Kaebaja: X.X. Vastustaja: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, esindaja Mati Lukas Kaasatud haldusorgan: Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja Indrek Kilk
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.10.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X.X. arvati 26.10.2023.a käskkirjaga nr 4-1/23/1114 (dtl 6-7, edaspidi vaidlustatud käskkiri) välja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjast. Kaebaja oli grupi NKKVs22 Kinnisvarahaldur õpilane. Vastustaja põhjendas, et kaebajal on 20222023 õppeaasta praktika kaitsmata, õppevõlgnevused 2023-2024 õppeaasta moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja
tekstitöötlus. Õppeaasta algusest puudus kaebaja tundidest 60%, kõik puudumised on põhjuseta. Alates 27.09.2023 kaebaja ei osale õppetöös. Vastustaja viitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja (dtl 96-113) punktidele 3.5.5.6 ja 3.5.5.7. Kaebaja kutsuti osakonna nõustamiskomisjonile, mis toimus 11.10.2023, kuid loobus nõustamiskomisjonile tulemisest. 11.10.2023.a nõustamiskomisjon määras kaebajale tähtaja õppevõlgnevuste parandamiseks, kaebaja seda ei teinud.
2.Kaebaja esitas 16.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi.
2.1.Kaebaja selgitas, et ta jäi töötuks ja otsustas omandada uue eriala kinnisvarahaldur. Kaebaja alustas õpinguid vastustaja juures 01.09.2022. Eesti Töötukassa määras kaebajale tasemeõppes osalemise toetuse 327,05 eurot kuus (dtl 60). Vastustaja määras kaebajale stipendiumi. Kaebaja lõpetas esimese õppeaasta edukalt ja oli praktikal korteriühistus Kreenholmi 38.
2.2.27.08.2023 jätkas kaebaja õpinguid, kuid jäi varsti haigeks. Suure osa õppe mahust moodustas iseseisev töö. Kaebaja teatas haigestumisest grupijuhendaja J. Šabarovile ning saatis e-postile arstitõendid 20.09 ja 04.10.2023. Kaebaja esitas arstitõendid nende päevade kohta, kui ta pidi osalema õppetöös kohapeal (kolm päeva kahe nädala jooksul). Kaebajal ei ole põhjuseta puudumisi.
2.3.Kaebaja praktika kaitsmine 13.09.2023 toimus nii, et sellega tegeles üks õppejõud, kes kaebaja hinnangul ei valda piisavalt eesti keelt ja ei ole valdkonnaga kursis. Õppejõud esitas küsimusi praktika aruande kohta ning teda huvitas ainult see, mis kirjas oli. Kaebajale öeldi varem, et kirjalik esitlus on puhtalt informatiivne ja oluline on see, mida kaebaja räägib. Hindamine ei toimunud nii, nagu seda varem selgitati. Olenemata kaitsmisel esinenud probleemidest arvas kaebaja, et ta sai praktika kaitstud.
2.4.Kaebaja leidis, et vastustaja tõttu kaotas ta aasta ja peab nüüd otsast alustama. Samuti kaotas kaebaja Töötukassa toetuse. Kaebaja märkis, et 90 % programmist on tal läbitud.
3.Vastustaja esitas vastuse kaebusele ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri õiguspärane.
3.1.Kaebaja asus 30.08.2022 õppima kinnisvarahalduri õppekaval nr 215503 õppekava mahuga 90 EKAP (Eesti kutsehariduse arvestuspunkti). Kaebaja oli koolist väljaarvamise ajaks õppekava läbinud 38 EKAP ehk 42 % ulatuses. Esimesel õppeaastal toimunud põhiõpingute ja valikõpingute moodulõpe võimaldas õppe edukal läbimisel saavutada kokku 60 EKAP, kaebaja selle perioodi õpitulemuseks oli 26 EKAP. Neile lisandus 28.08.2023 arvestusega 12 EKAP. Kaebajal olid teise õppeaasta alguseks tekkinud võlgnevused, nende tekkimise põhjusi ei ole kaebaja avaldanud.
