või et kaebajal on huvi seda teha. Kirja saab pigem mõista nii, et kaebaja möönab tema väljaarvamist ja aktsepteerib seda. Arstitõendi kaebaja ärakuulamiseks määratud aja kohta esitas kaebaja alles kohtumenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X.X. esitas 09.10.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsus täielikult. Ka esitas kaebaja mitmeid kohustamisnõudeid. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vastustaja rikkus seadust. Õppevõlgnevus tekkis ajal, mil kaebaja oli haige. 2) Kaebaja jäeti ilma õigusest kaitsta praktikat komisjoni ees. Kaebaja töö oli täies ulatuses tehtud. 3) Kaebaja esitas kohtule arstitõendid 12.-18.09., 27.-29.09., 11.-13.10. ja 25.-27.10.2023 kohta. Arstitõendid sai ta pärast 26.10.2023. 4) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õppetöö viiakse üle Jõhvi, kuid kaebaja elab Narvas. Kaebaja peab võib-olla iga päev kohal käima. Kaebaja ei mõista, miks ta peaks diplomitöö teemat muutma.
7.Tartu Ringkonnakohus tõlgendas 16.10.2024. a määruses, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist.
8.HTM ei nõustunud 05.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusega. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et ta on läbinud 90% õpingute kogumahust. Kooli teavitamata jättes ei saa eeldada, et kool on teadlik kaebaja haigestumisest. 2) Ei ole selge, miks kaebaja ei ole praktikapäevikut nõuetekohaselt täitnud ka pärast seda, kui kool sellele tähelepanu juhtis. Õppija ei saa valida endale meelepärast praktikakomisjoni koosseisu, samuti ei mõjuta selle koosseis kaebaja kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja tegevus ei peegelda huvi haridust omandada. 3) Kaebaja ei ole kahju olemasolu tõendanud.
9.IVKHK palub 06.11.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 toodud nõuded läbi vaatamata. Vastuse põhjendused:
3
1) Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 toodud nõuded on küsimused, milliseid pooled arutasid kompromissi sõlmimiseks peetud läbirääkimistel. Läbirääkimistel käsitletud küsimused ei muutunud vaidluse esemeks ja kohus ei vaadanud neid läbi. 2) Kaebaja ei vaidlustanud kohtus edasijõudmatuse asjaolu. Õppetöölt puudumine leidis kinnitust. Kaebaja ei esitanud haigestumise kohta tõendit. Kaebaja ei teinud teatavaks õppetööl osalemise ja õpitulemuste saavutamise kohustuste rikkumise põhjendatud õigustusi. Kaebaja koolist väljaarvamine oli põhjendatud. Kaebaja õppimissoovi arvestades ja eesmärgiga saavutada õigusrahu, tunnistas vastustaja 12.08.2024. a käskkirjaga nr 4-1/24/864 vaidlustatud käskkirja kehtetuks.
10.X.X. teatas 30.05.2025. a vastuses, et ta võttis arstilt tõendi nende päevade kohta, kui toimus õppetöö. Kaebaja väitel oli ta haige 12.09.-27.10.2023. Kaebaja lisas 4 tõendit.
