Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-2624

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

3-23-2624

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3

3-23-2624

4

3-23-2624 kehtestamisel arvestamata ja kaalumata jätnud, millega rikkus PlanS § 12, sest pole järgitud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid. 5) DP ala ei ole muutunud jalakäija ja kergliikleja jaoks sobilikumaks. Tänavaäärsete kergliiklusteede ja uue hoone vaheline haljastus on eemaldatud ja loodud suur plats, mis loob tuulekoridore ja lisab tuuleiile, sh soosib nii sademevee voolu kui ka lume kahjustusi tuisu alal Jüri tänavale. 6) Sisse- ja väljasõidud on üksteisele väga lähestikku. DP lahenduses ei ole vasakpööret DP alalt välja Jüri tänavale ära keelatud ja see hakkab looma ohtralt liiklusohtlikke olukordi arvestades, et kohe vasakpöörde tegemisel uuest kauplusest Jüri tänavale järgneb olemasoleva Võru Maksimarketi riste Jüri tänavaga, kus on hetkel lubatud nii parem- kui ka vasakpööred krundile ja sealt välja. Kaebaja I poolt pakutud variante ei ole vastustaja kaalunud. Vastustaja on eiranud fakti, et Jüri tänava liiklus on juba käesoleval ajal tipptundidel probleemne ning kui Jüri tänavale lisandub veel üks sisse- ja väljasõit (mis võimaldab nii parem- kui ka vasakpöördeid) uude kauplushoonesse, siis muutub Jüri tänaval liiklemine äärmisel komplitseerituks. Vastavalt PlanS §-le 10 kehtib huvide tasakaalustamise ja lõimumise põhimõte, kuid vastustaja on seda DP lahenduse kehtestamisel rikkunud ja eiranud erinevate poolte huvide tasakaalustamist Jüri tänava liikluslahendust kehtestades. Täielikult on eiratud kaebaja I 17.02.2023 ja 5.04.2023 kirjalikke seisukohti ja tellitud Hendrikson & Ko ekspertarvamust (v. a jalgtee laiuse korrigeerimine hoone vahetus läheduses). Samuti on vastustaja eiranud HMS §-s 6 sisaldavat uurimispõhimõtet, sest on jätnud välja selgitamata liikluslahenduse seisukohalt olulised asjaolud. Juhul, kui vastustaja ei nõustunud ekspertarvamusega, siis oleks ta võinud paluda täiendavat ekspertarvamust liikluslahenduse kohta või arvestada Võru Linnavalitsuse liikluskomisjoni 21.03.2023 koosolekul tehtud ettepanekuga, et Jüri tänaval võiks vähemalt tipptunnil vasakpöörde lubamise ära keelata. 7) DP lahendus on sademevee probleemide osas puudulik ja olemasolevat tõsist üleujutusprobleemi otseselt süvendav. Tegemist on kaebajate subjektiivsete õiguste riive ja kahju tekitamisega. Alates 2022. a kevadest on suurte vihmasadudega ilmnenud probleem, et vihmavesi ei valgu Võru Maksimarketi hoovist ära. Olemasolev sademeveetorustik on olnud ka varasemalt üle uputatud, kuid viimaste aastate ehitustöödega seoses on samasse trassi suunatud sademevett uuelt kaetud pindadelt ja uutest rajatud trassidest ning ülepumpamisjaama ei ole töösse pandud. Sellest tulenevalt on sademevesi hakanud liikuma suurte sadude korral trassist kaebaja I kinnisasjal asuvasse parklasse ehk kaebaja II poolt opereeriva Võru Maksimarketi parklasse. Lahendust olukorrale ei ole leitud. Sademevee probleemi jätkumisel ning suurendamisel (sh otseselt kehtestatud DP lahenduse tõttu, mis suurendab kaetud pindade osakaalu piirkonnas) võib kaebajal I tekkida probleeme oma üürnikuga, kes ei ole enam huvitatud Võru Maksimarketi pindade üürimisest ning võib esitada kaebaja I vastu kahjunõudeid. Niisamuti riivab sademevee probleem lisaks kinnistu omanikule ka otseselt kaebaja II õigusi, sest kui Võru Maksimarketi parklad on kehtestatud DP lahenduse tõttu varasemast veelgi rohkem üleujutatud, siis tähendab see, et väheneb külastajate arv ning selle tagajärjel ka kaupluse käive. 8) Vastustaja ei ole DP kehtestamisel kaalutlenud olemasoleva haljastuse säilitamise võimalusi. Kõrghaljastuse täielikult hindamata jätmine ja selle väärtuse mitte selgitamine on Võru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande suunisega selgelt vastuolus. Sisuliselt ei ole säilitatud haljastust üldse DP ala põhimahus (v.a Jüri tn 82 eelnev kitsas edelosa) ega ka tänavamaal DP ala naabruses, kuigi lahenduse oleks saanud koostada osaliselt kõrghaljastust 5

