X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 25.04.2025 otsuse nr 2-15/25/105 peale
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X kaebus.
2.Võtta asjale juurde X. X vanglasisese isikukonto väljavõte perioodi 16.01.15.05.2025 kohta.
3.Rahuldada X. X menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest.
Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi H. H peale. Kaebaja hinnangul ei olnud kaitsja õigustatud kriminaalasjas nr x-xx-xxxx esitama Riigikohtule kassatsioonkaebust, sest seadusest sellist pädevust vandeadvokaadi abile ei tulene. Seega ei ole riigi õigusabi määratud seaduses sätestatud pädevuses ja see on raskendatud kaebaja olukorda.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 25.04.20251 otsusega H. H tegevuse suhtes aukohtumenetlust mitte algatada, sest vandeadvokaadi abi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Aukohus selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku § 344 lg-st 3 nähtuvalt on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsjal. Seega saab kassatsiooni esitada nii vandeadvokaat kui ka vandeadvokaadi abi. Riigikohus jättis 23.10.2024 määrusega kassat1
Otsusel on asja läbivaatamise ajana märgitud 10.04.2025.
3-25-1421
sioonkaebuse menetlusse võtmata, mitte ei jäetud seda läbi vaatamata kassatsiooni esitanud isiku pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta ei soovinud kassatsioonkaebuse esitamist. Seega oli kassatsiooni esitamine vastavuses advokaadi riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamise kohustustega ja advokaat tegutses kaebaja huvidest lähtudes.
3.Kaebaja esitas 13.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 25.04.2025 otsuse peale. Aukohtul tuleb välja tuua õiguslikud põhjendused. Pelgalt õigusnormidele viitamine ei põhjenda arusaadavalt, kas ja kuidas see reguleerib rikkumisi, millele kaebaja on kaebuses tähelepanu juhtinud advokaadi tegevuses. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset.
4.Kohus küsis 13.05.2025 kohtunõudega Eesti Advokatuurilt kaebaja viidatud aukohtu otsust.
5.Eesti Advokatuur edastas aukohtu otsuse 14.05.2025 ja selgitas, et aukohtu otsus ei piirdu üksnes õigusnormidele viitamisega. Aukohus võttis vaidlustatud otsuses seisukoha kõikide kaebuses esile toodud etteheidete osas, tõi välja asjakohased õigusnormid ja tegi faktilisi asjaolusid arvestades põhjendatud otsuse, miks ei ole aukohtu menetluse algatamiseks alust.
6.Kohus jättis 13.05.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale 3-tööpäevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli taotlust põhjendada ja tuua välja soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Samuti tuli kaebajal tasuda riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus.
7.Kaebaja esitas 16.05.2025 menetlusabi taotluse. Tal puudub töökoht ning raha ja vara riigilõivu tasumiseks.
8.Kaebaja täiendas 17.05.2025 esialgse õiguskaitse taotlust, paludes algatada distsiplinaarmenetluse, et tagada kaebaja õiguste seaduslik kaitse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538; 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt 2(4)
3-25-1421
vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
11.Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et aukohus sisaldab vaid õigusnorme, mitte aga põhjendusi menetluse algatamata jätmise kohta. Sellised põhjendused on otsuses toodud – advokaat ei ole kaebaja õigusi rikkunud, advokaat oli pädev kaebaja eest kassatsiooni esitama ja seda ei tagastatud põhjusel, et advokaadil puudus pädevus kassatsiooni esitada, vaid Riigikohus jättis kassatsiooni menetlusse võtmata. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused).
12.Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus asjas nr 3-19-1105). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja rikkumisi ei ole aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203).
13.Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema õigusi rikkunud. Sellise menetluse algatamine ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule siduv ja kohus saab vajadusel ise asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
14.Järelikult tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale läbivaatamatult tagastada.
15.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3(4)
3-25-1421
Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused
16.Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ja menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
17.HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Kohus võtab asjale juurde kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 16.01.-15.05.2025 kohta, millelt nähtub, et kaebaja on maksejõuetu nõutud riigilõivu tasumisel. Seetõttu vabastab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
18.Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendada ja selgitada õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul ei jää kaebaja õigused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kuidagi kaitseta. Isegi kui kohus peaks kaebuse menetlusse võtma ja kaebuse rahuldama, et muutuks kaebaja õiguste kaitse tema jaoks positiivse kohtulahendiga kuidagi raskemaks ega võimatuks. Kaebuse rahuldamisel tühistaks kohus aukohtu otsuse ja aukohus peaks uue otsuse tegema. Seega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ja aukohus vaataks tema kaebuse advokaadi peale uuesti läbi. Kohus ei saa kohustada aukohut distsiplinaarmenetlust algatama ega advokaati karistama. Selleks puudub halduskohtul pädevus. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema õigusi kahjustaks see, kui aukohus vaataks tema kaebuse uuesti läbi alles pärast kohtumenetluse lõppemist, mitte kohe. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on aukohtu otsuse viivitamatu täiendamine tema õigusi kaitseks vältimatult vajalik. Õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.