X-i kaebus Viru Vangla 18. augusti 2023. a käskkirja nr 323/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla tunnistas X-i (kaebaja) 18. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-3/138 süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määras kaebajale
3-23-2431 distsiplinaarkaristuseks seitse ööpäeva kartserit katseajaga kaks kuud. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 4. augustil 2023 vanglaametniku korraldusele asuda tööle.
2.Kaebaja esitas 8. septembril 2023 Viru Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille vangla jättis 27. septembri 2023. a vaideotsusega nr 6-12/284-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 26. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 3. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas 30. novembril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja etteheited 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/284-2 osas on põhjendamatud.
6.Tartu Halduskohus määras 13. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7.1.Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest vangla eiras haldusmenetluses uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust, otsus on kaalutlusvigadega, tõendeid pole hinnatud korrektselt ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vangla jättis arvestamata asjaoluga, et ta andis koheselt valvurile teada, et tal on allergia, mistõttu oli tal õigus keelduda tööst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel. Varasemalt koostatud meditsiinitõendid ei olnud enam asjakohased, kuna 25. mail 2023 teostatud uuringu tulemuste (allergiatest) järgi on tal tolmuallergia ning sellega pole käskkirjas arvestatud. Vastustaja on käskkirjas hinnanud kaebaja tervislikku seisundit, ületades seeläbi oma pädevust.
7.2.Kaebaja teavitas valvurit allergia esinemisest, kuid sellega ei arvestatud. Samuti ei võetud arvesse 25. mai 2023. a allergiatesti tulemust, millega tuvastati kaebajal kodutolmu vastu allergia. Tööle määramise käskkiri koostati septembris 2021 ning selles ei saanudki allergiaga arvestada ehk kaebaja tervislik seisund on vahepeal muutunud.
7.3.Vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses ei ole vangla kaebaja seisukohtadele vastanud ja neid piisavalt käsitlenud. Vaidemenetluse raames ei ole küsitud ka arsti arvamust. Kohtupraktikas on selgitatud, et kroonilist haigust põdeva isiku karistamisel sel põhjusel, et kinnipeetav on enne tööle asumist põhjendamatult taotlenud tervisekontrolli, on vanglal tavapärasest suurem tõendamiskoormus.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Kaebaja keeldus 4. augustil 2023 antud tööle minemise korraldust täitmast, sest tal on väidetavalt allergia, samas tervishoiutöötaja vastuvõtule minekut ei pidanud kaebaja vajalikuks. Selle tegevusega rikkus kaebaja VangS § 67 p 1 ja teda karistati põhjendatult distsiplinaararestiga. Kui arst oleks näinud pärast allergiatesti tulemuste saamist kaebajal tööd takistavaid asjaolusid, siis oleks vastavalt muudetud ka tõendit töövõime osas.
2
3-23-2431
8.2.25. mail 2023 tehtud allergiatesti alusel tuvastati kaebajal madal allergia „kodutolmu, Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae, prussaka lgE“ suhtes. Testi tulemus oli 0,36 kU/L, olles 0,01 võrra suurem kui referentsväärtus 0,35, alla mille oleks tema allergiatesti tulemus olnud negatiivne. Allergiatesti tulemusest nähtub, et kaebajal on madal reaktsioon referentsmaterjalile. Tuntud meditsiinilabori SYNLAB informatsiooni kohaselt esineb näitude kU/L väärtuse 0,35-0,69 vahemikus allergiale iseloomulikke sümptomeid harva. Seejuures tekivad allergiale iseloomulikud sümptomid alates klassifikatsiooni II klassist, mis on vahemikus 0,7-3,49 ku/L. Kaebajal on madal allergiline reaktsioon referentsmaterjali suhtes, kuid seejuures on ebatõenäoline või harv allergiale iseloomulike sümptomite esinemine. Kaebajale selgitati 3. juulil 2023 testi tulemusi. Kordagi enne ega pärast 3. juulil 2023 toimunud vestlust ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole allergiatesti tulemustega seoses ja väitnud töövõime muutumist. Allergiatesti tulemusi proovib kaebaja enda kasuks tõlgendada vaid olukordades, kus talle on antud korraldus tööle asuda.
8.3.Asjaolu, et 2021. a kooskõlastuse andmise ajal puudusid arstil allergiatesti tulemused, ei oma määravat tähtsust. Pärast allergiatesti tegemist oli vangla meditsiiniosakond teadlik kaebaja allergiatesti tulemusest, kuid ei pidanud vajalikuks muuta hinnangut kaebaja töövõimelisusele. Madal allergianäit ei olnud kaebaja terviseseisundit niivõrd raskendav asjaolu, et see oleks takistanud tal töötamist ühel või teisel moel. Varasemalt antud arsti hinnang võib tõendada kinnipeetava töövõimelisust, kui kinnipeetav ei ole välja toonud ja vanglale ei ole muul viisil teada saanud asjaolusid, mis viitaksid, et isik ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kuna allergiatesti tulemused ei mõjutanud kaebaja töövõimet oluliselt, siis ei esinenud VangS § 37 lg 2 p 3 mõttes töötamist välistavat asjaolu tervislikel põhjustel ning kaebaja on toime pannud rikkumise.