3.2.Kaebaja ei teatanud koolile tervisliku seisundi tõttu õppetöös osalemise takistusest. Vastustaja ei olnud kaebaja terviseprobleemidest teadlik. Kuigi kaebaja oli haigestunud pikaajaliselt, esitas ta koolile puudumiste kohta arstitõendid vaid nende päevade kohta, millistel ta pidi õppeplaani kohaselt õppetööl osalema. J. Šabarovi selgitustel (dtl 77) käis kaebaja 13.09.2023 praktika kaitsmisel ja ei teatanud siis, et oli haigestunud. Kaebaja esitas 20.09.2023 arstitõendi selle kohta, et ta oli 12.-18.09.2023 haige (dtl 70) ja 02.10.2023 arstitõendi 27.-29.09.2023 haigestumise kohta. See, et kaebaja oli ka oktoobris haige, selgus
alles kaebusest. S.h ei teatanud kaebaja, et ta ei saa 11.10.2023 osaleda osakonna komisjoni koosolekul tema võlgnevuste osas toimuval arutelul haiguse tõttu. Kui kaebaja oleks koolile oma haigestumisest teatanud, oleks kool saanud koos kaebajaga lahendada tema edasist õppetööl osalemist või oleks saanud teha kaebajale ettepaneku võtta tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus.
3.3.Kaebaja grupijuhendaja kutsus kaebaja 11.10.2023 osakonna nõustamiskomisjoni koosolekule, et arutada eelmisest õppeaastast pärit õppevõlgnevusi ja nende kõrvaldamise võimalusi. Kaebaja ei olnud sellest huvitatud ja teatas, et ta ei osale koosolekul (dtl 74). Kaebaja ei teatanud koolile, et ta on koosoleku päeval haige, ta ei taotlenud koosoleku edasilükkamist, samuti ei teatanud ta, et soovib õppevõlgnevused kõrvaldada ja õppetööd jätkata.
3.4.Kaebaja praktika jäi põhjendatult kaitsmata, kuna kaebaja ei olnud praktikapäevikut nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja pöördus pärast kaitsmist osakonnajuhataja A. Sile poole, kes selgitas kaebajale 14.09.2023 e-kirjas sama (dtl 72). Kaebaja ei viinud praktikapäevikut nõuetega vastavusse.
3.5.Kaebaja ei taotlenud 2023. aasta septembrikuus põhitoetust (kaebuses nimetatud stipendiumiks) järgnevaks perioodiks. Kui kaebaja jätkab koolis õpinguid, on tal alati õigus vastavalt kooli õppetoetuste taotlemise korrale taotleda uuesti põhitoetuse maksmist. Eesti Töötukassa selgitas vastustajale, et kaebajale määrati toetus kinnisvarahalduri õppekava õppeperioodiks (toetuse maksmine oleks lõppenud 21.02.2024) ning kui kool taastab kaebaja kooli õpilaseks ja kaebaja jätkab samal õppekaval õpinguid, siis saab ta pöörduda Eesti Töötukassa poole taotlusega taastada tasemeõppes osalemise toetuse maksmine järelejäänud neljakuulise perioodi eest.
3.6.Praktikas ei ole võimalik, et koolil üldse puudub kooli algatusel õpilase väljaarvamise õigus. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal ei olnud seaduses koolist väljaarvamise aluseid toodud, kuid delegatsiooninormide alusel oli koolile antud õigus need kehtestada: - kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 20 annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega kooli arendustegevuse ja õppekasvatustöö kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra; - haridus- ja teadusminister kehtestas 28.08.2013.a määrusega nr 23 kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra. Korra (kohtu märkus: kuni 29.08.2024 kehtinud redaktsiooni) kohaselt on õppekorralduseeskiri kooli kohustuslik dokument (§ 3 lg 2 p 3), õpilaste koolist väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õppekorralduseeskirjas (§ 7 lg 2 p 15), õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu (§ 7 lg 4); - kooli nõukogu kinnitas 01.09.2023 kooli õppekorralduseeskirja; - õppekorralduseeskirja punkti 3.5.5.6 alusel saab õpilase välja arvata õppetöös edasijõudmatuse tõttu ja punkti 3.5.5.7 alusel õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumise tõttu. Sarnased alused on sätestatud praegu kehtiva KutÕS § 341 lg 1 p 6 ja p 8.
