Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene 29. mai 2025, Tartu 3-21-2639
Haldusasi
X.X.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. augusti 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01104-10 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. juuni 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 27. augusti 2021. a vastutusotsusega nr 13-7/01104-10 kohustati X.X.-i tasuma solidaarselt OÜ CKK Trading maksuvõlg. Vastutusotsuse kohaselt tehti OÜ-le CKK Trading 17. veebruaril 2020 maksuotsus, mida ei ole täidetud. Maksuotsuse tegemise aluseks oli see, et OÜ CKK Trading ei soetanud 2018. aastal teenust (ehitustöid) OÜ-lt Green Bygg. Ehitustööd tegi OÜ CKK Trading ise või tundmatud kolmandad isikud.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus vastutusotsus tühistada. Kaebuse kohaselt tegutses OÜ CKK Trading üksnes ehitustööde vahendajana tellijale OÜ-le Mitton ning ei teadnud, et OÜ Green Bygg jätab maksud maksmata.
3.Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati vastutusotsus järgmistel põhjendustel.
3.1.Ülekaalus on tõendid, mis kinnitavad tööde tegemist OÜ Green Bygg poolt. Seda kinnitavad erinevate äriühingute esitatud seletused, mis näitavad, et OÜ Green Bygg oli 2018. aastal tegutsev ehitusettevõte, kellel oli võimekus tööde tegemiseks erinevatel objektidel.
3.2.OÜ Green Bygg käsutuses oli piisavalt töölisi, et teha töid erinevatel objektidel, sh käesolevas asjas vaidluse all oleval nn Ahatare objektil. Töötamise registri andmetel oli OÜ-l Green Bygg 2018. a 4-9 töötajat. Kohtuistungil andis ütlusi 2018. a OÜ Green Bygg raamatupidaja, kes kinnitas, et OÜ Green Bygg ei olnud kindlasti arvevabrik. Tema kinnitusel koostas ta müügiarveid OÜ Green Bygg juhatuse liikme arvestuse alusel.
3.3.Seda, et OÜ Green Bygg tegutses Ahatare objektil alltöövõtjana, kinnitas ka OÜ-lt CKK Trading töid tellinud OÜ Mitton juhatuse liige A. Korbits. Ta selgitas, et OÜ Green Bygg ei osutanud teenust otse OÜ-le Mitton, kuna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) oli vormistatud rahastamine selliselt, et peatöövõtjaks oli OÜ CKK Trading. OÜ Mitton juhatuse liikme varasemad ütlused ei ole vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Tema varasematest ütlustest jääb mulje, et ta hoidus andmete avaldamisest OÜ CKK Trading alltöövõtja kohta, kuid see pole käsitatav vastuoluna seletustes.
3.4.Mõningad vastuolud isikute ütlustes maksumenetluses ja kohtumenetluses on seletatavad sellega, et OÜ Mitton kartis seda, et peatöövõtja muutumine toob kaasa PRIA toetuse vähendamise või sellest ilmajäämise.
3.5.Ehituse kohta vormistatud dokumendid on arusaadavad, piisavad ja kooskõlas ehitustegevuses esineva tavaga. Kui ehitustööde kohta koostatud dokumendid olid PRIA jaoks piisavad, siis ei saa kohtu hinnangul väita, et tööde kirjeldus on ebapiisav.
3.6.Hinnapakkumine ja arved on olemas, seega ei saa öelda, et puuduvad teenuse osutamist tõendavad dokumendid. Eesti ehitusvaldkonnas on tavapärane, et kirjalikku lepingut ja tööde üleandmise akte ei vormistata.
3.7.Pooled on langetanud otsustusi, mis kontekstist väljavõetuna võivad tunduda kummalised, nt materjalide ostmine korraldati nii, et tegelikult soetas need OÜ Mitton, kuid arvetel näidati soetajaks OÜ Green Bygg. Osa rahast kanti aga pärast OÜ Green Byggi kontolt raamatupidamisbüroole, kes kandis summad tagasi OÜ-le Mitton. Sellist tasumise viisi saab seostada asjaoluga, et OÜ Mitton ja OÜ CKK Trading vahelise lepingu järgi pidi materjalid soetama OÜ CKK Trading.