11.IVKHK selgitas 06.06.2025. a vastuses, et 2023. a septembri alguses oli kaebajal 2 võlgnevust aines "Kinnisvara haldamine", mille ta hiljem parandas. Ka oli võlgnevuseks esimese kursuse praktika mahuga 360 akadeemilist tundi ehk 15 EKAP. IVKHK selgitas, et kaebaja puudus järgmistest tundidest: 09.-11.11.2022 kinnisvarahalduri baasteadmised ehitusest, erialane õigusõpe ja majandusarvestus kinnisvarahalduses; 22.-23.02.2023 hoone tehnosüsteemid, kinnisvaraobjekti heakord ja hoolduskorraldus ning õpitee ja töö muutuvas keskkonnas; 14.-15.09.2023 puhastustööde korraldamine ning lepingute täitmine ja kvaliteedi hindamine; 27.-29.09.2023 ehitustööde tehnoloogiad, puhastustööde korraldamine ning majanduskava, õigusaktid ja riskianalüüs; 11.-12.10.2023 andme- ja tekstitöötlus, ehitustööde tehnoloogiad ja puhastustööde korraldamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus piiritleb esmalt vaidluse eseme ringkonnakohtus (I); analüüsib käskkirja õiguslikuks aluseks oleva IVKHK õppekorralduseeskirja mõju kaebaja õigustele (II); kontrollib vaidlustatud käskkirja õiguspärasust (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse nõuded ja jaotab menetluskulud (IV). I
13.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses nõudeid, mida ta ei olnud kaebuses halduskohtule esitanud. HKMS § 182 lg 3 keelab apellatsioonkaebuses selliste nõuete esitamise, mida halduskohtus ei esitatud. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse resolutsiooni punktides 2-8 esitatud nõuded läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et tõlgendas apellatsioonkaebuse 16.10.2024 käiguta jätmisel (dtl 218-220), et kaebaja taotleb vaid halduskohtu otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 tühistamist. Kaebajal tuli ringkonnakohut viivitamatult teavitada, kui ta ringkonnakohtu tõlgendusega ei nõustu. Kuna kaebaja seda ei teinud, luges ringkonnakohus 17.10.2024 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel (dtl 225-227), et vaidluse esemeks on ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaid IVKHK 26.10.2023. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ning kaebaja kasuks kantud menetluskulude väljamõistmine. Kuna ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 esitatud nõudeid menetlusse võtnud, puudub ka alus nende nõuete läbi vaatamata jätmiseks.
4
II
14.Ringkonnakohtu hinnangul jätkas halduskohus õigesti ka pärast vastustaja poolt vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist HKMS § 152 lg-st 2 lähtudes kaebaja taotlusel menetlust käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes, sest ei saa välistada, et kaebajal võis tekkida kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisega kahju, mida ei korva kaebaja arvamine 2025. a veebruaris Jõhvi linnas avatava IVKHK kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks (dtl 128). Nimelt oli kaebaja eelnevalt arvatud õpperühma Narvas, kus vastustaja kinnitusel 2025. a veebruaris õpperühma avamist ei kavandatud (vastustaja 14.06.2024. a seletus halduskohtule, dtl 66).
15.Ka leidis halduskohus õigesti, et vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud KutÕS ei reguleerinud õpilase koolist väljaarvamist. KutÕS-i täiendati õpilase koolist väljaarvamist reguleeriva §-ga 341 alles 10.04.2024 ning vastav seadusemuudatus jõustus 06.05.20241. KutÕS § 341 lg 1 näeb õpilase koolist välja arvamiseks ette muu hulgas järgmised alused: õpilane ei täida õppekava nominaalkestuse jooksul kutseõppe lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava alusel pikendatud (p 6); õpilasel on õpinguid takistavad olulised õppevõlgnevused õppekavaga määratud põhiõpingutes ja kool on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid toetusmeetmeid (p 8). KutÕS § 341 lg 2 järgi kehtestab õpilase koolist väljaarvamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024. a määrusega nr 23 on kehtestatud „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ (kord), mis jõustus 30.08.2024. Korra § 9 lg 3 järgi saab õpilase koolist KutÕS § 341 lõike 1 punktides 6-8 nimetatud alustel välja arvata, kui kool on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid ja tugirühm on teinud direktorile sellekohase põhjendatud ettepaneku.
16.Samaaegselt Korra jõustumisega 30.08.2024 kaotas kehtivuse KutÕS § 20 alusel 2 kehtestatud haridus- ja teadusministri 28.08.2013. a määruse nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“ § 7 lg 2 p 15, mille kohaselt määratakse õpilaste koolist väljaarvamise tingimused ja kord õppekorralduseeskirjas. Täpsemaid raame ja tingimusi määrus koolist väljaarvamise tingimustele ja korrale ette ei näinud. Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast3 selgub, et kuni KutÕS-i muutmiseni oli õpilaste koolist väljaarvamise aluseks vaid kutseõppeasutuse nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduseeskiri. Vaidlustatud käskkiri lähtubki IVKHK õppekorralduseeskirjast, mis tugineb haridus- ja teadusministri määruse nr 23 kuni 30.08.2024 kehtinud § 7 lg 2 p-le 15.
