Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-822
Haldusasi
C.L kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – C.L Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.L määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse C.L määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-822.
Jätta C.L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-822 muutmata.
Jätta rahuldamata C.L taotlused määrata ekspertiis ja keelata Tallinna Vangla ametnike juurdepääs tema terviseandmetele, täiendada kaebust 15 480 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega, liita haldusasjad nr 3-24-822 ja nr 3-24-1248 ning kuulutada haldusasja nr 3-24-822 menetlus kinniseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist ja kaebuse muutmisest keeldumist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8).
1.C.L esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2024 kaebuse mõista Tallinna Vanglalt 3,5 aastat isolatsioonis hoidmise, kehaliste ja psüühiliste vigastuste tekitamise ning Euroopa vanglareeglistiku ja piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) standardite rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju
3-24-822 hüvitamiseks välja 50 000 eurot. Kohtueelne menetlus on läbitud (vt taotlus nr 5-37/24/15-1). Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras tagada talle aknaga kamber, isiklikud esemed, psühhiaatriline ravi ja võimalus helistada 7 korda nädalas. Lisaks taotles kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja advokaaditasu maksmiseks. Kaebaja palus ka liita kaebus haldusasjaga nr 3-23-3031, sest mõlemas asjas menetletakse sama sisuga kaebusi.
2.Tallinna Vangla selgitas 27.03.2024 vastuses, et kaebuse esemega seotult on C.L esitanud vanglale 11.01.2024 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/7-1, milles ta taotles kahju hüvitamist lukustatud kambris hoidmise eest ajavahemikul 28.06.2022–16.01.2023 ja tervise teadliku rikkumise eest aastatel 2020–2023. Seejärel esitas C.L 30.01.2024 taotlused nr 537/24/7-2, nr 5-37/24/7-3 ja nr 5-37/24/7-4, milles viitas 225 päeva vältel lukustatud kambris hoidmisele ja tervise rikkumisele aastatel 2020–2023. Taotlused on menetluses ning vangla on 29.02.2024 ja 08.03.2024 kirjadega andnud C.Lle tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mida ta ei ole senini teinud. Tallinna Vangla pikendas taotluste lahendamise tähtaega kuni 11.04.2024 seoses menetluse keerukusega.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega C.L kaebuse (resolutsiooni p 1), vabastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ja jättis muus osas menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3), samuti jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 4) ja taotluse kaebuste liitmiseks (resolutsiooni p 5). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1; vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 8). Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja taotlused, mis puudutavad lukustatud kambris hoidmist, meditsiinilise abita jätmist ja tervise rikkumist, on menetluses ning taotluste lahendamise tähtajaks on määratud 11.04.2024. Seega ei ole vangla kaebaja kahjunõudeid veel lahendanud ja möödunud ei ole ka riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg kahjunõude lahendamiseks. Seega on kaebaja pöördunud kahjunõudega kohtusse ennatlikult. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on ta kahju hüvitamise taotluse puudused kõrvaldanud, ei tähenda, et kohtueelne menetlus on läbitud. Kohtueelne menetlus lõpeb kas taotluse tagastamisega või taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega (VangS § 11 lg 8). Kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahjunõude lahendanud või jätnud selle tähtaegselt lahendamata. Kohus mõistab kaebaja üldsõnalist menetlusabi taotlust selliselt, et kaebaja taotleb menetlusabi nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu tasumiseks ning ühtlasi riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jäävad kaebaja taotlused kaebuselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata (HKMS § 111 lg 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on kiireloomuline, siis on põhjendatud anda kaebajale menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kahjunõude puhul ei saa kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda hiljem oluliselt raskendatuks või võimatuks, st kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse tagastamise tõttu jääb rahuldamata ka taotlus kaebuste liitmiseks (HKMS § 48 lg 1).