8.4.Kaebaja väidet allergia esinemise osas on arvestatud nii valvuri ettekandes kui ka hiljem distsiplinaarmenetluses ja vaidemenetluses. Pelgalt allergia esinemine ei välista siiski töötamist. Kuna kaebaja keeldus meediku vastuvõtust, siis pole tal võimalik väita ega tõendada, et tema tervislik seisund ei võimaldanud töötamist. Ka tavapärases elus ei ole harvad juhtumid, kus inimesed töötavad vaatamata allergiate esinemisele ja kasutavad vajadusel vastavaid ravimeid.
8.5.Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja viide vajadusele tervisekontrolliks vahetult enne tööle asumist seoses kroonilise haigusega, kuivõrd kaebaja keeldus 4. augustil 2023 meediku vastuvõtust ning ühtlasi jääb selgusetuks, millist kroonilist haigust kaebaja silmas peab.
8.6.Arvestades rikkumise raskust on määratud karistus proportsionaalne, pealegi rakendati karistust tingimusega ehk karistust ei pöörata täitmisele kui isik kahe kuu jooksul uut rikkumist toime ei pane.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on Viru Vangla 18. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-3/138 õiguspärasus. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarmenetluses 7-ööpäevase kartserikaristusega selle eest, et ta jättis vanglaametniku 4. augustil 2023 antud seadusliku korralduse asuda tööle täitmata. Vangla hinnangul rikkus kaebaja seeläbi VangS § 67 p 1 ning pani toime distsiplinaarüleastumise. Kaebaja hinnangul on temal mais 2023 tuvastatud tolmuallergia piisav asjaolu, et tööle asumise korraldus jätta täitmata ning seetõttu esineb alus ka kartserikaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Samuti palub kaebaja tühistada vaideotsuse.
3
3-23-2431
10.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseaduses ei ole sätestatud teisiti. VangS § 37 lg 2 p-de 1-4 järgi ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge või, kui esineb mõni VangS § 37 lg- s 2 sätestatud alustest. Olukorras, kus kaebajale andis pädev ametnik kehtiva tööle määramise käskkirja alusel korralduse asuda tööle, ei saa korraldust tühiseks pidada isegi juhul, kui kaebajal esines terviseseisundist tingitud takistus tööle asumiseks. HMS § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ilmselgelt oli kaebajal põhimõtteliselt võimalik täita tööle asumise korraldust. Kaebaja väitel takistas korralduse täitmist tema tervislik seisund, s.o esines subjektiivne takistus korralduse täitmiseks. See ei ole aga HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt asjaoluks, mis toob kaasa korralduse tühisuse.
11.Kaebaja võis korralduse saamisel õiguspäraselt, s.o VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust rikkumata, keelduda töötamisest ka juhul, kui erakorraline terviserike ei võimaldanud tal tööle asuda (VangS § 37 lg 1 p 3) või tööle asumine oleks ohustanud tema elu ja tervist (TTOS § 14 lg 5 p 4). TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
12.Kaebaja on seisukohal, et kuna tal on 23. mai 2023. a vereproovi alusel tuvastatud allergiatestiga tolmuallergia ja ta selle esinemisele korralduse saamisel viitas, siis on tema keeldumine põhjendatud, sest korralduse täitmisel võinuks tema elu ja tervis sattuda ohtu. Kohus sellega ei nõustu. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebajal esinesid juba korralduse andmise hetkel tolmuallergiast tulenevad negatiivsed mõjutused (lööve, punetus, hingamisraskused, silmade punetus, sügelus, pisaravool, ninaeritis jms). Arvestades, et tolmuallergia peamiseks riskiteguriks saab pidada pikaajalist kokkupuudet tolmulestadega, siis saab töökorralduslike vahenditega seda mõju kaebajale välistada või oluliselt vähendada. Tolmuallergia korral on võimalik koristamisel kaitsevahendite (kaitsemask, kindad) kasutamisega ja koristamisaja mõistliku piiramisega tolmu mõju isikule vähendada, samuti saab sümptomite leevendamiseks ja kaotamiseks abi asjakohastest ravimitest. Seetõttu ei anna ainuüksi tolmuallergia esinemine ja sellekohase allergiatesti tulemused automaatset töölt vabastust.