17.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustajal oli hoolimata seaduses sätestatud aluse puudumisest õigus reguleerida õpilase koolist väljaarvamist õppekorralduseeskirjas ning see ei kujutanud endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa käskkirja õigusvastasuse. Halduskohus arvestas seejuures asjaolu, et õppekorralduseeskiri nägi õpilasele ette ka võimaluse kooli ennistamiseks. Ringkonnakohus möönab, et kooli nõukogule õpilase koolist väljaarvamise küsimuses ilma igasuguste piiranguteta reguleerimispädevuse 1
RT I, 26.04.2024, 1. Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. 2 KutÕS § 20 sätestab, et kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 231 SE, Eelnõu - Riigikogu, seletuskirja lk 18 p 6.3.
5
andmine võib olla problemaatiline ning taoline regulatsioon riivata õpilase PS §-st 37 tulenevat õigust haridusele, eriti kui koolist väljaarvamise alused ja tingimused ei ole piisavalt selged ja ettenähtavad. IVKHK õppekorralduseeskirjas (ÕKE) nähakse õpilase kooli algatusel koolist väljaarvamine ette mh järgmistel põhjustel: p 3.5.5.6 edasijõudmatus õppetöös ning p 3.5.5.7 õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumine. Vastustaja tugines vaidlustatud käskkirjas mõlemale eelviidatud alusele, tuues käskkirjas kaebaja koolist väljaarvamise põhjustena esile õppevõlgnevused ja põhjuseta puudumised. Käesoleval juhul sisaldab ÕKE siiski ka eelviidatud koolist väljaarvamist täpsustavaid ja selle põhjuseid avavaid punkte.
18.ÕKE p 7.1.10 järgi võib grupijuhendaja esildise ja osakonna nõustamiskomisjoni koosoleku ettepaneku alusel koolist direktori käskkirjaga välja arvata õpilase, kes on põhjuseta puudunud rohkem kui 25% kolme kuu jooksul ettenähtud õppetundide üldarvust ning kellel on õppevõlgnevused. ÕKE p 7.1.7.1 järgi loetakse puudumine põhjendatuks mh haigestumise korral. ÕKE p 7.1.8 näeb ette, et eelnevalt teadaoleva pikaajalise puudumise korral (rohkem kui 1 nädal) esitab õpilane direktori nimele põhjendatud ja grupijuhendajaga kooskõlastatud avalduse käskkirja vormistamiseks. ÕKE p 8.1.2 järgi viiakse õpilane ühelt kursuselt teisele, kui ta on õppeaasta lõpuks täitnud õppekava järgi ettenähtud õppe mahust 100%. ÕKE p 8.2.1 järgi on õppevõlgnevus tähtajaks sooritamata hindamisülesanne, mille õpilane peab likvideerima kokkuleppel õpetajaga neljanädalase õppeperioodi jooksul. ÕKE p 8.2.9 näeb ette, et täisealise õppija kooli nimekirjast välja arvamiseks kooli algatusel esitab grupijuhendaja osakonna juhile sellekohase ettepaneku koos põhjaliku analüüsiga õppeedukuse ja puudumiste kohta. Samas näeb ÕKE ette ka võimalused õpilase järgmisele kursusele tingimisi üleviimiseks (p-d 8.3.1-8.3.3) ning õpilase täiendavale õppetööle jätmiseks (p-d 8.4.1-8.4.5). ÕKE eelviidatud punkte koosmõjus analüüsides leiab ringkonnakohus, et kooli nimekirjast väljaarvamise aluseks saavad olla küll nii põhjuseta puudumised kui likvideerimata õppevõlgnevused, kuid enne õpilase koolist väljaarvamist tuleb koolil kaaluda ka leebemaid, p-des 8.3.1-8.3.3 ja p-des 8.4.1-8.4.5 ettenähtud meetmeid.