3.8.Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ CKK Trading tasus OÜ-le Creen Bygg rohkem, kui OÜ Mitton tasus OÜ-le CKK Trading. Kaebaja on sellele olukorrale pakkunud erinevaid seletusi. Viimati esitatud seletus, et OÜ CKK Trading pidi osaliselt võtma vastutuse selle eest, et ta oma lepingulisi kohustusi OÜ Mitton ees ei täitnud, on ühelt poolt usutav, kuid teiselt poolt tekib küsimus, miks ei öelnud kaebaja seda kohe. Kuid ka see asjaolu ei tekita kahtlusi selles, kas tegelik ehitaja oli OÜ Green Bygg.
3.8.OÜ CKK Trading ei saanud kokkuvõttes mingit maksueelist ja piisav pole vastustaja kahtlus, et OÜ Green Bygg ei olnud tegelik ehitaja.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:
4.1.OÜ Green Bygg arvetel ei kajastu ammendavalt tehtud tööde sisu ja maht ning arved ei vasta nõuetele. Äriühingu poolt antud selgitused on ajas muutuvad ja vastuolulised, samuti ei kinnita äriühing ise tehingute toimumist.
4.2.Ainuüksi töötajate võimalik olemasolu OÜ-s Green Bygg ei tõenda, et ta osutas OÜ-le CKK Trading vaidlusalust teenust. Kahtlus tõusetub juba seetõttu, et tuvastatud ei ole konkreetsed 2
füüsilised isikud, kes töid reaalselt teostasid. Faktilisi töötegijaid varjatakse teadlikult alusetu maksueelise saamise eesmärgil. Pole usutav, et OÜ Green Bygg tausta ja võimekuse jms tutvumine ei huvitanud ei töövõtjat (OÜ CKK Trading) ega tellijat (OÜ Mitton).
4.3.OÜ Mitton juhatuse liige A. Korbitsa ütlustes on vastuolud, kohtus antus ütlused on esialgsetega võrreldes kardinaalses vastuolus. Hiljem on välja toodud sündmustest uus versioon ja käitumise põhjendused (PRIA rahastusega seonduv), mida ei esitatud maksumenetluses.
4.4.Maksukohustuslase (OÜ CKK Trading OÜ) sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise eelduseks ei ole see, et läbi oleks viidud ka tema väidetava tehingupartneri (Green Bygg OÜ) maksuarvestuse õigsuse kontroll, tuvastamaks, kas seal on korrektselt kajastatud nii käive kui sisendkäibemaks ja kas pole tekkinud käibemaksu kumulatsiooni. OÜ Green Bygg käibemaksuarvestust on maksuhaldur korrigeerinud ja vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu.
4.5.OÜ Green Bygg kandis pärast OÜ-lt CKK Trading maksete laekumist summad loetud päevade jooksul edasi (kusjuures selgituseks oli märgitud „laen“, kuigi halduskohtu versiooni järgi oli tegemist materjalikuluga, mis tagastati OÜ-le Mitton) muuhulgas OÜ-le Myrsky, kelle juhatuse liige oli variisik ja ei teadnud OÜ-st Green Bygg midagi. St sisuliselt jäeti OÜ Green Bygg kohe pärast vaidlusaluseid tehinguid maha.
4.6.Ka OÜ CKK Trading hüljati X.X.-i poolt 19. märtsil 2020, st sisuliselt kohe pärast äriühingule maksuotsuse koostamist 17. veebruaril 2020.
5.X.X.-i vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Maksuhaldur pole esitanud piisavalt tõendeid, mis õigustaksid maksuvõla määramist X.X.ile.
5.2.Halduskohus leidis õigesti, et tõendid, sh töötamise registri ja pangakonto väljavõtted, kinnitasid, et OÜ-l Green Bygg olid olemas töötajad tööde tegemiseks Ahatare objektil.