4.Kaasatud haldusorgan Haridus- ja Teadusministeerium nõustus kohtu arvamusega, et kutseõppeasutusest väljaarvamine on õigusaktides nõrgalt reguleeritud, ning pooled peaksid vaidluse lõpetama kompromissiga. Ministeerium märkis, et asjakohane regulatsioon on nüüdseks seaduses loodud ning see jõustus 06.05.2024.
5.Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kaebaja esitas kompromissile omapoolseid tingimusi. Pooled vahetasid seisukohti, kuid kokkuleppele ei jõudnud.
6.Vastustaja tunnistas 12.08.2024.a käskkirjaga nr 4-1/24/864 (dtl 126) vaidlustatud käskkirja kehtetuks. Vastustaja teatas kaebajale, et ta on arvatud 2025.a veebruaris Jõhvi linnas avatava Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks (dtl 128). Vastustaja esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta taotleb menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kuidas aitab kohtuotsuse tegemine vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kohta reaalselt kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele. Kaebaja palus 30.08.2024 teha kohtuotsuse, kuna ta on vaidluse tõttu kaotanud aega, tervist ja raha. Kohtu seisukoht
7.Kohus tõlgendab kaebaja 30.08.2024.a avaldust nii, et kaebaja taotleb menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kuna kaebaja hinnangul on tal vaidlustatud käskkirja andmise tõttu tekkinud kahju. Vaidlustatud käskkiri tunnistati kehtetuks menetlusstaadiumis, kus kohus oli valmis otsuse tegemiseks. Kohtupraktikas tunnustatakse kaebaja küllalt avarat õigust taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, s.h seoses võimaliku tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõudega. Kohus arvestab ka sellega, et kohtule esitatud avalduste põhjal ei ole vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamine kaasa toonud õigusrahu poolte vahel. Kohus jätkab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel menetlust vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
8.Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega (vt otsuse punkti 3) ning HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda neid. Kohus toob lisaks välja järgmist.
9.Kaebusega kaitstavaks õiguseks on õigus haridusele. Kohtupraktikas leitakse, et haridustasemest sõltuvalt erinevad selle põhiõiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused (Riigikohtu lahend 3-3-1-68-12, p 13). Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja täiskasvanud õppija, kes asus õppima uue eriala omandamiseks. Avaliku võimu kohustused kaebaja suhtes seoses hariduse omandamise reguleerimisega on pigem väikesed. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud KutÕS redaktsioon ei reguleerinud üldse õpilase koolist väljaarvamist. Reguleeritud oli üksnes õpingute lõpetamine (KutÕS § 34). On selge, et reaalne elu ei saa toimuda nii, et ainsaks võimaluseks õpilane koolist välja arvata on õpingute lõpetamine. Vastustaja reguleeris õpilase koolist väljaarvamise otsuse punktis 3.6 toodud volitusnormidele tuginedes ja viisil, s.h on sisulised alused õpilase väljaarvamiseks ette nähtud kooli õppekorralduseeskirjas. Seejuures on punkti 3.5 Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamine kõrval ka punkt 3.6 Ennistamine, mille sisu on järgmine.
3.6.1.Õpilase võib ennistada kooli õpilaste nimekirja vabade kohtade olemasolul.
3.6.2.Õpilane taotleb ennistamist isikliku avalduse alusel ja ennistamine vormistatakse Kooli direktori käskkirjaga.
3.6.3.Ennistamist kooli õpilaste nimekirja on õigus taotleda kuni kolme aasta jooksul pärast kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist. See tähendab, et õpilase väljaarvamine oli õppekorralduseeskirjas reguleeritud tasakaalustatult ja õpilase huvidega arvestades. Väljaarvamine ei ole pöördumatu, vaid eeltoodud korras oli õpilasel (s.h kaebajal) võimalus esitada avaldus tema ennistamiseks.