19.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ÕKE-s toodud regulatsioon koolist väljaarvamise kohta, sh puudumistest ja edasijõudmatusest tulenevad tagajärjed on piisavalt arusaadavad ja ettenähtavad, ning tõlgendades neid kehtiva KutÕS-i ja Korraga kooskõlaliselt (st enne õpilase koolist väljaarvamist tuleb rakendada meetmeid õpilase õpingute jätkamise toetamiseks) ei kujuta endast kaebaja õiguste ülemäärast riivet. IVKHK õppekorralduseeskiri on HMS § 51 lg-s 2 sätestatud üldkorraldus – haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Halduskohus ei suunanud kaebajat koos käskkirjaga ÕKE asjassepuutuvaid punkte vaidlustama. Ringkonnakohus ei pea seda siiski menetlusveaks, sest käesolevas haldusasjas ei ole põhiliseks vaidlusküsimuseks õppekorralduseeskirja õiguslik alus, vaid koolist väljaarvamise aluste õige ja kaalutletud rakendamine kaebaja suhtes. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas käskkiri oli kaebaja osas piisavalt ja õigesti põhjendatud ning kõik kaebajat puudutavad asjaolud kaalutud. III
20.Vaidlustatud käskkirjaga arvati kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja grupijuhendaja 23.10.2023. a esildise alusel põhjendusega, et tal esinesid järgmised õppevõlgnevused: 1) 2022/2023 õ-a kaitsmata praktika ning 2) õppevõlgnevused 2023-2024 õ-a moodulites: ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja tekstitöötlus. Lisaks heideti kaebajale ette 2023/2024. õppeaasta algusest põhjuseta puudumist 60% tundidest. Käskkirja kohaselt õpilane alates 27.09.2023 õppetöös ei osale.
6
21.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kuna kaebaja käskkirja põhjendustega ei nõustu, kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas käskkirjas kaebaja kohta esitatud asjaolud olid haldusakti andmise seisuga õiged ning asjakohased.
22.IVKHK kinnisvarahalduri õppekavast (dtl 114-120) nähtub, et õppekava mahuga 90 EKAP-d4 on planeeritud läbida kokku kahe õppeaastaga, millest esimesel õppeaastal on põhiõpingute mooduleid kokku 59 EKAP ulatuses ja valikõpingute mooduleid 1 EKAP ulatuses ning teisel õppeaastal põhiõpingute mooduleid kokku 17 EKAP ulatuses ning valikõpingute mooduleid kokku 13 EKAP ulatuses (59 + 1 + 17 + 13 = 90). Õppekavas selgitatakse, et praktika õppe maht on 22,5 EKAP-d ning see on arvestatud moodulite õppe mahu hulka. ÕKE p 6.1.1 järgi algab õppeaasta 01. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil. ÕKE p 6.1.4 järgi toimub õppetöö kutsehariduse õppekavade alusel, kus õpilane läbib õppemoodulid õppekavas kehtestatud järjekorras ja ta viiakse üle järgmisele kursusele pärast moodulite õpiväljundite omandamist. Kuivõrd kaebaja eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse ning puudumiste tõttu 26.10.2023 ehk kohe teise, 2023/2024, õppeaasta alguses, pidas ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millised võlgnevused olid kaebajal jäänud esimesest, 2022/2023 õppeaastast.
23.Vastustaja poolt 14.06.2024 halduskohtule antud selgituse kohaselt asus kaebaja 30.08.2022 õppima kinnisvarahalduri õppekaval nr 215503 õppekava mahuga 90 EKAP ning koolist 26.10.2023 väljaarvamise ajaks oli ta õppekava mahust läbinud 38 EKAP ehk kokku 42%. Vastuses ringkonnakohtu 27.05.2025 a kohtunõudele selle kohta, mida peetakse vaidlustatud käskkirjas silmas kaebaja õppevõlgnevuste all ning kas kaitsmata praktika oli kaebaja ainus õppevõlgnevus 2022/2023. õppeaastal, selgitas vastustaja, et kaebaja võlgnevuseks oli esimese kursuse praktika mahuga 360 akadeemilist tundi ehk 15 EKAP-d ning 2023. aasta septembri alguses oli kaebajal ka kaks võlgnevust ainest „Kinnisvara haldamine“, mille ta hiljem parandas. Vaidlustatud käskkirjas ei ole peale kaitsmata praktika kaebaja teisi 2022/2023. õppeaasta õppevõlgnevusi esile toodud, mistõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et kaebaja peamiseks või ainsaks õppevõlgnevuseks 2022/2023. õppeaastast jäi 2023/2024. õppeaasta alguseks üles kaitsmata esimese kursuse praktika.
