Sunly AS kaebus tühistada Lääneranna Vallavolikogu 27.02.2025 otsus nr 219 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas“
Menetlusosalised
Kaebaja Sunly AS, esindajad advokaadid Heili Püümann ja Veikko Puolakainen Vastustaja Lääneranna vald, esindaja Ingvar Saare Kolmandad isikud Laanenurga Tuuliku OÜ, esindaja advokaat Sandra Kaas, OÜ Utilitas Wind, esindaja advokaat Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sunly AS-i määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Sunly AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääneranna vald algatas 2020. a keskel Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks ning tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (EP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Sunly AS on EP-st huvitatud isik, kes on korduvalt avaldanud huvi arendada EP eelvaliku ala 2 ning 2a.
3-25-864
3.Lääneranna Vallavolikogu võttis 27. veebruaril 2025 vastu otsuse nr 219 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas“.
4.Sunly AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Lääneranna Vallavolikogu
27.veebruari 2025. a otsus nr 219. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlustatud otsuse kehtivus. Kaebaja väitis kokkuvõtlikult, et kolmandatel isikutel tekib sellest ehitusõigus ja sellega on tehtud eelotsus ka EP ala 2a osas.
Lääneranna vald taotles vastuses EÕK kohaldamata jätmist.
Laanenurga Tuuliku OÜ taotles vastuses EÕK kohaldamata jätmist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) detailse lahenduse koostamise eesmärk on sobivaks tunnistatud aladel töötada välja täpsed tingimused objekti ehitamiseks ehk määrata ehitusõigus tuulepargi ja vajalike tehnorajatiste ehitamiseks, mis vastab huvitatud isiku reaalsele arendushuvile. Detailse lahenduse alusel kehtestatav EP on konkreetse ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise alus. Detailse lahenduse koostamise eelduseks oli maakasutuskokkulepete olemasolu. Kuigi EP ei anna õigust konkreetsetele arendajatele püstitada EP-s määratud asukohta tuulikuid, saavad seda õigust siiski realiseerida need arendajad, kellel on vastavas kindlaksmääratud asukohas sõlmitud maakasutuskokkulepped. Seega on EP soodne kolmandatele isikutele I ja II, kellel vastavad kokkulepped on olemas. Kaebajal saaks vastav õigus tekkida, kui muudetaks tuuliku positsioonil nr 12 asukohta või kehtestatakse uus lahendus. Kaebajal eksisteerib EP-ga puutumus ning tal esineb EÕK vajadus. Kui kehtestatud kujul EP realiseeritakse ja tuulikud püstitatakse, oleksid need kolmandate isikute, mitte aga kaebaja omad. Kaebaja sooviks on saada õigus püstitada aladele 2 ja 2a enda tuulikuid; 2) kaebaja esitas ettepanekuid nii ala 2 kui ka 2a osas. Kaebaja enamik ettepanekuid puudutab ala 2a, mis ei ole EP objektiks. Ala 2 puudutab vaid üks ettepanek, ühe tuulikupositsiooni nihutamiseks. Seega ei ole kogu EP kehtetuks tunnistamise taotlus vastavuses kaebaja konkreetselt esitatud ettepanekuga ala 2 osas. On tõsi, et kaebaja näeb rikkumist ka menetluse läbiviimises üldisemalt, kuid olukorras, kus kaebaja enda selgelt väljendatud huvi piirdub ühe tuulikupositsiooniga, pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik tühistada EP-d tervikuna. Olukorras, kus on palju uuringuid läbi viidud ja ressurssi kulutatud, ei ole perspektiivne taotlus, et terve menetlus alal 2 tuleks uuesti algusest peale läbi viia ja analüüsida, kas leidub ka teistsuguseid võimalusi tuulikute paigutamiseks; 3) Hendrikson & ko eksperthinnangust selgub, et tuuliku nr 12 nihutamisel Ristikivi kinnisasja idaosale ei ole planeering selles osas ellu viidav, sest Sunly AS-l puuduvad maakasutuskokkulepped kinnisasjade omanikega, kelle maaüksusele on kavandatud põhimõtteline juurdepääsutee tuulikuni ja põhimõtteline elektriliini trajektoor. See asjaolu kõneleb kaebuse perspektiivikuse vastu; 4) Hendrikson & ko andis ekspertarvamuse alale 2 kavandatud lahenduse mõju kohta alale 2a, s.t, kas lahenduse kehtestamine alal 2 kitsendab tuulikute püstitamise võimalusi alal 2a. Ekspert leidis, et alale 2 kavandatud lahendus mõjutab ala 2a seoses koosmõjuga, eelkõige võib koosmõju osaliselt piiravaks saada mürast tulenevalt. Alal 2a tuulikute rajamine välistatud ei oleks. Olulist ebasoodsat müra koosmõju on võimalik vältida ka alale 2a lahendust ette nähes. Eksperdi hinnangul kaasneks tõenäoliselt alale 2a täiendavate tuulikute rajamisel suuremad tööaja piirangud võrreldes praeguse lahendusega. Täpsemalt saaks koosmõju hinnata planeerimise ja mõjuhindamise käigus. Seega ekspert ei välista, et alale 2 2(4)
3-25-864 kavandatud lahenduse mõju võib omada tähtust ka alale 2a. Tuulikute rajamine pole alale 2a välistatud, kuid piiravaks faktoriks võib saada müra ja selle leevendamise võimalused; 5) välistatud pole, et EP omab negatiivset mõju kaebaja õigustele nii ala 2 kui ala 2a lahenduse puhul. Kaebaja väited kolmanda isiku I huvide eelistamise kohta eeldavad tõendikogumi põhjalikku analüüsi, mida EÕK menetluse kiireloomulisust arvestades pole võimalik teha; 6) EÕK kohaldamine poleks siiski vaidluse asjaolusid arvestades proportsionaalne avaliku huvi kahjustamise ja kolmandate isikute õiguste seisukohast. On ettenähtav, et kaebaja taotluse rahuldamine ja menetluse uuesti läbi viimine võtaks palju aega ja neelaks arvestataval määral ressursse. Sealjuures pole kaebuse pinnalt äratuntav, et parem lahendus eksisteeriks, vaid kaebaja arvates ei saa seda välistada. Milles parem lahendus konkreetsemalt seisneks ja kas see oleks ka realiseeritav, ei ole selge; 7) EP õiguspärasuse hindamisel ei ole asjassepuutuv, kas tuulikuid alal 2 on asutud ehitama. Usutav on, et ehituslubade väljastamine ja reaalne ehitustegevus võtavad kauem aega kui antud kohtuasja menetlus. Ehituslubade väljastamine ja nende realiseerimine on vastustaja ja kolmandate isikute võetav risk. Kaebajale ei kaasne EP tühistamisega kahju ega pöördumatuid tagajärgi. Pelgalt asjaolu, et tuulikuid on asutud püstitama, ei saa olla piisav, et EP õigusvastasuse korral jäetaks kaebaja õigused kaitseta. Ebaproportsionaalne oleks kohaldada käesoleval juhul EÕK-d, sh arvestades, et kaebaja huvi puudutab vaid väikest osa EP alast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ning EÕK taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) sisuliselt on kaebaja jäetud planeerimismenetlusse kaasamata ning vastustaja eelistas kolmanda isiku huve kaebaja huvidele; 2) kaebajal pole EP eelvaliku alal 2 maakasutuskokkulepetega probleeme. Kaebajal on positsiooni nr 12 osas teenindamiseks võimalik luua tehniline juurdepääs. Kaebaja positsioonide võimalikkust ei ole EP eelvaliku ala 2 detailse lahenduse koostamise menetluses hinnatud; 3) luua tuleb terviklik ruumilahendus ja ühtne tervikmudel. Alad 2 ja 2a on teineteisega tihedalt seotud. Kaebaja kaotaks alal 2a mitmeid positsioone; 4) kaebaja huvid saavad pöördumatult kahjustatud. Õigusvastaselt ehitatud tuulikut ei tule automaatselt lammutada.
9.Laanenurga Tuuliku OÜ taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus on perspektiivitu ja kaebajal puudub EÕK vajadus; 2) EP ei too kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi; 3) EÕK kohaldamine kahjustaks ülemääraselt avalikke huve; 4) kolmandate isikute huvid kaaluvad kaebaja huvid üles.
10.OÜ Utilitas Wind taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus on perspektiivitu; 2) kaebajal puudub EÕK vajadus; 3) EÕK kohaldamine poleks kolmandate isikute ja avalike huvide seisukohalt proportsionaalne abinõu. 3(4)
3-25-864
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.EÕK kohaldamist on põhjust kaaluda, kui vastupidisel muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskemaks või võimatuks.
13.Kaebaja tahteks on kaebusega kaitsta enda ettevõtlushuvi ja arendada vaidlusaluses piirkonnas tuulikuparki enda pakutud lahenduse kohaselt.
14.EP kehtestamise alusel ei alustata vaidlusaluses piirkonnas tuulikute rajamisega, vaid sellega on asutud reguleerima ehitusõiguse küsimust. Tuulikute rajamine saab alata pärast seda, kui ehitusprojektile on väljastatud ehitusluba (TlnRngKm 07.03.2023 nr 3-23-192, p 10; 13.02.2025 nr 3-23-192, p 13-14). Sellekohane veenev põhistus, et lähitulevikus asuksid kolmandad isikud vaidlusaluse EP alusel väljastatud ehituslubade alusel tuulikuid rajama, millega kaasneksid kaebajale raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud tagajärjed, puudub.
15.Kaebuses esitatud EÕK põhistus ei võimalda praeguses menetlusetapis järeldada, et alal 2 EP detailse lahenduse kehtestamise järel poleks võimalik detailset lahendust koostada alal 2a. Vastustaja on EP kehtestamise otsuses (lk 16) märkinud, et alal 2a täiendavate tuulikute kavandamise kaalumine eeldab uue detailse lahenduse koostamist ja KSH II etapi koostamist. OÜ Utilitas Wind toob vastuses välja, et Hendriksoni eksperthinnangus pole väidetud, et alade 2 ja 2a eraldiseisev kehtestamine ei ole sisuliselt võimalik, mõistlik ega võimalik. Vaid eksperthinnangust järeldub, et alal 2 kehtestatud EP detailne lahendus ei välista kaebaja soovitud tuulikupositsioonide kaalumist ala 2a võimaliku detailse lahenduse koostamisel ja kehtestamisel. Vastupidised ühemõttelised seisukohad antud hetkel puuduvad. Kui ala 2a planeeringu menetlemisel peaks tõesti ilmnema vastupidine (s.o, et ala 2 kehtiv ehitusõiguse lahendus välistab kaebaja huvidega igasuguse arvestamise), siis saab kohus vajadusel EÕK küsimuse uuesti otsustada.
16.Seega eelnevast tulenevalt puudub kaebuse ja sellele lisatud dokumentide alusel antud menetlusetapis kaebaja õiguste kaitseks vajadus peatada vaidlusaluse EP kehtivus.
17.Kaebuse perspektiivi kohta esitatud mahukaid väiteid hindab kohus asja arutamisel ning erinevate huvide kaalumine antud juhtumil ei oma määravat tähendust.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.