Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 30.06.2025, Tartu 3-25-2069 X.X. kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 21.05.2025. a taotluse menetlemisega Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 X.X. määruskaebus ja taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
3.Jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotlused läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 22.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses tema väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Eesti Töötukassa maksis kaebajale töövõimetoetust kuni 17.05.2025, mil kaebaja vahistati. Kui varasemalt maksti kaebajale toetust AS SEB Pank kontole, siis vanglas taotles kaebaja, et toetus makstakse tema vanglasisesele kontole. Vangla direktor kinnitas kaebaja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust 16.06.2025 ning esitas vastavate dokumentide ärakirjad Eesti Töötukassale. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale originaaldokumendid koos täiendava selgitusega. Kaebaja helistas 18.06.2025 Eesti Töötukassale ning talle selgitati, et esitatud dokumendid ei ole aktsepteeritavad, kuna need pole digitaalselt allkirjastatud. Tänaseks on Eesti Töötukassa kaebajale teadaolevalt maksnud
töövõimetoetuse tema vanglasisesele kontole. Tegelikult oli Eesti Töötukassa kohustatud aktsepteerima kaebaja esitatud taotlust ning mitte kohustama teda tegema täiendavaid toiminguid. Eesti Töötukassa tegevus oli õigusvastane ning alandas intensiivselt kaebaja väärikust ning kahjustas tema tervist. Kaebaja taotles ka talle riigi õigusabi määramist.
2.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 26.06.2025. a määrusega (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 21.05.2025. a taotluse menetlemisega. Kaebaja hinnangul oleks Eesti Töötukassa pidanud tema taotlust koheselt aktsepteerima ning mitte nõudma kaebajalt täiendavate toimingute tegemist. Kaebaja selgitab, et Eesti Töötukassa alandas tema väärikust ning põhjustas talle tervisekahju.
2.2.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et Eesti Töötukassa nõudis kaebajalt 26.05.2025. a teatega nr MVM-25001747-1 tema 21.05.2025. a taotluse digitaalselt või notariaalselt allkirjastamist ning et kaebaja pidi Eesti Töötukassa teatest juhindudes tegema täiendavaid toiminguid, et Eesti Töötukassa maksaks töövõimetoetuse kaebaja vanglasisesele kontole, ei saanud põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi või tervisekahju. Eesti Töötukassa tegevus sai põhjustada kaebajale pelgalt vähest heaolu langust. Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks nõutud toimingute tegemine ülemääraselt keeruline või koormav olnud. Kaebaja ise selgitab, et vangla direktor kinnitas kaebaja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust juba 16.06.2025 ning kaebajale teadaolevalt on praeguseks töövõimetoetus tema vanglasisesele kontole makstud. Seega ei ole Eesti Töötukassa tegevus kaebajale mingeid olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa toonud. Lisaks ei ole kaebaja väitnud, et tal oli töövõimetoetusele kohest ligipääsu vaja ning ka kohtule ei ole vastav vajadus äratuntav. Vanglas on tagatud vahistatu toitlustamine vähemalt kolm korda päevas ja vangla tagab kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed. Vangla kindlustab vahistatule ka muu vältimatult vajaliku, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milles talle põhjustatud tervisekahju täpselt seisneb. On ilmselge, et tegemist on paljasõnalise väitega, kuivõrd Eesti Töötukassa tegevus haldusmenetluse läbiviimisel ei saanud kaebaja tervist kuidagi kahjustada. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
2.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHK 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Kohus ei võta seisukohta Eesti Töötukassa tegevuse õiguspärasuse osas, kuna see ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega. Isegi kui haldusorgani õigusvastast tegevust jaatada, siis ei saanud see põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Kaebajale ei saanud Eesti Töötukassa tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Samuti ei saanud haldusorgani tegevus ilmselgelt kuidagi kaebaja tervist kahjustada. Eesti Töötukassa 2
tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel Eesti Töötukassa tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (RKHK 19.06.2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2.4.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse ning ta on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi esitada (haldusasjad nr 3-25-2021, 3-25-1834, 3-25-1620, 3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-24-398 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X.X. esitas 27.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Kaebaja märkis määruskaebuses, et kohtumenetlus ei näe ette, et kaebus tagastatakse ja riigi õigusabi taotlus jäetakse ühe ja sama määrusega rahuldamata. Seetõttu tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus PS § 13 alusel, sest kaebajal pole tõhusat õiguskaitsevahendit, kui tema kaebus tagastatakse ja ka riigiõigusabi taotlus jäetakse rahuldamata. Samuti on kohtu väide, et Töötukassa tegevus ei põhjustanud kaebajale kannatusi, põhjendamatu ja eksitav.