5.3.A. Korbitsa ja teiste tunnistajate ütlustes vasturääkivusi ei olnud. Asjaolud kujunesid nii, et suhtlus OÜ Green Bygg ja OÜ Mitton vahel toimus vahetult ja OÜ CKK Trading objekti lõpufaasis vahetult tööde teostamises ei osalenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Pooled ei vaidle asjas õiguse kohaldamise üle, st vaidlust pole selles, et kui üks äriühing esitab teisele tasumiseks arveid, millel näidatud töid ta teinud ei ole, ei ole arvete saajal, kui ta on tegelikest asjaoludest teadlik, sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvanud äriühingu juhatuse liikmel tekib kohustus tasuda selline maksuvõlg solidaarselt äriühinguga (eeskätt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1, 40 lg 1 § 96). Vaidlus asjas on üksnes selle üle, kas faktilised asjaolud õigustasid maksukohustuse määramist OÜ-le CKK Trading, täpsemalt kas OÜ Green Bygg tegi tõepoolest ise ehitustööd, mille kohta ta OÜ-le CKK Trading arved esitas, või mitte. Arvetel kajastatud tööd kujutasid endast ehitustöid Põlvamaal nn Ahatare objektil. Töid tehti 2018. aastal. Tehingutes osalesid kolm osapoolt – tööde tellija oli OÜ Mitton, kes tellis ehitustööd OÜ-lt CKK Trading (hilisema maksuotsuse adressaat ja kelle juhatuse liige oli kaebaja) ning kes omakorda tellis tööd alltöövõtjalt OÜ-lt Green Bygg. Olulisemad faktilised asjaolud, miks maksuhaldur leidis maksumenetluses, et OÜ Green Bygg ei teinud tegelikult OÜ CKK Trading heaks arvetel näidatud ehitustöid ja et OÜ CKK Trading oli sellest teadlik, on järgmised. 3
7.1.Arvetel puudub teenuse osutamise aeg, samuti polnud sõlmitud poolte vahel kirjalikku lepingut ega koostatud tööde vastuvõtmise akte (tl 22, kd I). Samas tööde tellijaga oli OÜ CKK Trading sõlminud kirjaliku lepingu, samuti oli ta sõlminud lepingu teise alltöövõtjaga (tl 8p, kd I), st lepingu sõlmimata jätmine polnud äriühingu jaoks tavapärane käitumine. 7.2 Lepingu sõlmimata jätmist ei saa põhjendada ka vastastikuse usaldusega, kuna OÜ CKK Trading ja OÜ Green Bygg vahel puudusid varasem koostöö, väidetavalt leidis OÜ CKK Trading OÜ Green Bygg alltöövõtjaks raamatupidaja soovitusel (tl 23p, kd I).
7.3. Arved olid ebaselged (nt oli seal märgitud „küttekehad 1 tk“, „elektripeajaotus 1 tk“ jne (tl 8, kd I). Samuti ei lähe arved kokku kaebaja ütlustega maksumenetluses, nt kui arvetel oli märgitud „küttekeha 1 tk“, siis kaebaja ütluste järgi laoti objektil ahi ja soojamüüriga pliit, st kaks küttekeha (tl 9p, kd I);
7.4.Lepingu puudumisel polnud OÜ-l CKK Trading tööde väidetava teostaja OÜ Green Bygg garantiid ning OÜ CKK Trading võttis sellega tööde tellija ees tavapäratu vastutuse (tl 8p, kd I);
7.5.OÜ CKK Trading ei teadnud, millal arvetel märgitud ehitustööd teostati;
7.6.Raha kandis OÜ CKK Trading mitte arvel märgitud, vaid teisele OÜ Green Bygg kontole, mille ütles talle raamatupidamisfirma raamatupidaja (tl 22, kd I). See viitab asjaolule, et kaebaja teadis OÜ Green Bygg võlgnevusest ning kavatsusest jätta käibemaks tasumata (tl 10, kd I);
7.7.Ehitusteenuse hind, mida osteti OÜ-lt Green Bygg, oli kõrgem kui hind, millega OÜ CKK Trading selle OÜ-le Mitton edasi müüs. See on vastuolus kaebaja ütlustega, kes väitis maksumenetluses, et vaatas OÜ-lt Green Bygg hinnapakkumist saades, et see jääks väiksem hinnast, millega ta ise töid tellijale teeb (tl 8p, kd I).
7.8.Nn Ahatare objekti ehitustööde päevikus on kajastatud ainsa ehitusettevõtjana OÜ-d CKK Trading, OÜ-d Green Bygg pole seal kajastatud (tl 9, kd I);
7.9.Töö anti OÜ-le Mitton üle varem, kui töö saadi OÜ-lt Green Bygg (OÜ Green Bygg 30. novembri 2018. a arvel kajastatud tööd on tellija OÜ Mitton vastu võtnud juba 9. novembril 2018, kusjuures sama töö oli objektil tehtud juba enne väidetavat OÜ Green Bygg objektile tööle asumist);
7.10.OÜ CKK Trading ei teadnud, kes objektil reaalselt töid tegi ja ei osanud nimetada ühegi töötaja nime;
7.11.OÜ Mitton ei teadnud enda sõnul alltöövõtja OÜ Green Bygg kasutamisest ja ei tea samuti, kelle töötajad töid tegid (tl 22, kd I);
7.12.Tööde tegemist ei kinnita ka OÜ Green Bygg ise (tl 22p, kd I). Tema pangakontodelt ei nähtu tööde tegemiseks vajalike materjalide ostmist. Ta jättis OÜ-le CKK Trading esitatud arvetega seotud käibemaksu tasumata ja ei esitanud 2019. aastast enam deklaratsioone ning on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Maksuhalduri hinnangul lõpetas ta reaalse majandustegevuse kohe pärast vaidlusaluste arvete väljastamist (tl 12, kd I);
7.13.Summad, mis OÜ CKK Trading tasus OÜ-le Green Bygg, kanti pea täies mahus edasi teiste äriühingute kontodele, sh pool sellest OÜ-le Myrsky, kelle kontorist sai OÜ CKK Trading arved, mille alusel maksed OÜ-le Green Bygg tegi. Ülejäänud raha kanti edasi äriühingutele, kellega OÜ-l Green Bygg tehingud puudusid (tl 12, kd I).