24.Vaidlustatud käskkirjas toob vastustaja esile ka kaebaja õppevõlgnevused 2023/2024. õppeaasta põhiõpingute moodulis kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine) ning valikõpingute moodulites andme- ja tekstitöötlus ning ehitustööde tehnoloogiad. Vastustaja 06.06.2025 vastusest ringkonnakohtu nõudele selgitada täpsemalt käskkirjas väidetud „kaebaja puudus 60% tundidest“ sisu – mis kuupäevadel ja mis tundidest kaebaja puudus ilmneb, et vastustaja on käskkirjas arvesse võtnud ka kaebaja poolt 2023/2024. õppeaastal eelviidatud moodulite tundidest puudumist. Nimelt puudust kaebaja ajavahemikul 14.15.09.2023 moodulitest „Puhastustööde korraldamine“ – 4 tundi ning „Lepingute täitmine ja kvaliteedi hindamine“ – 10 tundi. Ajavahemikul 27.-29.09.2023 puudus kaebaja moodulitest „Ehitustööde tehnoloogiad“ – 10 tundi, „Puhastustööde korraldamine“ – 6 tundi ning „Majanduskava, õigusaktid ja riskianalüüs“ – 10 tundi. Ajavahemikul 11.-12.10.2023 puudus kaebaja moodulitest „Andme- ja tekstitöötlus“ – 6 tundi, „Ehitustööde tehnoloogiad“ – 12 tundi ja „Puhastustööde korraldamine“ – 2 tundi. Samas on kaebajal arstitõendid puudumiste 4
EKAP ehk Eesti kutsehariduse arvestuspunkt on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab reeglina 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel (ÕKE p 2.1 alapunkt 4).
7
kohta ajavahemikul 12.-18.09.2023 (dtl 8), ajavahemikul 27.-29.09.2023 (dtl 9) ning ajavahemikul 11.-13.10.2023 (dtl 10). ÕKE p 7.1.7.1 järgi loetakse puudumine põhjendatuks haigestumise korral. Võttes arvesse arstitõendeid, tuleb lugeda kaebaja puudumised seega põhjendatuks.
25.Halduskohtumenetluses esitas kaebaja ka tõendid, millest ilmneb, et ta saatis grupijuhendaja Y.Y.ile 04.10.2023 arstitõendi enda haigestumise kohta perioodil 27.-29.09.2023 (dtl 21). Seda, et kaebaja esitas grupijuhendajale 20.09.2023 arstitõendi enda haigestumise kohta perioodil 12.-18.09.2023 ning 02.10.2023 arstitõendi haigestumise kohta perioodil 27.-29.09.2023 on tunnistanud ka vastustaja 14.06.2024. a seletuses halduskohtule (dtl 67). IVKHK sisekorraeeskirja p 2.2 järgi informeerib õpilane puudumisest grupijuhendajat esimesel võimalusel Tahvlis, e-posti või telefoni teel. Vastustaja 26.10.2023. a käskkiri on antud grupijuhendaja Y.Y.i 23.10.2023. a esildise alusel. Kuna käskkirja andmise ajaks pidi vastustajale teada olema, et kaebaja puudumised ja puudumistest tulenenud õppevõlgnevused 2023/2024. õppeaasta moodulites olid tingitud kaebaja haigestumisest, ei vasta käskkirjas kajastatud asjaolud, sh väide, et kõik kaebaja puudumised 2023/2024 õppeaastal olid põhjuseta, tegelikkusele, mistõttu esineb käskkirjas oluline põhjendamisviga. Kuna käskkirja aluseks ei ole sõnaselgelt kaebaja tundidest puudumised 2022/2023. õppeaastal, ajavahemikus 09.-11.11.2022 ning 22.-23.02.2023, ei oma vastustaja poolt ringkonnakohtule 06.06.2025 nende ajavahemike kohta esitatud puudumiste informatsioon tähtsust. Ühtlasi ei saanud nimetatud perioodidel toimunud puudumised tundidest erialane õigusõpe, majandusarvestus kinnisvarahalduses, kinnisvaraobjekti heakord ja hoolduskorraldus ning õpitee ja töö muutuvas keskkonnas ilmselgelt käskkirja andmisel tähtsust omada ka põhjusel, et kaebaja oli vastavad moodulid 2022/2023. õppeaastal läbinud (vt kaebaja õpitulemuste kaart, dtl 76).