10.Õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, et õiguslik alus näha õpilase kutsekoolist väljaarvamise alused ette õppekorralduseeskirjas on vaieldav (õiguskantsleri seisukoht 17.04.2019 nr 6-3/190133/1901964). Kohus ei hinda aga vastava regulatsiooni õiguspärasust abstraktselt, vaid konkreetselt kaebaja õiguste võimaliku riive seisukohast lähtudes. Kohtu hinnangul ei kujuta asjaolu, et õpilase väljaarvamise alused olid kindlaks määratud haldusakti, mitte õigusaktiga, otsuse punktis 9 toodut arvestades ja otsuse punktides 11-14 välja toodud asjaoludel endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse.
11.Vastustaja on kaebaja väljaarvamise alusena esiteks toonud õppekorralduseeskirja punkti 3.5.5.6 ehk edasijõudmatuse õppetöös. Vastustaja on esitanud kohtule õppekava (dtl 114121). Sellest nähtub, et õppekava maht on 90 EKAP, s.h põhiõpingud 76 EKAP ja valikõpingud 14 EKAP. Põhiõpingutest toimub esimesel õppeaastal 59 EKAP ja teisel õppeaastal 17 EKAP. Praktika õppe maht on 22,5 EKAP ja see on arvestatud moodulite õppe mahu hulka. Vastustaja esitas andmed kaebaja õpitulemuste kohta (dtl 76), mille järgi kaebaja on läbinud õppeaineid 38 EKAP ulatuses, neist põhiõpingud 37 EKAP ulatuses. See on 64,4 % põhiõpingute mahust esimesel õppeaastal. Põhjendatud on vaidlustatud käskkirja väide, et kaebajal olid võlgnevused. See tähendab edasijõudmatust õppetöös. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid vastuväiteid vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendusele, et kaebajal on õppevõlgnevused moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine) ning andme- ja tekstitöötlus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väitele, et tal on läbitud ligikaudu 90 % õpingutest.
12.Kaebaja on sisulisi vastuväiteid esitanud ainult sellele, et tema praktikat ei loetud läbituks. Vastustaja viitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise korrale. Kohus lisas selle dokumendi elektroonilise resolutsiooniga kohtuasja toimikusse. Tegemist ei ole uue tõendiga, vaid vastustaja 14.06.2024.a avalduses viidatud tõendiga, millega pooltel oli võimalik selle asukohas tutvuda. Kohus lisas dokumendi toimikusse selguse huvides. Korra punktis 10.2 on ette nähtud, et praktikapäevikus märgib õpilane tehtud töö sisu ja tundide arvu, mis ta antud ettevõttes oli. J. Šabarovi e-kirjas A. Silele 03.06.2024 (dtl 77) on öeldud, et kaebaja ei täitnud praktikapäevikut korralikult - ta kopeeris päevaosas seaduste tsitaate ja esitluses kirjutas kinnisvarahalduri kohustustest ja nõuetest. Kaitsmisel selgitati kaebajale, et praktikapäevik on täidetud ebakorrektselt, sest seal puudub kirjeldus kaebaja tegevuste kohta. A. Sile on kohtuasja dokumentide põhjal erialade ehitus ja puit juht ning kaebaja õppekava kontaktisik (dtl 116). A. Sile selgitas oma 14.09.2023.a e-kirjas kaebajale (dtl 72), et päevikus, esitluses ja lõputöös on vaja ära märkida, mida konkreetselt kaebaja
praktikal tegi. Seda, mida kaebaja praktika ajal tegi, peab saama kaebaja kirjutatust välja lugeda. Kaebajal tuleb teha vastavad muudatused ja kõik on korras. Eeltoodu tõendab, et vastustaja etteheited kaebajale olid põhjendatud ja praktikat ei saanud lugeda läbituks enne, kui kaebaja on praktikapäeviku korda teinud. Kui kaebaja oleks seda teinud, siis oleks vastustaja tema praktika sooritatuks lugenud. Vastustaja teatas 11.10.2023.a e-kirjaga (dtl 75) kaebajale, et talle on antud tähtaeg kuni 20.10.2023, mille jooksul tuleb kaitsta eelmise õppeaasta praktika. Kui võlg jääb alles pärast seda kuupäeva, siis arvatakse kaebaja koolist välja. Kaebaja ei ole väitnud või tõendanud, et ta tegi selle tähtaja jooksul praktikadokumentidesse nõutud täiendused.