3.1.27.06.2025 esitas X.X.-i ringkonnakohtule ka eraldi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks seoses halduskohtu 27.06.2025. a vastusega, milles kohtunik selgitas kaebajale, et tema poolt 27.06.2025 Tartu Halduskohtule esitatud taotlust, et halduskohus edastaks ise uurimisorganitele kaebaja kuriteokaebuse kohtuniku vastu, ei ole halduskohtul alust rahuldada. Halduskohus selgitas kaebajale veel, et kui ta soovib esitada Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile kuriteokaebuse, siis tuleb tal endal vastav avaldus uurimisorganitele edastada kas elektrooniliselt või paberkandjal. X.X. leiab, et kohtuniku väide on küll õige, aga arusaamatuks jääb, mis takistab kohtul kuriteokaebust edastada. Selline kohtu tegevusetus asjaolusid arvestades on õigusvastane ja seetõttu tuleb asjas alustada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et J. määruskaebus halduskohtu 26.06.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse
3
määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.06.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
4.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26.06.2025. a määruse põhjendustega ka osas, mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.
4.2.X.X. leidis määruskaebuses, et tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus PS § 13 alusel, sest kaebajal pole tõhusat õiguskaitsevahendit, kui tema kaebus tagastatakse ja ka riigiõigusabi taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on seega esitanud abstraktse sisuga taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et sellise sisuga taotluse alusel ei ole võimalik vastava menetluse algatamise üle otsustada, kuna määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi seadusesätet ei halduskohtumenetluse seadustikust ega ka riigi õigusabi seadusest, mille PS-le vastavuse kontrolli teostamist ta ringkonnakohtult soovib. Kohus seda kaebaja eest otsustada ei saa. Seega jääb esitatud taotlus läbi vaatamata. Mis puudutab veel tõhusat õiguskaitsevahendit, siis on kaebajal HKMS-st tulenevalt võimalus vaidlustada kaebuse tagastamist Riigikohtuni välja (HKMS § 121 lg 4) ja menetlusabi andmata jätmist ringkonnakohtuni (HKMS § 119).
4.3.Mis puudutab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotlust seoses halduskohtu 27.06.2025. a vastusega, siis ka selles osas jääb vastav taotlus läbi vaatamata. HKMS § 158 lg 4 kohaselt algab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus sellest, kui halduskohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtu tegevuse või tegevusetuse osas ei saa seega põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlust alustada. Ka Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 ei näe Riigikohtule ette sellist pädevust.
4.4.Ringkonnakohus märgib seoses kuriteoteate (kuriteokaebuse) edastamisega, et halduskohus selgitas oma 27.06.2025. a vastuses õigesti, et halduskohtul puudub alus ise edastada kaebaja poolt halduskohtu kohtuniku suhtes koostatud kuriteoteadet PPA-le või prokuratuurile ja kui kaebaja tahab kuriteoteadet uurimisorganitele saata, siis tuleb tal seda ise teha. HKMS § 4 lg 1 näeb ette, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuriteoteate esitamine, kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamine ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) reguleerimisalas. Kuriteoteate esitamist reguleerib KrMS § 195, mille kohaselt kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Seega kui kaebaja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb tal endal esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ja seda isegi siis, kui
4
kaebaja arvates on tema suhtes kuriteo toime pannud halduskohtu kohtunik, kes 26.06.2025. a määrusega tagastas haldusasjas esitatud kaebuse ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna kuriteoteate esitamine on KrMS-i ja mitte HKMS-i reguleerimisalas ning seda saab esitada üksnes isik, kes leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis ei ole ka halduskohtule esitatud taotlus edastada kaebaja poolt kohtuniku suhtes koostatud kuriteoteade uurimisorganitele, käsitletav halduskohtumenetluses HKMS-i alusel esitatud taotlusena, mida peaks lahendama halduskohus. HKMS-ist ega ka ühestki teisest seadusest või muust õigustloovast aktist ei tulene halduskohtule kohustust edastada kinnipeetavate poolt kohtuniku suhtes koostatud kuriteoteateid ise uurimisasutusele või prokuratuurile.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.