V.L-i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning Kaitseressursside Ameti 11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja V.L, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Julia Dimitrijeva
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaitseressursside Ameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda V.L-i 08.05.2025 avalduses sõnastatud kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
2.Jätta Kaitseressursside Ameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada haldusasjas nr 3-23-964 tehtud Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 otsuse resolutsioon osas, milles halduskohus kohustas Kaitseressursside Ametit esitama kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamiseks (halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 esimene lause). Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Kaitseressursside Ameti toimingu, mis seisnes kaebajalt sunniraha sissenõudmise eesmärgil täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse aluseks olnud 27.03.2023 täitmisavalduse esitamises, õigusvastasus. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
4.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
3-23-964 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Riigikohtule
hiljemalt
14.07.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227, millega kohustas kaebajat ilmuma arstlikku komisjoni 08.03.2023 kell 10:30. Ettekirjutus sisaldas 200 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust kohustuse täitmata jätmise korral. Kaebaja ettekirjutuses märgitud ajal arstlikku komisjoni ei ilmunud.
2.KRA esitas eelnimetatud sunniraha sissenõudmiseks 27.03.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse nr 035/2023/1347, saates 28.03.2023 kaebajale täitmisteate, kus märkis, et kui kaebaja tasub võla vabatahtlikult 30 päeva jooksul, siis on tasumisele kuuluvaks summaks koos täitekuludega 272 eurot ning hilisema tasumise korral 326 eurot.
3.Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KRA kohustamist täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning KRA 11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist. Kaebaja leidis, et sunniraha rakendamine ei olnud lubatav, kuna ta ei saanud arstlikku komisjoni ilmuda haigestumise tõttu. Samuti pidas kaebaja lubamatuks sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist ilma, et KRA oleks dokumente kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud.
4.Vastustaja palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitas, et 11.01.2023 ettekirjutus on kabeajale kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lõikes 3 sätestatud viisil kätte toimetatud 06.03.2023 ning sunniraha rakendamise vältimiseks pidi kaebaja ettekirjutuses määratud ajal arstlikku komisjoni ilmuma või teatama hiljemalt 22.03.2023 mitteilmumise põhjuse, mida kaebaja aga ei teinud.
5.Tallinna Halduskohus tegi 05.10.2023 otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ning kohustas KRA-d esitama kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Vastustaja rikkus sunniraha rakendamise korda, kuna ei teavitanud kaebajat nõuetekohaselt sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud otsuses on Riigikohus selgitanud, et haldusorgan peab teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha 2(5)
3-23-964 sissenõudmise alustamist. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta.
5.2.Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa täidetuks lugeda vaidlustatud ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni ei ilmu, rakendatakse sunniraha, seda kasvõi põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise.
6.KRA esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata või saata kaebus uueks läbivaatamiseks halduskohtule. KRA põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Väär on seisukoht, et ettekirjutuses sisalduv sunniraha rakendamise hoiatus ei ole sunniraha rakendamiseks piisav. Haldusasjas 3-3-1-72-14 tehtud Riigikohtu otsuses võetud seisukohad ei ole siinsel juhul asjassepuutuvad. Kaebajale sunniraha rakendamisest teatamine ei olnud võimalik, sest kaebaja tegi kõik selleks, et vältida kontakti KRA-ga – registreeris rahvastikuregistris elukohana Ühendkuningriigis asuva aadressi, ei kasutanud e-posti ega telefoninumbrit. Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus, mille täitmisega tuleb kutsealusel arvestada. Kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele 5 korral. Kui KRA hakkaks mingil viisil teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha sissenõudmise alustamist ja isik sunniraha ka tasub, siis võib jääda terviseseisundi hindamise läbimise eesmärk ja riigikaitsekohustus täitmata.
7.KRA teatas ringkonnakohtule 02.04.2025 avalduses, et täitemenetlus nr 035/2023/1347 on nõude rahuldamise tõttu lõpetatud.
9.Kaebaja esitas 08.05.2025 avalduse kaebuse muutmiseks, soovides apellatsioonimenetluse ajal muutunud asjaoludest tingituna asendada kaebuses esitatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise nõude KRA tegevusega tekitatud 326 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega. Avalduse kohaselt nähtub lisatud tõenditest, et nimetatud summa on kantud kohtutäiturile sunniraha katteks. Ühtki tõendit või dokumenti kaebaja oma 08.05.2025 avaldusele siiski ei lisanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.KRA apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus oli selle tegemise ajal seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud Riigikohtu otsusele viidates õigesti, et KRA oleks pidanud enne sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist 3(5)
3-23-964 teavitama kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ning andma kaebajale võimaluse sunniraha vabatahtlikult tasuda. Halduskohus tõdes õigesti, et sunniraha rakendamise hoiatuse sisaldumine 11.01.2023 ettekirjutuses ei vabastanud vastustajat kohustustest teavitada kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja tegi kõik selleks, et KRAga suhtlemist vältida, ei ole asjassepuutuv – vastustajal oli võimalus teavitada kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest KVTS § 15 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras ka juhul, kui kaebaja täpne elukoht või kaebaja kasutuses olev e-posti aadress või telefoninumber ei olnud teada. Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse seisukoht, et sunniraha rakendamisest teavitamise korral võib jääda terviseseisundi hindamise läbimise eesmärk ja riigikaitsekohustus täitmata. Sunniraha rakendamisest teatamine ega sunniraha rakendamine ei lõpeta kutsealuse kohustust ilmuda arstlikku komisjoni ega vabasta teda muudest riigikaitsega seotud kohustustest ega lükka nende kohustuste täitmist edasi. Samuti ei takista sunniraha rakendamisest teatamine uue ettekirjutusega arstlikku komisjoni ilmumiseks uue aja määramist või sellekohase uue kutse saatmist kutsealusele.
