Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
19.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3510
Haldusasi
S.B kaebus puudega tööealise inimese toetuse maksmise lõpetamise otsuse tühistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks Kaebaja S.B Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Külli Vallimäe-Tuberg
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta S.B määruskaebus menetlusse.
2.Jätta S.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) lõpetas 24.10.2024 otsusega nr P26-2024-166202 S.B-le puudega tööealise inimese toetuse maksmise alates 31.10.2024 (põhjendustes märgitu kohaselt alates 01.11.2024).
2.S.B esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada SKA 24.10.2024 otsus nr P26-2024-166202, kohustada SKA-d jätkama SKA 2020. a otsusega määratud igakuise puudetoetuse maksmist kuni otsuse kehtivusaja lõpuni hüvitada SKA tekitatud kahju.
3.Tallinna Halduskohus luges 26.05.2025 määrusega S.B kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes hilinenult esitatuks (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning lõpetas asja menetluse tühistamis- ja kohustamisnõudes kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 3). Kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-s 1 sätestatud 30päevast tähtaega rikkudes ning puudub HKMS § 77 lg 1 järgi alus tähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Esialgses kaebuses märkis kaebaja, et SKA edastas 24.10.2024 otsuse kaebaja taotlusel 24.11.2024 kaebaja e-posti aadressile. 02.03.2025 avalduses täpsustas kaebaja, et ta sai SKA 24.10.2024 otsuse kätte meili teel 25.11.2024. 02.05.2025 avalduses väitis kaebaja, et SKA ei ole kaebajat teavitanud, millal SKA luges dokumendi kaebajale kätte toimetatuks ning millal hakkas kaebetähtaeg kulgema. Kohus nõustub kaebajaga, et pelgalt iseteenindusse üleslaadimisest ei saa kaebetähtaja algust lugema hakata. Samas ei oma see praegusel juhul tähtsust, kuna kaebaja kinnitusel edastas SKA talle otsuse e-kirjaga ning kaebaja ise väitis esmalt, et sai otsuse kätte 24.11.2024 ning seejärel 25.11.2024. Lisaks on kaebaja 02.05.2025 menetlusdokumendis märkinud, et „määras ise kättetoimetamise päeva[ks] vist 26.11.2024“. Isegi juhul, kui kaebaja sai SKA otsuse kätte 25.11.2024 või 26.11.2024, on kaebus esitatud hilinenult (s.t esitatud 27.12.2024 asemel 30.12.2024). Kaebaja esitas 02.05.2025 menetlusdokumendis kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja kinnitusel eksis ta tähtaja arvestamisel oma tervisliku seisundi tõttu. Püsiva tervisekahjustuse tõttu on negatiivselt mõjutatud kaebaja nägemine, lisaks mõjutab see kaebaja nina, kõrvu, vererõhku, lihaseid, liikumis- ja keskendumisvõimet jm. Lisaks ei ole kaebajal õigusteadmisi ning ta eksis tähtaja arvestamisel, kuna samale ajale langesid ka jõulupühad. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas. Kuigi on usutav, et kaebajal esineb tervisemuresid, ei nähtu haldusasja materjalist selliseid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamise kontekstis.
4.S.B esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse peale. Kaebaja selgitab, et „SKA edastas meilile 25.11.2024“. Kaebaja arvestas 30-päevast tähtaega selliselt, et jättis arvestusest välja jõulupühad (24., 25., 26. detsember), mille puhul saabus tähtpäev 30.12.2024. Kohus ei põhjendanud oma tähtaja arvestust. Isegi kui tähtaega ületati, toimus see minimaalselt, 1 tööpäeva võrra. Kaebaja võis eksida. Kaebajale kuulub haavatavasse gruppi ja tema tervisliku seisundi tõttu ei saa talle panna sedavõrd suurt hoolsuskohustust. Riik on diskrimineerinud kaebajat tema puude tõttu. SKA pole selgitanud, millal ta luges oma otsuse kaebaja kätte toimetatuks, ega vaidlustamise viimast päeva. Õigusriigile on tähtaja ennistamine kohasem lahendus. Ei ole selge, kas otsuse toime kehtis kuni varasema toetuse määramise otsuse kehtivusaja lõpuni. SKA on ka 2025. a tehtud otsuses keeldunud puudega tööealise inimese toetuse maksmisest samadel põhjustel.
2(4)
3-24-3510
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 2 kohaselt tuleb haldusakt teha kättetoimetamisega teatavaks HMS 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1). HMS § 27 lg 2 p 2 näeb ette, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks juhul, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Praegusel juhul ei ole kaebaja saatnud SKA-le kättesaamiskinnitust, kuid on kinnitanud halduskohtule esitatud menetlusdokumentides, et on tema taotlusel talle 24.11.2025 elektronposti aadressile edastatud dokumendi kätte saanud 25.11.2024 või 26.11.2024 ning tutvunud sellega millalgi 2024. a detsembri alguses.