3-23-2624 säilitavalt. Eriti suur ja kena puudegrupp võetakse maha Jüri tänavalt planeeringualale sissepääsu rajamisel. 9) Müratõkkeseina rajamise nõue on kehtestatud ilma vastavaid kaalutlusi esile toomata. Arvestatud pole ka võimalusega, et müratõkkeseina ja hoone vahelisele alale võib tekkida üleujutus, sest planeeritav hoone on kavandatava müratõkkeseina poole kaldu ning sademevee torude läbimõõdud on sademevee ärajuhtimiseks selgelt ebapiisavad. 10) DP-st ei nähtu arusaadavalt otsuse kujundamist.

6

3-23-2624 Kohtule esitatud 27.03.2025 täiendavas seisukohas väitsid kaebajad täiendavalt DP osas, et: 1) Kavandatava peasissepääsu asukoht ei ole DP lahenduses läbi mõeldud ega kaalutletud; 2) Kaalutlemata on DP ala ja kaebajale I kuuluva kinnistu tõsise sademevee probleemi lahendamine; 3) Kaalutlemata on jäetus liikluskorralduse küsimused; 4) Kaalutlusõigust pole teostatud olemasoleva haljastuse säilitamise küsimuses; 5) Kaalutlusõigust pole teostatud müratõkkeseina rajamise kohustuse määramisel; 6) Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, eelkõige sademevee probleemi ja liikluslahenduse küsimuses. Seega on vaidlusalune korraldus nr 651 formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kaebajal II on kaebeõigus korralduse nr 651 vaidlustamiseks enda subjektiivsete õiguste kaitseks, sest korraldusega rikuti ettevõtlusvabadust. Kaebus on esitatud alternatiivselt avalikes huvides seonduvalt DP liikluskorralduse lahendamisega, sademevee probleemidega, olemasoleva haljastuse säilitamisega ja müratõkkeseina rajamise kohustusega. Ühtlasi teatasid kaebajad, et jäävad täies ulatuses nii 11.10.2023 korralduse nr 651 ja 17.01.2024 korralduse nr 17 ning ehitusloa tühistamise nõude juurde. Kaebajad palusid muu hulgas arvestada kaebajate 26.01.2024 kaebuse täpsustust.

