lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1414/6

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1414/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1414

Haldusasi

G.A kaebus kohustada prokuratuuri sisuliselt menetlema pöördumisi kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXX

Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määrus

Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised

Kaebaja G.A Vastustaja prokuratuur

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta G.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse peale menetlusse.
2.Jätta G.A määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus mõistis XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) G.A süüdi mitme kuriteo toimepanemises. Kohtuotsus jõustus

XX.XX.XXXX.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.G.A esitas 23.04.2025 ja 28.04.2025 prokuratuurile pöördumised (registreeritud 30.04.2025 ja 02.05.2025), milles ta viitas kriminaalasjale nr XXXXXXXXXXX. G.A leidis, et prokurör on ebaõigesti leidnud, et avaldaja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti leidis ta, et prokurör on toime pannud kuriteo karistusseadustiku (KarS) § 310 järgi.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör vastas 05.05.2025 G.A-le , et avaldajale on juba selgitatud, et kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud, mis tähendab, et tõendeid enam ei hinnata ja neid juurde lisada ei saa. Muu hulgas on ta süüdi tunnistatud ahistavas jälitamises, mis on osaliselt toime pandud pärast kahtlustatavana kinnipidamise järel vahistamist, kui

avaldaja vanglas viibides kirjutas ja edastas kannatanut solvavad ja häirivad kirjad. KarS § 310 kuriteost kirjutamine on täiesti alusetu ja kohatu. Kriminaalasi on ammendavalt lahendatud ja rohkem prokuratuur seoses selle kriminaalasjaga esitatud avaldaja kaebustele ja avaldustele ei vasta.

4.G.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuuri kohustamiseks sisuliselt käsitlema 23.04.2025 ja 28.04.2025 pöördumisi seonduvalt kriminaalasjaga nr

XXXXXXXXXXX.

5.Tallinna Halduskohus tagastas 26.05.2025 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Prokuratuur on kaebaja pöördumistele seonduvalt kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXXX vastanud ja kaebaja pöördumistest ei nähtu küsimusi, millele prokuratuur oleks jätnud vastamata. Kuivõrd isikul ei ole subjektiivset õigust saada selgitustaotlusele endale meelepärane vastus, pole kaebaja subjektiivsete õiguste riive praegusel juhul intensiivne ning kaebusel puuduvad eduväljavaated.
6.G.A esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse peale. Prokuratuur keeldus alusetult kriminaalmenetluse alustamisest. Kohtud on tuvastanud kaebaja kuriteod ja mõistnud karistuse prokuratuuri ja uurimisasutuse ebaseadusliku tegevuse tõttu kriminaalmenetluse käigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
8.Halduskohtule esitatud kaebus tuleb tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1.
9.Kaebaja esitas 23.04.2025 ja 28.04.2025 prokuratuurile pöördumised, mis seondusid kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXXX. Selles kriminaalasjas on jõustunud kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Pöördumistest nähtub, et kaebaja ei ole kriminaalmenetlusega ja kohtuotsusega rahul. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 365 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamine võimalik teistmismenetluses. Seega sai kaebaja eesmärki saavutada üksnes kriminaalasjas kohtuotsuse teistmise teel. KrMS § 344 lg 3 p 1 ja § 367 lg 1 kohaselt on prokuratuuril teistmisavalduse esitamise õigus. Teistmisavalduse esitamisele suunatud pöördumise lahendamisele ei kohaldu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. MSVS eesmärk on reguleerida kitsalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise korda, mitte erinevates menetlustes esitatud kõikvõimalike taotluste lahendamise korda (vrd Riigikohtu 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 15). Teistmisavalduse esitamise üle otsustamine on olemuslikult kriminaalmenetlusega seotud toiming. Olukorras, kus pärast kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist toimuvas nn protsessikirjavahetuses avaldab menetlusosaliseks olnud isik menetlejale (uurimisasutus, prokuratuur, kohus) oma arvamusi, hinnanguid ning etteheiteid kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse ning selleni viinud menetlejate toimingute kohta, ei ole isikul õigust enam kohtus vaidlustada menetleja tegevust taolistele pöördumistele vastamisel, sh vastuseid, milles viidatakse, et tõstatatud küsimused on lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Asjaolu, et KrMS ei näe taolise juhtumi puhul prokuratuuri tegevuse peale kaebamiseks ette eraldi menetluskorda, ei tähenda, et olemuselt kriminaalmenetlusliku vaidluse lahendamiseks

omandab pädevuse halduskohus (vrd Riigikohtu 22.03.2013 määrus nr 3-3-1-11-13, p 13). Kui prokuratuur keeldub vaatamata süüdistatava pöördumisele esitamast teistmisavaldust, saab selle Riigikohtule esitada süüdimõistetu ise, vajadusel taotledes selleks Riigikohtult riigi õigusabi kooskõlas riigi õigusabi seaduse § 10 lg-ga 51. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta.

10.Isikul on õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade. Kuriteoteate lahendamist ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral selle vaidlustamist reguleerivad kriminaalmenetluse normid (KrMS § 198, § 207 ja § 208). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.05.2025 vastusest nähtub, et ta ei käsitanud kaebaja 23.04.2025 ja 28.04.2025 pöördumisi kuriteoteatena. Kaebajal on võimalik esitada Kaitsepolitseiametile või Riigiprokuratuurile kuriteoteade KarS §-s 310 ettenähtud väidetava kuriteo kohta ja saadav vastus vajaduse korral vaidlustada KrMS-s ettenähtud korras.
11.Seega ei ole halduskohus pädev siinset asja lahendama.
12.Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele (HKMS § 200 p 4, § 203 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium