Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
06.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1817 D.C kaebus Tallinna Vangla poolt hügieenitarvete väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – D.C Vastustaja – Tallinna Vangla
Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse D.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1817.
Jätta D.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1817 muutmata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-1817
3-24-1817 (HKMS § 38 lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kusjuures selle esitamiseks ei anna õigust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2). Seega on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud, kuid selle esitamine võib olla põhjendatud erilise preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu korral (nt Riigikohtu 14.02.203 määrus nr 3-22-721, p-d 10–11). Kaebaja hinnangul on kaebuse esitamine vajalik, sest rikutud on tema au ja head nime. Seega soovib kaebaja kaebuse menetlemist rehabiliteerival eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et sellisel eesmärgil esineb tuvastamiskaebuse esitamise vajadus juhul, kui toimunud riive on intensiivne ja isik ei soovi esitada kahjunõuet. Näiteks võib see olla põhjendatud juhul, kui haldusorgani tegevusega on intensiivselt riivatud kaalukaid põhiõigusi nagu kodu puutumatus (põhiseaduse (PS) § 33), kehaline puutumatus (PS § 26) ja füüsiline vabadus (PS § 20) (vt Riigikohtu 14.02.203 määrus nr 3-22-721, p 11 jj). Kaebaja väidete põhjal ei ole alust järeldada, et praegu oleks tegemist sellise õiguste riivega. Kuigi kaebajale endale võis habeme olemasolu perepäeval ebameeldiv tunduda, ei ole ta väitnud, et perepäeval osalejad oleks sellega seoses talle tähelepanu pööranud või teda oleks seetõttu perepäeval või hiljem kuidagi teisiti koheldud. Arvestades tänapäevast meestemoodi, ei ole alust arvata, et habeme olemasolu iseenesest isiku au või head nime rikub. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega äratuntav, et praegu oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.