3-23-2624 kuuluvalt kinnistult langetada valik, millist sõidusuunda kinnistult lahkumiseks kasutada – ida-, põhja- või läänesuund. 4) PlanS § 126 lg 1 p-de 6 kohaselt on detailplaneeringuga lahendatavaks ülesandeks ka ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ehk planeeritava kaupluse peasissepääs saaks olla DP-ga lahendatavaks küsimuseks, kuid see ei oma vaidlustatud DP puhul olulist mõju. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Terviklahenduse otsimise käigus on jõutud tänaseks kehtestatud tulemini. Kusjuures kauplusehoone peasissepääsu on võimalik muuta ka kehtestatud DP puhul, kui on täidetud muudatusega kaasnevad nõuded ehk tegemist ei ole küsimusega, mis eviks olulist ruumilist mõju ja tuleks jätta seetõttu tähelepanuta. 5) Kaebajate etteheide DP-le, et see on vastuolus „Võru maakonnaplaneeringuga 2030+“ põhimõtetega, on ainetu. PlanS mõte kohaselt on planeerimismenetlus hierarhiline ehk tehtud etteheide võiks olla asjakohane üksnes siis, kui esitaks väide vastuolude esinemise kohta Võru linna üldplaneeringuga. Ilmselt leiaks ka hoolsal otsimisel seostatavaid vastuolulisi punkte kehtestatud DP põhimõtete ja riigi kõige tähtsama strateegiadokumendi „Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ põhimõtetega, kuid need ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. 6) Vaidlustatud korralduse nr 651 selgitavas osas on selgelt leidnud sademevee ja liikluskorralduse küsimused teemade käsitlused. Nimel on keelatud sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele ja vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse projekteerimise käigus nii, et krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vajadusel tuleb kaaluda naabermaaüksute ja planeeritava ala vahele kraavi vi drenaaži rajamist. Kaebaja I poolt tõstatud sademevee probleemi ei saa lahendada vaidlustatud DP-ga või selle raames. Vastustaja on teadlik sademevee probleemidest ja osalemas projektis, millega Võrru näidisalana Luha tn piirkonna sademeveesüsteem selliselt, et esmalt kasutatakse sademevett tehnopargis või muudes piirkonna rajatistes ning seejärel kanaliseeritakse puhverdatud sademevesi Tamula järve. 7) Viidatud lahendusest on teavitatud ka kaebajat I 4.10.2023 kirjaga nr 22-0180-VLV/65. Kaebaja I on ka kutsutud osalema projektiga seotud koosolekutel, et oleks võimalus panustada sobilikuma lahenduse leidmisele. Kaebaja I ei pidanud koosolekul osalemist oluliseks. Sademeveepumpla tööle rakendamisel saab torustik töösse täis mahuga ja ei tohiks olla probleeme sademevee ärajuhtimisega piirkonnast. 8) Kaebajate väide, et peasissepääs planeeritavasse parklasse on mõeldud Jüri tänavalt kahesuunalisena selliselt, et lubatud on nii parem- kui vasakpööre, aeglustab liiklust, põhjustab ummikuid, on mitte kaebajate õigusi kahjustav vaid kaitsev argument. Üldteada on, et üheks suuremaks ohuallikaks liiklusõnnetuste põhjustamisel on liikumiskiirus. Mida väiksem kiirus, seda suurem turvalisus. Vastustaja on tuginenud DP kehtestamisel suurte kogemustega Liikluslahendus OÜ liikluskorralduse seletuskirjas esitatud seisukohtadele. 9) DP kehtestamisel on juhindutud planeeringu koostamise eesmärgist määrata alale ehitusõigus kaubandus- ja teenindushoone ning parkla rajamiseks. Tehnovõrkudega ühendamiseks, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning maa sihtotstarbest (100% ärimaa). Vaidlustatud korralduse selgitavas osas väga selgelt esitatud nõue haljastuse

8

3-23-2624 osakaalule, sealhulgas kõrghaljastusele. DP kohaselt pole oluline, kas see toimub olemasoleva haljastuse säilimise või uue rajamise kaudu. 10) müratõkkeseina rajamist on soovinud naaberkinnistute omanikud võimaliku müra leevendava meetmena ehk kaebaja I etteheited ei ole tõesed. DP-s on viidatud teemad leidnud käsitlemist ning saavutatud naaberkinnistuid rahuldava lahenduseni. 11) DP menetlustoimikust nähtuvalt on kaebaja I olnud menetlusse kaasatud alates 9.05.2022 (menetlust alustati 13.04.2022). Kaebaja I poolt esitatud ettepanekuid on kaalutletud ja nendega mittenõustumisel on esitatud keeldumise kaalutletud põhjus. Vastustaja on kaebaja I ära kuulanud ning kohaldanud tema poolt esitatud vastuargumentide osas uurimispõhimõtet, et välja selgitada parim võimalik lahendus. Vastustaja on DP menetluse käigus kogunud DP ala kohta kõik vajalikud lähteandmed ning analüüsinud ja uurinud neid kogumis. Kaebajad ei ole esitanud kaebuses uusi tõendeid DP menetluses juba käsitlemist leidnud teemade kohta.