26.Pooled ei vaidle selle üle, et kohustuslikku praktikat kaebaja kuni koolist väljaarvamiseni ei kaitsnud. Kaebuse kohaselt läbis kaebaja praktika pärast esimese õppeaasta lõpetamist KÜ Kreenholmi 38 korteriühistu esimehe juures ning praktika kaitsmine toimus 13.09.2023, praktika kaitsmist võttis vastu kaebaja grupijuhendaja Y.Y. (dtl 3). Y.Y.i selgitusest ilmneb, et kaebajale heideti ette praktikapäeviku ebakorrektset täitmist, sest sealt puudus kirjeldus praktika tegevuste kohta (dtl 77). Õppekava kontaktisik A. A. selgitas 14.09.2023. a e-kirjas kaebajale, et päevikus, esitluses ja lõputöös on vaja ära märkida enda panus või täpsemalt, mida praktikal olles tehti (dtl 72). IVKHK õppekorralduseeskirja lisa 6 „IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise kord“ p 10.1 näeb ette, et praktikaperioodil täidab õpilane igapäevaselt õpikogemuse analüüsil põhinevat praktikapäevikut ÕIS-is või paberkandjal. P 10.2 järgi märgib õpilane praktikapäevikus tehtud töö sisu ja tundide arvu, mis ta antud ettevõttes oli (dtl 142). Kaebaja ei ole kohtumenetluses avaldanud, et Y.Y.i väide praktikapäeviku ebakorrektsest täitmisest olnuks alusetu. Kuna vastav nõue tuleneb ka ÕKE lisast, ei ole ka ringkonnakohtul alust järeldada, et kaebajale esitatud etteheide olnuks õigusvastane. Seega tuleb nõustuda vaidlustatud käskkirjaga selles, et kaebajal esines 2022/2023. õppeaastast praktika kaitsmise võlgnevus, mis tuli likvideerida.
27.04.10.2023 saadeti kaebajale kutse 11.10.2023 kella 12.00-ks osakonna komisjoni, et arutada eelmise õppeaasta võlgnevuste kõrvaldamise tulemusi ja teha otsus (dtl 73). Kaebaja vastas 05.10.2023 e-kirjas, et ta ei saa kahjuks osaleda ning palus teha otsuse tema kohalolekuta ja viia ta sellega võimalikult kiiresti kurssi, sest ta ei saa aru, kas peaks edasi õppima või mitte (dtl 74). 11.10.2023 teavitas Y.Y. kaebajat, et komisjoni otsusega anti talle tähtaeg kuni 20. oktoobrini eelmise õppeaasta praktika kaitsmiseks ning selgitas, et kui võlg jääb alles ka pärast seda kuupäeva, siis vormistab komisjon väljaarvamise otsuse (dtl 75). Kaebaja poolt ringkonnakohtule antud selgituse kohaselt oli ta haige alates 12.09.-27.10.2023 8
(dtl 269). Arstitõendid kinnitavad kaebaja haigestumist perioodidel 11.10.2023-13.10.2023 ning 25.-27.10.2023 (dtl 10, 11). Kaebaja ei esitanud arstitõendit ajavahemiku 14.-24.10.2023 kohta, selgitades, et võttis arstilt tõendi ainult nende päevade kohta, mil toimus õppetöö kutsekoolis, kuna iseseisev töö moodustas üle poole õppemahust ning õppetöö toimus vaid kolmel päeval kahe nädala jooksul. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul võinuks kaebaja, arvestades komisjoni otsust praktika kaitsmise tähtaja kohta, vormistada haiguslehe ka ajavahemiku 14.-24.10.2023 kohta, peab ringkonnakohus kaebaja väidet, et haigestumine jätkus ka nimetatud ajaperioodi jooksul, usutavaks. Ka ei ole vastustaja kaebaja haigestumist ning arstitõendite tõelevastavust kahtluse alla seadnud. Seega järeldab ringkonnakohus, et kaebajal esines mõjuv põhjus nii komisjoni arutelult puudumiseks kui ka komisjoni otsuse tähtaegselt täitmata jätmiseks.