6.HMS § 27 lg 2 p-s 2 on silmas peetud kinnitust, mille haldusakti adressaat on saatnud haldusorganile, kes edastas elektrooniliselt talle dokumendi. Samas on kättesaamiskinnitusega samaväärne ka muus dokumendis, sh kohtule esitatud menetlusdokumendis märgitud kinnitus dokumendi kättesaamise aja kohta. Mõlemal viisil esitatud kinnituse puhul on tegemist ühtviisi õiguslikku tähtsust omava ja õiguslikke tagajärgi kaasa toova avaldusega. Seda järeldust kinnitab ka HKMS § 72 lg 4 viite toimel haldusasjas kohalduv tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 3, mis sätestab, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Siinses asjas nähtub kaebaja kinnitustest, et ta sai elektronposti teel saadetud haldusakti kätte hiljemalt 26.11.2024. Tähtsust ei oma see, millal kaebaja dokumenti esimest korda lugema hakkas (oma väitel detsembri alguses). Kui dokument on jõudnud isiku mõjusfääri ning tal on võimalik sellega tutvuda, ei oma kätte toimetatuks lugemise ning tähtaja kulgema hakkamise aspektist tähtsust see, kas isik dokumendiga kohe ka tutvus. Elektronposti puhul kehtib selles osas sama põhimõte nagu postiümbriku saamise korral.
7.Kuna kaebaja sai SKA vaidlustatud otsuse kätte hiljemalt 26.11.2024, hakkas kaebetähtaeg HKMS § 67 lg 1 kohaselt kulgema järgmisel päeval. HKMS § 67 lg 3 järgi kohaldatakse tähtpäeva saabumise kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). HKMS § 67 lg 4 teine lause näeb ette, et kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Kuna 27.11.2024 kulgema hakanud 30-päevase tähtaja viimane päev oli 26.12.2024, mis ei olnud tööpäev, saabus tähtpäev järgmisel tööpäeval, s.o 27.12.2024. Ükski tähtaja kohta kohalduv õigusnorm ei näe ette, et päevades arvutatava ajavahemiku puhul ei lähe arvesse riigipühad, sh jõulupühad. 8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
3(4)
3-24-3510 põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Riigikohus selgitas 16.01.2009 määruses asjas nr 3-3-1-75-08 (p 16), et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ning oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
9.Siinsel juhul ei olnud kaebajal objektiivseid takistusi õigeaegselt kohtusse pöörduda.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid subjektiivsete tegurite arvestamist tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. Kaebaja väide, et ta jättis 30-päevase kaebetähtaja arvutamisel välja riigipühad, ei tingi tähtaja ennistamist. Kaebaja pole esitanud ka usutavat selgitust, miks ta arvas, et jõulupühad peaks arvestusest välja jääma, arvestades muu hulgas, et samas nädalavahetused jäid tema väidetavasse arvestusse sisse. Ka tavakäsituses inimesed tavaliselt ei jäta päevades kulgeva tähtaja arvutamisel riigipühasid arvestusest välja. Pigem on kohtu arvates tõenäoline, et tegemist on kaebaja tagantjärele otsitud argumendiga, millega õigustada tähelepanematust tähtaja arvestamisel. Samas ei ole õige seda laadi inimlikke eksimusi tähtaja arvutamisel pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaega ennistada, kuna sellisel juhul muutuks tähtaegade seadmine paljuski eesmärgituks.
11.Kaebajale oli vaidlustatud haldusakti vaidlustamisviites selgitatud, et tal on võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Säärase selgesõnalise juhise järgimine ei aseta teovõimelisele inimesele ebamõistlikult kõrget hoolsuskohustust. Kaebajat pole eksitanud vastustaja ega halduskohus. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud SKA poole taotlusega selgitada, millal loetakse talle haldusakt kätte toimetatuks ja mis on viimaseks päevaks kohtusse pöörduda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et tähtaega ületati vaid üks päev.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on puudega inimene ja sellest tulenevalt kuulub haavatavasse gruppi, ja tal võib olla ka tervisemuresid, kuid need asjaolud ei õigusta eksimust sellise lihtsa toimingu nagu 30-päevase tähtaja lugemisel. Osundatud Riigikohtu määruse p-s 17 on selgitatud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi. Kaebaja ei ole esile toonud mingit akuutset tervisega seotud episoodi, mis just tol ajal takistas kaebetähtajast arusaamist. 13. Viivituse kestust saab kohus arvestada kaalutlusõiguse teostamisel juhul, kui esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid mõjuva põhjuse enda hindamisel ei ole kestusel üldjuhul otsest tähendust (vrd Riigikohtu 24.03.2025 otsus asjas nr 3-23-462, p 21.10).
14.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.