9

3-23-2624 Kehtestatud DP on kooskõlas kehtiva Võru linna üldplaneeringuga. DP menetlus on läbi viidud vastavalt PlanS nõuetele. Vastustaja on DP menetluses kaebajatele vastanud piisava põhjalikkusega ja selgitanud, miks nende arvamusi ei ole arvesse võetud. Populaarkaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Kohtupraktikas on leitud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Käesoleval juhul soovivad kaebajad, et kohus võrdustaks nende ärihuvid avalike huvidega. Kaebaja I oli kaasatud DP koostamise menetlusse algusest peale vastustaja 9.05.2022 kirjaga nr 22-0180-VLV/9, mille käigus esitas kaebaja I samasisulisi arvamusi nagu kaebuses. Vastustaja on kaebajale I korduvalt selgitanud, miks tema vastusväiteid ei ole arvesse võetud (vastustaja kirjad 22.03.2023 kiri nr 22-0180- VLV/53 ja 04.10.2023 kiri nr 22-0180-VLV/65). Kaebaja I sai võimaluse enda arvamuse esitamiseks DP käigus enne selle kehtestamist, mistõttu oli kaebajal I võimalus mõjutada DP lahendusi. Vastustaja on piisavalt rakendanud uurimiskohustust, kuna DP koosseisus on esitatud liikluslahendus, mida on ka DP koostamise käigus täiendatud. Ekspert on selgitanud Jüri tänava läbilaskvust on kasutanud u 30% ja normide järgi võiks antud kohas liikuda kolm korda rohkem autosid. Olukord, kus kaebajatele ei meeldi vastav selgitus ja planeeritud liikluslahendus, ei kujuta endast uurimiskohustuse rikkumist. Sademevee probleemidest on vastustaja teadlik, kuna tegu on laiemat piirkonda puudutava probleemiga. Sarnaselt liikluslahendusega on tegelikkuses vastustaja enda uurimiskohustuse täitnud. Oluline on, et DP-ga ei ole ette nähtud ka sademevee olukorra halvendamist piirkonnas ega kaebajale I kuuluval kinnisasjal. DP-le on väljastatud tehnilised tingimused ja planeeringu lahendusele järgneb projekteerimine, kus leitakse parimad tehnilised lahendused. DP haljastuse lahendus vastab nõuetele. Võru Linnavolikogu 11.03.2009 määrusega nr 98 kehtestatud Võru linna üldplaneeringus on DP alale määratud perspektiivne ärimaa, kuhu saab arendada kaubandust, teenindust, toitlustust ja majutushooneid, büroo- ja kontorihooneid. Haljastuse säilitamiseks antud asukohas pole juhiseid üldplaneeringus antud. Haljastuse osakaal on DP-s planeeritud lähtuvalt väljakujunenud lahendusest. Jüri tn 83, mis on samuti DP kohaselt ärimaa, on suures ulatuses tehispindadega kaetud. Jüri tn 83 kinnisasjal puudub peaaegu haljastus ja parkimisalad ei ole liigendatud haljastusega, mis võiks olla kinnisasjal sademevete ärajuhtimise probleemide põhjuseks. Jüri tn 83 kinnisasjal paiknevad maapinna kõrgused on kõrgemad kui DP-ga planeeritud alal. Müratõkkesein ei mõjuta kaebajate õigusi. Samas ei pidanud vastustaja kaasama kaebaja II DP menetlusse. Kolmanda isiku arvates ei pidanud vastustaja kaaluma planeeritava kauplusehoone peasissepääsu asukohta. Kaebajad ise leiavad kaebuse punktis 20, et kauplusehoone peasissepääsu asukoha määramine DP-s ei ole kohustuslik. DP menetluses on selgitanud kaebajatele, kuidas lahendatakse peasissepääsu asukoht. Kauplusehoone peasissepääsu asukoht lahendati arhitektuurivõistluse tulemusena, mis saab olema projekteerimise üheks alusdokumendiks. Olukorras, kus vastustaja oleks asunud DP koostamisel kaaluma kaupluse peasissepääsu asukohta paiknemise määramist, oleks vastustaja ületanud kaalutlusõiguse piire (kaalutlusnormist tulenevate objektiivsete piiride rikkumine). Kehtiv Võru linna üldplaneering ei sea kohustuseks objektiivsete piiride rikkumist. Kehtiv Võru linna üldplaneering ei sea kohustuseks määrata DP koostamisel ärihoonete sissepääsud. Lisaks leidis kolmas isik, et 10