28.Vastustaja tugines vaidlustatud käskkirjas kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamisel ÕKE p-dele 3.5.5.6 ja 3.5.5.7 ehk kaebaja edasijõudmatusele õppetöös ning õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumisele. Ringkonnakohus on käesolevaga tuvastanud, et kaebaja 2023/2024. õppeaasta puudumised ja õppevõlgnevused olid tingitud kaebaja haigestumisest. Ka loeb ringkonnakohus, et haigestumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik kõrvaldada praktikaaruande puudusi komisjoni otsuses märgitud tähtajaks. ÕKE p 7.1.10 järgi võib õpilase, kes on põhjuseta puudunud rohkem kui 25% kolme kuu jooksul ettenähtud õppetundide üldarvust ning kellel on õppevõlgnevused, grupijuhendaja esildise ja osakonna nõustamiskomisjoni koosoleku ettepaneku alusel direktori käskkirjaga koolist välja arvata. ÕKE ei piiritle õppevõlgnevuste mahtu EKAP-des ega muul viisil. Siiski leiab ringkonnakohus, et esmakordne praktika kaitsmiselt läbikukkumine ei tohiks olla sedavõrd raske rikkumine, et see annaks iseenesest aluse õpilase õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks. Asjaolu, et tegemist ei olnud sisulise, vaid formaalse ja kõrvaldatava puudusega, nähtub ka komisjoni otsusest, anda kaebajale täiendav võimalus praktika puuduste kõrvaldamiseks.
29.Õpilase koolist väljaarvamine on kaalutlusotsus. Arvestades sellise otsuse mõju õpilase haridusteele ning õigusele valida elukutset, ei tohiks sellist otsust langetada kergekäeliselt, konkreetse juhtumi asjaolusid täpsustamata ja uurimata ning õpilast eelnevalt ära kuulamata. Nii näevad ka hetkel kehtiv KutÕS § 34 1 ning õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise korra § 9 lg 3 ette, et õpilase saab koolist välja arvata vaid oluliste õppevõlgnevuste tõttu ning eeldusel, et kool on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid. ÕKE p 8.2.2 järgi on sooritamata praktiline töö õppevõlgnevus, mille õpilane peab likvideerima kokkuleppel õpetajaga. Täisealise õppija kooli nimekirjast välja arvamine kooli algatusel eeldab ÕKE p 8.2.9 järgi grupijuhendaja põhjalikku analüüsi õppeedukuse ja puudumiste kohta. Samas on ÕKE p. 8.3 kohaselt võimalik ka õpilaste tingimisi järgmisele kursusele üleviimine ning p 8.4 järgi täiendavale õppetööle jätmine. Vaidlustatud käskkiri ei põhjenda, miks kasutati kaebaja puhul juba teise õppeaasta alguses kõige raskemat lõplikku lahendust, selmet rakendada teisi vähem koormavaid mõjutusvahendeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on oluliste kaalumispuuduste tõttu õigusvastane.
30.Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse ja 30.05.2025. a seisukoha lisad ning vastustajale 06.06.2025. a seisukoha lisad, kuna need kas on juba haldusasja materjalide hulgas või ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. III
31.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Ringkonnakohus teeb vastavas
9
osas uue otsuse, millega tuvastab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 26.10.2023. a käskkirja nr 4-1/23/114 õigusvastasuse.
32.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus mõistab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu summas 20 eurot ning ringkonnakohtus kantud menetluskulu summas 20 eurot.
33.Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada otsuse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ja otsuses mainitud kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.