13.Ebaõige on kaebaja hinnang, et meditsiiniosakond ei olnud allergiast teadlik. Kaebaja tervisekaardil ei ole kajastatud vereproovide võtmise päevi ja täpset tulemust, kuid sellest nähtub, et 23. mail 2023 võetud vereproovide (aluseks ka allergia tuvastamisel) tulemusi on kaebajale suvel 2023 tutvustatud ja tema soovil on sellest talle ka koopia väljastatud. Kui vangla ei oleks tulemustest teadlik olnud, ei oleks ta saanud kaebajale ka 23. mai 2023. a
4
3-23-2431 laboratoorse uuringu vastust väljastada. Seega oli vastustaja meditsiiniosakond allergiatesti tulemustest teadlik (sh sellest, et tulemuste kohaselt oli kaebajal madal reaktsioon referentsmaterjalile – tulemus ületas referentsväärtust väga väikeses osas) ja miski ei kinnita kaebaja väidet, et allergiatesti tulemusi poleks vanglas üldse arvestatud. Vangla on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses allergiatesti olemasolu ja tulemust arvestanud, kuid on põhjendatult viidanud sellele, et see ei takistanud tööle asumise korralduse täitmist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustaja pole arvestanud allergiale viitamist. Nii 4. augusti 2023. a ettekandes, vaidlustatud 18. augusti 2023. a käskkirjas nr 3-23/1-3/138 ja 27. septembri 2023. a vaideotsuses nr 6-12/284-2 on osundatud kaebaja 4. augustil 2023 tehtud viitele allergia esinemisele, kuid on seejuures põhjendatult asutud seisukohale, et see ei ole automaatseks töötamist takistavaks asjaoluks ning kaebajat pole ajutiselt ega alaliselt töökohustusest vabastatud. Samuti ei ole kaebajal korralduse andmise päeval tuvastatud selliseid terviseprobleeme, mis takistanuks tööle asumise korralduse täitmast. Väheoluline ei ole ka fakt, et kaebaja 4. augustil 2023 tööle asumise korraldust saades ja allergiale viidet tehes ei soovinud tervishoiutöötaja poolset ülevaatust ning tervisehoiutöötaja ei ole seetõttu samal päeval kaebaja terviseseisundit ka sisuliselt hinnanud. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud korralduse saamise päeval seda korraldust täita ning et tema elu ja tervis oleks täitmise korral olnud ohustatud. Kaebaja esitatud võimalikud tagajärjed tema tervisele on üldsõnalised ja oletuslikud.
14.Kaebaja on viidanud ka Riigikohtu lahendile, milles käsitleti olukorda, kus kroonilist haigust põdev isik soovis tervisekontrolli tegemist ja haldusorgan pidas seda põhjendamatuks. Sellise olukorraga pole praegu tegemist, sest kaebaja ise ei soovinud tervishoiutöötaja ülevaatust korralduse saamise päeval. Samuti ei nähtu, et kaebajal esineks mõni krooniline haigus, mis võiks õigustada tööle asumise korralduse täitmata jätmist seetõttu, et haigusest tingitud negatiivsed tagajärjed on igapäevaselt sarnased.
15.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja jättis ilma mõjuva põhjuseta valvuri antud tööle asumise korraldused täitmata, mistõttu rikkus kaebaja sellega VangS § 67 punktist 1 tulenevat allumiskohustust ning pani toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.
16.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Teo toimepanemise ajal kehtinud VangS § 63 lg 1 p 4 lubas kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega maksimaalselt 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 kohaselt võis vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Vangla karistas kaebajat 7 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega ja rakendas katseaega 2 kuud.
17.Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Toimepandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Senise kohtupraktika alusel tuleb tööle asumise korraldusele mitteallumist pidada raskeks rikkumiseks (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2021. a otsus nr 3-18-1895 (p 19);
10.oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133 (p 17), 29. septembri 2015. a otsused nr 3-3-2-1-15 (p
5
3-23-2431 25) ja 3-3-2-2-15 (p 26)). Vastustaja on seega põhjendatult leidnud, et töökohustuse täitmisest keeldumist tuleb käsitleda raske rikkumisena ning sellistele rikkumistele reageerimata jätmine võib soosida samalaadse käitumismustri levimist vanglas. Senises laiaulatuslikus kohtupraktikas ei ole samalaadsete rikkumiste eest määratud 7-15 ööpäeva pikkuseid kartserikaristusi peetud ebaproportsionaalseks. Kohus leiab, et rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud 7-ööpäevane kartserikaristus proportsionaalne ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistus määrati katseajaga ehk kui kahe kuu jooksul kaebaja uut distsiplinaarsüütegu toime ei pane, siis ei pöörata karistust ka täitmisele.
18.Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja tema menetluslikke õigusi, ta on saanud esitada oma seisukoha toimunu kohta ning distsiplinaarkaristus on määratud aegumistähtaega järgides.
19.Seega ei ole vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alust. Kuna kohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane, siis on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.
20.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 ls 4).
21.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.