4.C.L palub 16.04.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks, lugedes kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, samuti rahuldada tema menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Halduskohus oli 28.03.2024 määruse tegemisel erapoolik ja ei rakendanud uurimisprintsiipi 2(6)
3-24-822 ega arvestanud kaebaja seisukohtadega. Tallinna Vangla on esitanud 11.04.2024 vastuse nr 537/24/7-9 kahju hüvitamise nõudele ja seega on kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja vajab menetlusabi, sest tal puudub raha riigilõivu tasumiseks (kohtud on teda korduvalt tunnistanud maksejõuetuks – nr tsiviilasi nr 2-23-16387) ning ta ei suuda õigusalaste teadmiste puudumise tõttu oma õigusi adekvaatselt kaitsta (sh esitab Tallinna Vangla keskmisest raskemaid haldustekste ja advokaat on vajalik poolte võrdsuse tagamiseks). Kaebaja palub lisaks kohaldada esialgset õiguskaitset: tagada talle vaikne ja praegusest suurema aknaga kamber koos dušiga, vabastada kaebaja lukustatud kambrist (on viibinud isolatsioonis 24 kuud + 22 kuud), võimaldada kaebajal teha igapäevaselt erakõnesid, eemaldada käerauad, lülitada kambris välja privaatsust oluliselt riivav kaamera, tõsta toidunormi (kuna kaebaja pikkus on 188,8 cm, siis ei kohaldata talle üle 190 cm pikkustele mõeldud toidunormi), määrata kaebajale psühholoog ja võimaldada teoloogiaõpinguid. C.L esitas 18.04.2024 täienduse, milles taotleb mh uue ekspertiisi määramist, et lükata ümber Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.07.2023 ekspertiisiakt nr 23E-AOK0016 ja vangla tervisekaardi andmed, milles on teda kujutatud manipuleerija ning psühhoose etleva sõltlasena. Samuti palub kaebaja keelata Tallinna Vangla ametnikele juurdepääs tema terviseandmetele. C.L palub 21.04.2024 taotluses kuulutada haldusasja menetlus tema eraelu (terviseinfo) kaitseks kinniseks ning asendada avaldatavas kohtulahendis tema nimi tähemärgiga. C.L palub 23.04.2024 avalduses lisada praeguses asjas esitatud 50 000 euro suurusele kahjunõudele ka 15 480 euro suuruse kahju hüvitamise nõue (vt Tallinna Vangla 17.04.2024 vaideotsuses nr 5-15/24/72-2 viidatud kahjunõue nr 5-37/24/31-1). C.L palub 29.06.2024 avalduses liita haldusasi nr 3-24-822 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-24-1248, mis seondub samuti kaebaja isolatsioonis hoidmisega ja milles halduskohus on kaebajale määranud esindaja riigi õigusabi korras. C.L palub 30.10.2024 seisukohas suurendada tema esitatud kahju hüvitamise nõuet 81 600 euroni (sh intress ajavahemikul 2024. a märtsist kuni oktoobrini 5000 eurot, inflatsiooni katmiseks 1600 eurot ja kahjunõude suurendamine HKMS § 49 alusel 25 000 eurot).
5.Tallinna Vangla edastas 17.09.2024 ringkonnakohtu nõudel Tallinna Vangla 11.04.2024 vastuse nr 5-37/24/7-9, millega tagastati C.L 11.01.2024 kahju hüvitamise taotlus nr 537/24/7-1 (täiendatud 30.01.2024 lisadega nr 5-37/24/7-2 ja nr 5-37/24/7-4) osas, mis puudutas kaamerajälgimist ja eraldatud lukustatud kambris hoidmist ajavahemikul 2021. a veebruarist kuni 12.07.2023, ajavahemikel 18.11.2022–19.04.2023 ja 20.04.2023–12.07.2023 mõtestatud tegevuse mittetagamist, vangla koostatud dokumentides ebaõigete andmete kajastamist ja meditsiiniabi osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sama vastusega on jäetud C.L kahju hüvitamise taotlus rahuldamata osas, mis puudutas ajavahemikul 13.07.2023–11.01.2024 kaamerajälgimisega eraldatud lukustatud kambris hoidmist, mõtestatud tegevuse mittetagamist ajavahemikel 16.04.2021–10.11.2021, 04.01.2022–18.11.2022 ja 13.07.2023–11.01.2024 ning ajavahemikul 13.07.2023–11.01.2024 vangla tegevusega tekitatud muud kahju (sh vanglaametnike käitumine, kambris kinni hoidmine, vaimne ahistamine, au ja hea nime teotamine, tegevuste mittevõimaldamine ja vangistustingimused). Meditsiiniosakonna tegevust taotleja ravimisel puudutavas osas vastatakse kahju hüvitamise taotlusele eraldi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamiseks 3(6)
3-24-822 minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.HKMS § 47 lg-st 1 tuleneb, et kui seaduses on mõnda liiki nõude lahendamiseks nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetlus, siis võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 1 1 lg 8 järgi on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ning alus peavad seejuures kattuma (nt Riigikohtu 30.11.2023 määrus nr 3-22-1679, p 13).