8.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et neid asjaolusid arvestades on selge, et OÜ Green Bygg ei olnud arvetel näidatud tööde tegelikuks teostajaks ning OÜ CKK Trading oli sellest teadlik. Halduskohus on ebaõigesti kaebuse rahuldanud.
9.Halduskohus on kaebuse rahuldamisel pidanud oluliseks seda, et OÜ-l Green Bygg olid olemas töötajad ja tal oli seega võimekus tööde tegemiseks olemas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda asjaolu pidada määravaks. Äriühing võibki mingi aja olla tavapäraselt tegutsev äriühing, ent mingil hetkel võib ta tavapärasest tegevusest loobuda ning muutuda ilma reaalse majandustegevuseta äriühinguks, kelle eesmärgiks ongi üksnes fiktiivsete 4
arvete väljastamine. Sellised variäriühingud ei pruugi olla asutatud algusest peale üksnes fiktiivsete arvete väljastamiseks, vaid võivad selleks muutuda oma tegevuse kestel. Ka maksuhaldur on möönnud, et OÜ-l Green Bygg oli algselt töötajaid (tl 11p, kd I), kuid on samas välja toonud ka selle, et kohe pärast vaidlusaluste arvete väljastamist lõpetas ta reaalse majandustegevuse (ülal p 7.12). Seega võiski OÜ Green Bygg käesolevas vaidluses tegutseda juba puhtalt fiktiivsete arvete väljastamise eesmärgil. Seosest töötajatega on aga jätkuvalt oluline välja tuua see, et asjaga seotud isikutest ei oska nimetada ühegi füüsilise isiku nime, kes reaalselt töid tegi (ülal p-d 7.10-7.11). Ometigi saaks eeldada, et olukorras, kus tööd kestsid võrdlemisi kaua (2018. a maist detsembrini), on vähemalt mõned töid teostanud isikute nimed nendega kokku puutunud isikutele meelde jäänud. Õigeks tuleb pidada maksuhalduri seisukohta, et selline nimede varjamine viitab sellele, et töid tegid tõenäoliselt isikud, keda ei soovita avalikustada ja et järelikult ei olnud nad seotud OÜ-ga Green Bygg.
10.Halduskohus on välja toonud ütlused, mille andis kohtuistungil üle kuulatud isik, kes oli OÜ Green Bygg raamatupidaja. Samas nendib ringkonnakohus, et need ütlused kinnitavad küll mõningaid kaebaja ja OÜ CKK Trading väiteid, kuid ei kõrvalda kaugeltki kõiki küsitavusi ja maksuotsuse põhjendatusele viitavaid asjaolusid. Lisaks viitab ringkonnakohus, et raamatupidaja oli töötaja OÜ-s Myrsky, st samas äriühingus, kuhu kandis OÜ Green Bygg 50% OÜ-lt CKK Trading laekunud rahadest.
11.Ka OÜ Mitton juhatuse liikme A. Korbitsa poolt halduskohtus antud ütlused langevad teatud küsimustes OÜ Green Bygg raamatupidaja ütlustega kokku (et kontakt OÜ-ga Green Bygg loodi raamatupidaja vahendusel), kuid ei selgita samuti kaugeltki kõiki küsitavusi tehingute asjaoludes. Lisaks on maksuhaldur apellatsioonkaebuses põhjendatult välja toonud, et A. Korbitsa ütlused on kohati diametraalselt vastuolulised. Nt on ta öelnud halduskohtus, et tööd tegi OÜ Green Bygg (varem oli öelnud, et ta ei tea, et OÜ CKK Trading OÜ oleks kasutanud alltöövõttu) ja et OÜ Green Bygg saatis mehed otse Ahatare objektile ja tema juhatas OÜ Green Byggi mehi (varem oli öelnud, et vajalikud ehitusmaterjalid hankis ja tööde kvaliteeti kontrollis OÜ CKK Trading). Sedavõrd kardinaalne ütluste muutumine, ilma et oleks esitatud veenvat põhjust, miks ütlusi muudetakse, annab aluse ütluste tõelevastavuses kahtlemiseks.