13.Teiseks on vastustaja tuginenud õppekorralduseeskirja punktile 3.5.5.7 ehk õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumisele. Kaebaja on kohtule esitanud arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023, 27-29.09.2023, 1113.10.2023 ja 25-27.10.2023 kohta (dtl 8-11). Kohus juhtis 15.01.2024.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja väitel edastas ta haiguslehed oma puudumiste kohta koolile ekirjaga, kuid vastavaid e-kirju ei ole kaebusele lisatud. Kaebaja tõendas pärast seda, et ta edastas 27-29.09.2023 kohta antud arstitõendi, faili nimi „image-02-10-23-10-25.jpeg“, J. Šabarovile e-kirjaga 04.10.2023 (dtl 20-21). Kaebaja esitas kohtule ka 20.09.2023.a e-kirja J. Šabarovile (dtl 17-18), kirjal puudub sisu ja sellest ei nähtu, et kirjale oleks lisatud dokumente. Vastustaja kinnitab, et selle e-kirjaga edastas kaebaja arstitõendi 12-18.09.2023 kohta (dtl 70). Muude arstitõendite vastustajale edastamist ei ole kaebaja tõendanud. Vastustaja väitel ei ole kaebaja seda teinud ning vastustaja sai kaebaja muudest haigestumistest teada kohtumenetluse raames. Kohus möönab, et kaebaja puudumiste käsitlemisele saab teha etteheiteid. Kui kaebaja edastas vastustajale arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023 ja 27-29.09.2023 kohta, siis ei ole korrektne öelda, et kõik puudumised on olnud põhjuseta. Samas oli kaebaja pika ajavahemiku jooksul puudunud õppetöölt ka põhjuseta. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et J. Šabarovi 23.10.2023.a esildise põhjal kaebaja ei osale õppetöös alates 27.09.2023. See on ligikaudu ühe kuu pikkune ajavahemik, millest kaebaja oli edastanud arstitõendi kolme päeva ehk 27-29.09.2023 kohta. Õige on vastustaja väide, et vaidlustatud käskkirja andmise seisuga ei olnud vastustajal mingit alust arvata, et kaebaja on muudel kuupäevadel puudunud haiguse tõttu, on haigestunud pikaajaliselt või et haigestumised on põhjustanud edasijõudmatuse õppetöös.
14.Vastustaja teatas kaebajale 04.10.2023, et teda oodatakse 11.10.2023 osakonna komisjoni, et arutada eelmise õppeaasta võlgnevuste kõrvaldamise tulemusi ja teha otsus (dtl 73). Kaebaja vastas sellele e-kirjaga 05.10.2023 (dtl 74), mille sisu on järgmine. Kahjuks ma ei saa sellel ajal komisjonis osaleda. Mina arvan, et minul võlgnevusi ei ole. Eelnevast lähtudes palun:
1.Tehke otsus ilma minu kohalolekuta.
2.Viige mind sellega võimalikult kiiresti kurssi, sest ma ei saa aru, kas peaksin edasi õppima või mitte. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal sellest e-kirjast võimalik aru saada nii, et kaebajal on tervisest tingitud takistus õppetöös osaleda või võlgnevusi likvideerida või et kaebajal on huvi seda teha. Kirja saab pigem mõista nii, et kaebaja möönab tema väljaarvamist ja aktsepteerib
seda. Arstitõendi kaebaja ärakuulamiseks määratud aja kohta esitas kaebaja alles kohtumenetluses.
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
16.Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse rahuldamine ei mõjuta seda, et vaidlustatud käskkiri on kehtetuks tunnistatud ja kaebaja on arvatud 2025.a veebruaris Jõhvi linnas avatava kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks. Õpingute jätkamisel ei kehti kaebaja nõutud tingimused (viimati dtl 136). Kohus peab võimalikuks, et olenemata kokkuleppe puudumisest saab vastustaja arvesse võtta, et mõned õppeained on kaebaja juba läbinud. Kaebajal on võimalus seda vastustajalt üle küsida. Kui kaebaja ei soovi õpinguid jätkata, siis on kaebajal võimalus lahkuda koolist omal soovil (KutÕS § 341 lg 1 p 2). Menetluskulud. Selgitused
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
18.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Tartu Halduskohtu 13.09.2024 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.07.2025.a lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.