Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-25-1421 mitte seda läbi vaatamata kassatsiooni esitanud isiku pädevuse puudumise tõttu. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 esimesest lausest, KrMS § 45 lg-st 5 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25.11.2014 otsusega kinnitatud kriminaalmenetluses kaitsjana riigi õigusabi osutamise juhendi § 25 lg-st 3 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni asja lõpliku lahenduseni ning saab jätta kohtulahendi vaidlustamata üksnes juhul, kui kaitsealune on andnud selleks kirjaliku loa. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta ei soovinud kassatsioonkaebuse esitamist. Seega oli kassatsiooni esitamine vastavuses advokaadi riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamise kohustustega ning advokaat tegutses lähtudes kliendi (kaebaja) huvidest.

3-25-1421 poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega, et aukohtu otsus sisaldab vaid õigusnorme, mitte põhjendusi menetluse algatamata jätmise kohta. Sellised põhjendused on otsuses toodud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud põhjendamatult osa väiteid käsitlemata (Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus nr 3-19-1105). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus. Aukohtumenetlus ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus nr 3-14-51432). Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on tema õigusi rikkunud. Sellise menetluse algatamine ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise tuvastada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendada ja selgitada õiguskaitse vajadust. Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja õigused ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaitseta. Kaebuse menetlusse võtmisel ja rahuldamisel tühistaks kohus aukohtu otsuse ja aukohus peaks tegema uue otsuse. Kohus ei saa aga kohustada aukohut distsiplinaarmenetlust algatama ega advokaati karistama. Õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1421

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.