8.C.L taotles 18.03.2024 kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et teda on Tallinna Vanglas hoitud pikka aega isolatsioonis (lukustatud kambris), ning viitas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/15-1 menetlemisele ajavahemikul 11.01.2024–11.03.2024. Tallinna Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et C.L poolt Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-2815 esitatud 09.12.2023 avaldus on Tallinna Vanglas 11.01.2024 registreeritud üheaegselt nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade peale esitatud vaidena nr 5-15/24/15-1 kui ka kahju hüvitamise taotlusena nr 5-37/24/7-1. Seega saab järeldada, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbimise väitega soovinud viidata, et tema 11.01.2024 taotlust nr 5-37/24/7-1 (täiendatud 27.01.2024, 29.01.2024, 01.03.2024 ja 02.03.2024) ei olnud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 ettenähtud kahe kuu jooksul lahendatud, mistõttu oli kaebajal VangS § 11 lg 8 kohaselt pärast 11.03.2024 õigus pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. RVastS § 18 lg 1 järgi hakkab kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg kulgema alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Siinsel juhul on Tallinna Vangla 29.02.2024 ja 08.03.2024 teatistes selgitanud, et kaebaja taotlus on puudustega, ning andnud kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 ja § 38 lg 3 alusel kahel korral 10päevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks märkis vangla 08.03.2024 teatises, et menetluse keerukust arvestades on taotluse lahendamiseks tarvis täiendavat aega, mistõttu pikendab vangla kaebaja taotluse menetlemise tähtaega kuni 11.04.2024. Kuigi C.L pärast 08.03.2024 teatise saamist täiendavaid seisukohti ei esitanud, ei jäetud taotlust siiski läbi vaatamata, vaid see lahendati Tallinna Vangla 11.04.2024 vastusega nr 5-37/24/7-9. Kui vangla pidas 08.03.2024 teatisele vaatamata võimalikuks kahju hüvitamise taotlus sisuliselt lahendada, siis pidi taotlus olema nõuetekohane hiljemalt viimaste täpsustuste (02.03.2024) esitamise järgselt. Seega oleks RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud alles 02.05.2024. Seejuures oli Tallinna Vangla taotluse lahendamise tähtaja pikendamisest kuni 11.04.2024 kaebajat selgelt teavitanud. Sellises olukorras pöördus C.L 18.03.2024 kaebusega halduskohtusse ennatlikult ja halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt, kuna 28.03.2024 määruse tegemise ajal oli kaebajal VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
9.Vaatamata sellele, et 16.04.2024 määruskaebuse esitamise ajaks oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud, ei anna see alust määruskaebust rahuldada, sest kohtusse pöördumise eelduste täidetust tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga. Kuivõrd kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud ja tagastamine ei võta õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2), siis on kaebajal võimalik esitada halduskohtule uus kaebus ning taotleda ühtlasi kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamiseks võib anda alust ringkonnakohtu varasem praktika, milles on peetud võimalikuks sarnases olukorras (st kui kohustuslik kohtueelne menetlus on 4(6)
3-24-822 nõuetekohaselt läbitud hiljemalt määruskaebuse lahendamise ajaks) saata kaebus halduskohtule menetlemiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2024 määrus nr 3-24-200, p 14; 11.07.2022 määrus nr 3-22-27, p 8) või jätnud selle tegemata üksnes põhjusel, et kaebaja on juba esitanud halduskohtule uue samasisulise kaebuse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus nr 3-22-932, p 7).
10.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on C.L pärast siinses asjas 28.03.2024 määrusega kaebuse tagastamist esitanud halduskohtule küll mitmeid kaebusi, milles esile toodud asjaolusid saab osaliselt seostada Tallinna Vangla 11.04.2024 vastusega nr 5-37/24/7-9 (vt allpool), kuid olukorras, kus need kaebused on samuti tagastatud, ei ole kaebajal takistust esitada korrektne uus hüvitamiskaebus, mida kohtul oleks võimalik sisuliselt menetleda. C.L esitas Tallinna Halduskohtule 27.04.2024 kaebuse, milles vaidlustas mh Tallinna Vangla tegevust tema isolatsioonis hoidmisel (24 + 22 kuud) ning esitas mitmeid samasisulisi nõudeid, mis kajastuvad praeguses haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Tallinna Halduskohus tagastas 08.05.2024 määrusega nr 3-24-1248 C.L kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel mh nõuete osas, mis puudutasid erakõnede lubamist, kaamera välja lülitamist, toidunormi tõstmist ja psühholoogi määramist. Halduskohus viitas, et kuivõrd kaebaja esitas kõnealused taotlused vanglale alles 22.04.2024, siis ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Määrus jõustus 24.05.2024. Halduskohus võttis haldusasjas nr 3-24-1248 kaebuse 27.08.2024 määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Tallinna Vangla 04.03.