11.Sellegipoolest ei saa jätta halduskohtu ostust muutmata. Nimelt on apellatsioonimenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu ära langenud kohustamiskaebuse rahuldamise alus. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See hõlmab ka kaebuse liigist sõltuvalt kaebuse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Selliste asjaolude muutumine apellatsioonimenetluse ajal tingib halduskohtu otsuse tühistamise või muutmise, kui muutunud asjaolude tõttu ei oleks kaebuse rahuldamine nii, nagu halduskohus seda tegi, enam võimalik. Siinsel juhul ongi sellise olukorraga tegemist. Haldusorgani kohustamine sellise toimingu tegemiseks, millega kaasnev tagajärg on juba saabunud, ei ole faktiliselt ega õiguslikult võimalik. Halduskohtu otsusega KRA-le pandud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise kohustuse eesmärk oli saavutada täitemenetluse lõpetamine. Siinsel juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kohtutäitur on asjaomase täitemenetluse lõpetanud. Seega on tagajärg saabunud ja KRA-d kohustava kohtuotsuse tegemise alus ära langenud.
12.Lähtudes ringkonnakohtu 02.05.2025 kirjas antud juhisest esitas kaebaja 08.05.2025 avalduse kaebuse muutmiseks, soovides asendada kohustamisnõude hüvitamisnõudega. Olgugi, et nii ringkonnakohtu 02.05.2025 kirjas kui ka 12.05.2025 määruses nõuti kaebajalt hüvitamisnõude esitamise korral kahju tekkimist kinnitavate tõendite esitamist, ei ole kaebaja sellekohaseid tõendeid esitanud. Toimikus olevad tõendid ja andmed ei ole piisavad tuvastamaks, kas või kui suure summa on kaebaja kõnealuse täitemenetluse raames kohtutäiturile tegelikult tasunud. Üksnes täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse pinnalt ei ole võimalik selle kohta ühest järeldust teha. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks seaduse kohaselt lubatav. HKMS § 49 lg 2 kohaselt on kaebuse muutmine mõjuval põhjusel võimalik ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebuse muutmine kaebaja soovitud moel oleks eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Samas ei ole kaebaja täitnud kohtu nõuet esitada kahju tekkimist kinnitavad tõendid. Sellises olukorras on põhjendatud keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest lähtudes analoogiast HKMS § 151 lg 2 punktiga 3, mis näeb ette kaebuse läbi vaatamata jätmise, kui kaebaja kohtu nõudele ei vasta. Ringkonnakohus on kaebajale kahel korral selgitanud vajadust esitada kahju tekkimist ja suurust kinnitavad tõendid, ent kaebaja ei ole neid esitanud. Veelkord samasisulise nõude esitamine ei ole põhjendatud. Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine ei võta kaebajalt õigust pöörduda vastustaja poole kahju hüvitamise taotlusega või esitada halduskohtule uus hüvitamiskaebus vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lõikele 1).
13.Olukorras, kus kohustamisnõude rahuldamise alus on ära langenud, ent kaebuse muutmise vastuvõtmine ei ole kaebaja tegevusest tingitud põhjustel võimalik, peab ringkonnakohus siiski 4(5)
3-23-964 võimalikuks halduskohtu otsuse muutmist ning halduskohtu kohtuotsuse resolutsioonis sõnastatud kohustava ettekirjutuse asendamist vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega. Esiteks oli vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohustamisnõude rahuldamise eelduseks. Halduskohtu otsus, millega kohustati vastustajat toimingu tegemiseks, hõlmab iseenesest ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Eespool osutatud põhjustel leidis halduskohus õigesti, et vastustaja tegevus sunniraha rakendamisel ja eelkõige kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel oli õigusvastane. Teiseks sarnaneb siinne olukord kokkuvõttes mõneti HKMS § 152 lg 1 punktis 4 kirjeldatuga. On tõsi, et eelviidatud sätte alusel menetluse lõpetamiseks ei ole alust, kuna kaebusega taotletud tagajärg (st täitemenetluse lõpetamine) ei leidnud aset vastustaja tegevuse tõttu, vaid muudel põhjustel. Küll aga saab sellises olukorras analoogia alusel juhinduda HKMS § 152 lõikest 2, mis näeb ette n-ö jätkutuvastuskaebusele ülemineku. Siinsel juhul on ilmne, et KRA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste edasiseks kaitseks vajalik, andes eelkõige võimaluse kohtuväliselt või kohtule esitatava kaebusega nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Kaebaja 08.05.2025 avaldusest nähtub ka et kaebaja seda soovib, kuna avalduses osutatud kahju hüvitamine hõlmab omakorda KRA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidluse lahendamiseks vahepeal muutunud asjaolude tõttu tuleb tühistada halduskohtu ostus osas, milles halduskohus rahuldas kohustamisnõude ja teha selles osas uus otsus, millega tuvastada KRA tegevuse, mis seisnes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamises, õigusvastasus. Muus osas jääb halduskohtu ostus muutmata.
14.Kuna kaebaja ei ole esitanud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulusid puudutavaid dokumente, jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.