12.Halduskohtu arvates on kaebaja teadmatus tööde tegemise täpsest ajast ja mõnede tööde sisust seletatav sellega, et sisuline kontakt oli OÜ Mitton ja Green Bygg vahel. Maksuhaldur on pidanud seda ebausutavaks ning ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et OÜ-l CKK Trading oli OÜ-ga Mitton kui tööde tellijaga põhjalik leping (p 7.1). Pole usutav, et tellija hakkab tööde käigus suhtlema vahetult üksnes alltöövõtjaga ning vahendaja (OÜ CKK Trading) muutub sealjuures täiesti kõrvaliseks isikuks, kes ei tea midagi tööde sisust ega nende tegemise ajast. Ometigi oli OÜ-l CKK Trading OÜ-ga Mitton leping tööde tegemiseks ning ta pidi arvestama lepingu täitmata jätmisest tõusetuvate täiendavate kohustuste ohuga. Vastavalt saab eeldada, et ka vahendaja on huvitatud sellest, et tööd laabuksid probleemideta ning täiendava vastutuse võimalust ei tõusetuks ja tunneb seetõttu ka ise tööde sujumise vastu huvi. Lisaks on halduskohus ise viidanud OÜ Mitton juhatuse liikme A. Korbitsa ütlustele, mille järgi hoidis ta OÜ-d CKK Trading töö kulgemisega kursis. Sellisel juhul pidanuks kaebaja ikkagi tööde sisust ja nende tegemise ajast teadlik olema. 5
13.Halduskohus leidis, et kui ehitustööde kohta koostatud dokumendid olid PRIA jaoks piisavad, siis ei saa väita, et tööde kirjeldus on ebapiisav või ebausaldusväärne. Ringkonnakohus märgib, et maksuvaidluse esemeks on eeskätt OÜ Green Bygg poolt OÜ-le CKK Trading esitatud arved. Milliste dokumentidega tõendas OÜ Mitton PRIA-le tööde nõuetekohast teostamist, ei ole halduskohus välja toonud ning ringkonnakohtule pole see teada. Igal juhul ei saa asjaolust, et PRIA pidas töid objektil nõuetekohaselt teostatuks, teha järeldust, et OÜ Green Bygg oli tööde teostajaks.
14.Halduskohtu hinnangul on Eesti ehitustegevuses tavapärane, et kirjalikku lepingut ei sõlmita. Ringkonnakohus pole selles veendunud. Halduskohus on põhjendusena viidanud nelja äriühingu seletustele, kes tellisid ehitusteenust OÜ-lt Green Bygg. Neist neljast äriühingust kolm on tõepoolest öelnud, et tööde kohta lepingut OÜ-ga Green Bygg ei sõlmitud (halduskohtu otsuse p 8). Samas OÜ CKK Tradingu puhul on maksuhaldur välja toonud, et ta sõlmis lepingu OÜ-ga Mitton ning oli sõlminud lepingu ka teise alltöövõtjaga (vt ülal p 7.1). Seega OÜ CKK Trading puhul oli lepingu sõlmimine pigem tavapärane. Õigeks tuleb pidada ka maksuhalduri seisukohta, et olukorras, kus tellijaga on vahendaja juba leping sõlmitud, on kahtlustäratav alltöövõtjaga lepingu sõlmimata jätmine, kuna nii jätab vahendaja end ilma garantiist ja nõudeõigusest tööde teostaja suhtes.