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/87 tühisus (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) ning kohustada vanglat paigutama kaebaja ümber lukustamata tavakambrisse. Võimalike kahju hüvitamise nõuete jms osas märkis halduskohus määruses (p 32), et iga selline kaebus tuleb esitada eraldi, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse. Haldusasja nr 3-24-1248 menetlus on Tallinna Halduskohtu 31.10.2024 määrusega lõpetatud, sest C.L ei viibi enam lukustatud kambris. Määrus jõustus 21.11.2024. Täiendavalt on C.L esitanud Tallinna Halduskohtule 29.08.2024 kaebuse, milles on mh taotletud aastatel 2022–2023 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 480 eurot, mida on tõstetud 40 891,42 euro peale (haldusasi nr 3-24-2447). C.L on selles asjas esitatud 07.10.2024 seisukohas siiski välistanud, et tegemist oleks sama nõudega (50 000 eurot), mis oli esitatud praeguses asjas, viidates, et kahjunõue seondub haldusasjaga nr 3-24-1248. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2447 C.L kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kohtu hinnangul ei olnud kaebaja esitatud korduvatele täiendustele vaatamata võimalik aru saada, millise mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja taotleb (millise perioodi eest ja milliste kannatuste eest), ning seetõttu ei saa hinnata, kaas kaebaja on nõutava kohtueelse menetluse läbinud. C.L on halduskohtu määruse peale esitanud 14.11.2024 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Ringkonnakohus ei käsitle kaebaja korduvaid taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks, samuti esialgse õiguskaitse kohaldamiseks iseseisvate taotlustena, vaid määruskaebuse täiendustena, sest kõik need küsimused seonduvad eeskätt kaebuse sisulise menetlemisega (s.o asja menetluse jätkamisega), mitte praeguse määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et C.L 18.03.2024 kaebus kuulus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele, siis ei olnud alust anda kaebajale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ega määrata talle riigi õigusabi korras advokaadist esindajat. Ringkonnakohus ei pea nimetatud osas vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi üle korrata (HKMS § 203 lg 2). Halduskohus jättis ka esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Määruskaebuse menetluses esitatud 5(6)
3-24-822 täpsustused ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja taotlused (tagada talle vaikne ja suurema aknaga kamber koos dušiga, vabastada kaebaja lukustatud kambrist, võimaldada teha igapäevaselt erakõnesid, eemaldada käerauad, lülitada kambris välja kaamera, tõsta toidunormi, määrata psühholoog, võimaldada teoloogiaõpinguid) väljuvad kahju hüvitamise kaebuse piiridest ja ei ole seetõttu HKMS § 251 lg 1 kohaselt lubatavad (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16).
12.C.L on määruskaebuse menetluses 18.04.2024 täiendavalt palunud määrata ekspertiis ja keelata Tallinna Vangla ametnikele juurdepääs tema terviseandmetele. Kuivõrd kaebus on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu õiguspäraselt tagastatud, siis ei ole need taotlused asjakohased. Küsimus kaebaja vaimse tervise täiendavast hindamisest ning tema terviseandmetele juurdepääsu piiramisest saaks kõne all tulla üksnes siis, kui kahju hüvitamise kaebuse sisulise läbivaatamise käigus tuleks ekspertiisi või terviseandmete põhjal hinnata seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (sh lukustatud kambris pidamise) tagajärjel võib kaebajale olla tekkinud tema väidetud tervisekahju. Kui kaebaja on soovinud üleüldiselt piirata Tallinna Vangla ametnike juurdepääsu tema tervisekaardi andmetele, siis väljuks selline taotlus praeguse vaidluse eseme piiridest. Eeltoodut arvestades jäävad taotlused rahuldamata.
13.C.L palus 23.04.2024 avalduses lisada praeguses asjas esitatud 50 000 euro suurusele kahjunõudele 15 480 euro suuruse kahju hüvitamise nõude (kahjunõue nr 5-37/24/31-1) ning 29.06.2024 avalduses on taotletud haldusasjade nr 3-24-822 ja nr 3-24-1248 liitmist. Lisaks on kaebaja 30.10.2024 palunud suurendada esitatud kahju hüvitamise nõuet 81 600 euroni. Kõik eeltoodud taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebus on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastatud ja haldusasja nr 3-24-1248 menetlus on praeguseks lõppenud. Kaebajal on võimalik 16.03.2024 esitatud (hiljem täiendatud) kahju hüvitamise taotlusesse nr 5-37/24/31-1 (15 480 eurot seonduvalt 15.03.2024 ja 21.03.2024 toimunud enesevigastamisega seoses meditsiinilise abi andmata jätmisega), mille Tallinna Vangla jättis 23.05.2024 kirjaga nr 5-37/24/31-4 rahuldamata, puutuvalt pöörduda halduskohtusse eraldi kaebusega.
14.Eelneva põhjal jääb C.L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata.
15.C.L on 21.04.2024 taotluses palunud kuulutada praeguse haldusasja menetlus tema terviseandmete kaitseks kinniseks ja asendada avaldatavas määruses tema nimi tähemärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse kinniseks kuulutamine kaebaja terviseandmete kaitseks vajalik. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud sellega, kui kohtulahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid kaebajat üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4; nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus nr 3-22-2028, p 20; 26.10.2022 määrus nr 3-22-1847, p 14). Kui menetlusvälised isikud peaksid soovima haldusasja toimikuga tutvuda, lahendatakse taotlus HKMS §-st 89 lähtudes. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.