15.Halduskohus on pidanud oluliseks seda, et kohtupraktikast teadaolevalt on PRIA rahastusega seotud tegevustes oluline see, kes on toetusega rahastatavas projektis peatöövõtja, ning et peatöövõtja valikule on kehtestatud mitmeid tingimusi. Kohtule oli usutav, et OÜ-l Mitton oli vastumeelne projekti kestel peatöövõtjat muuta ning et OÜ-l Mitton võis olla hirm, et peatöövõtja muutumine toob kaasa toetuse vähendamise või sellest ilmajäämise. Ringkonnakohus mõistab, et sellega püüdis halduskohus põhjendada seda, miks jäi OÜ CKK Trading vaidlusaluste tööde tegemisel peatöövõtjaks (vahendajaks) ja OÜ Green Bygg võeti alltöövõtjaks. Samas ei selgita see asjaolu, miks esitati alles kohtumenetluse kestel versioon sellest, et PRIA rahastus ja hirm seda kaotada oli asjaoluks, mis mõjutas teatud otsustusi tööde tegemisel. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus PRIA rahastusega seotud väidetel sellist kaalu nagu halduskohus on näinud.
16.Halduskohus ei ole pidanud oluliseks ka seda, kuidas korraldati materjalide ostmine – materjalid soetas OÜ Mitton, kuid arved koostati nii, nagu oleks need soetanud OÜ Green Bygg, seejärel kanti see raamatupidamisfirmale OÜ Myrsky, kes kandis selle raha tagasi OÜ-le Mitton. Halduskohtu arvates saab sellist tasumise viisi seostada asjaoluga, et OÜ Mitton ja OÜ CKK Trading vahelise lepingu järgi pidi materjalid soetama viimane. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas selline materjalide soetamise korraldamine aitas näidata seda, et materjalid soetas OÜ CKK Trading. Kui oli vajalik näidata, et materjalid soetas OÜ CKK Trading, siis olnuks vajagi koostada arved hoopis selliselt, et soetajaks oli see äriühing, isegi kui finantseering selleks tuli OÜ-lt Mitton. Tegelikult tehtud skeemist jäi praegu aga OÜ CKK Trading hoopis kõrvale ning materjali soetajana näidati OÜ-d Green Bygg.
6
17.Halduskohtu arvates ei tekita ka asjaolu, et OÜ CKK Trading tasus vahendajana tööde eest OÜ-le Green Bygg (alltöövõtja) rohkem, kui talle endale tasus OÜ Mitton (tellija) kahtlusi, et tegelik ehitaja oli OÜ Green Bygg. Ringkonnakohtu arvates on just see asjaolu äärmiselt ebaloogiline ja kahtlustäratav, kuivõrd see muudab OÜ CKK Trading jaoks vaidlusalustes tehingutes osalemise justkui kahjumlikuks. Äriühingu kui kasumi teenimisele orienteeritud isiku jaoks ei ole kahjumiga tegutsemine ilmselgelt mõistlik ega tema jaoks soovitav. Seega on selline käitumine tavapärase tegutsemise puhul ebausutav. Samas on selline käitumine aga palju paremini mõistetav siis, kui lugeda õigeks maksuhalduri versiooni toimunust. Sellisel juhul oli OÜ CKK Trading eesmärk eeskätt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine ning tehingute kahjumlikkus ei olnud enam määrav. Lisaks võimaldas suurem arve OÜ-lt Green Bygg maha arvata suuremat sisendkäibemaksu. Seegi asjaolu kinnitab, et maksuotsus ja seega ka vastutusotsus on õiguspärased. Kaebaja on esitanud erinevaid seletusi sellisele olukorrale. Tänu seletuste ebajärjekindlusele ei saa neid pidada usutavaks.
18.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Green Bygg ei olnud tegelikuks ehitustööde teostajaks. Asjaolud viitavad selgelt ka sellele, et OÜ CKK Trading oli sellest teadlik. Lisaks eelnevalt käsitletud küsimustele kinnitavad tööde mitteteostamist OÜ Green Bygg ka mitmed muud asjaolud, nt see, et kaebaja oli väitnud, et OÜ-le Mitton müüdi teenust edasi kallimalt kui OÜ-lt Green Bygg osteti, ehkki tegelikkuses oli see vastupidi (vt ülal p 7.7 ja p 17); et ehitustööde päevikus pole OÜ-d Green Bygg üldse kajastatud (ülal p 7.8); et OÜ-le Mitton anti üle töö, mida polnud veel OÜ Green Byggi poolt teostatud; et osad OÜ Green Bygg arvetel näidatud tööd olid valmis juba enne tema tööle asumist objektil (ülal p 7.9) jne. Halduskohus polnud neid asjaolusid käsitlenud ega neist asjaoludest tõusetuvaid kahtlusi kõrvaldanud.
19.Kokkuvõttes oli maksuotsus seega õiguspärane. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
20.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (halduskohtus 8052,10 eurot ja ringkonnakohtus 555,10 eurot) halduskohtumenetlus seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.