3-23-2624 vastustaja ei pidanud arvestama DP kehtestamisel Võru maakonnaplaneeringuga. DP eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kuna tegu oli kehtiva üldplaneeringu kohase DP koostamisega ja üldplaneeringus puuduvad nõuded DP-ga planeeritud alal hoonete fassaadidele, siis ei olnud vastustajal võimalik ka kaaluda täiendavate tingimuste seadmist. Vastustaja on kolmanda isiku arvamusel piisavalt kaalunud ja leidnud tasakaalustatud lahenduse planeeritava kauplusehoone kinnistule juurdepääsuks Jüri ja Luha tänavatelt. DP-le koostatud liikluskorralduse lahendus arvestab olemasolevat liikluskoormust (liikluskorralduse koostamise aluseks olid nii 2016, 2020 kui ka 2022 läbiviidud liiklusuuringud). Liikluskorralduse lahenduses on jõutud Jüri tn vasakpöörete lubamise või keelamise osas järeldusele, et DP-ga planeeritud uus juurdepääs ei mõjuta sõidueesõigusega tee läbilaskevõimet ja vasakpöörde tegemiseks arvutuslikku keskmist ooteaega – kaebajate vastupidised väited on täielikult tõendamata ja alusetud. DP-st võimalik mõju kaebajate kinnistute juurdepääsetavusele on väheintensiivne. DP-s on välja toodud piisava põhjalikkusega kehtestatud liikluskorraldust puudutavad kaalutlused ja seejuures ette näinud tulevikus võimalikud meetmed probleemide lahendamiseks. DP-s on õiguspäraselt lahendatud olemasoleva haljastuse tingimused, need on kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on haljasalade arendamine eelistatud muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. DP koostajate hulgas oli maastikuarhitektiplaneerija. Vastava haridusega spetsialist on õige hindama haljastuse väärtust. DP koostamisel on antud hinnang, et olemasolevate puude ja põõsaste haljastuslik väärtus ei ole kõrge. DP kohaselt on eelistatud isetekkelise koosluse asendamine uue, kujunduslikult ja funktsionaalselt läbimõeldud haljastusega. Eelkirjeldatud lahenduse tagamiseks on DP-ga seotud mitmeid haljastuse tingimused, sh kvaliteedi nõuded. Haljastusse on kaebajatel võimalik panustada enda kinnistul.

11

3-23-2624 Kaebajad on esitanud ehitusloa peale populaarkaebuse, mis ei ole lubatud. Kaebuses toodud väidetest selgub, et kaebajad soovivad vaidlustada ehitusluba mh DP menetluse käigus tehtud väidetavate vigade tõttu avalike huvide kaitseks, mis pole lubatud ehitusloa vaidlustamisel. Õigusaktides ei ole seatud kohustust hinnata kaubandushoone sissepääsu asukohta. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda piirnevale kinnisasjale rajatava hoone sissepääsu määramist. Samuti puuduvad kaebajatel subjektiivsed õigused, mida saab sellise sissepääsu asukoha määramisega rikkuda. DP-s ei ole määratud planeeritud hoonele kindlat sissepääsu asukohta. DP joonisel on märgitus, et hoone juurdepääs võib toimuda Jüri tänava poolt. Ehitusloa kohane liikluskorraldus vastab DP-le. Ehituloaga viiakse ellu DP lahendusi, mis on koostatud suurte kogemustega spetsialisti poolt ja sellele nõutele vastavust ei ole vaidlustatud. Sellega liikluskorralduse lahendusega ei rikuta kaebajate õigusi, kuna DP-ga planeeritud ja ehitusloa esemeks olev uus juurdepääs ei mõjuta sõidueesõigusega tee läbilaskevõimet ja vasakpöörde tegemiseks arvutuslikku keskmist ooteaega. Seega, mõju kaebajatele on väheintensiivne. Ehitusloa kohane sademevee lahendus ei põhjusta kaebajate õiguste rikkumist ega too kaasa kahju tekkimist sademevee valgumisega Jüri tn 83 kinnisasjale. Kohus on veenvalt selgitanud 13.03.2024 esialgse õiguskaitse läbivaatamise määruses, et kohtu hinnangul ei ole ehitusloa tagajärjel kaebajale I kuuluvale ja kaebaja II kasutuses oleva kinnisasja, Jüri tn 83, sademevee ärajuhtimisega kaasneva kahjuliku tagajärje tekkimise oht tõenäoline. Kaebajad ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et Luha tn 12 sademevesi põhjustaks vee valgumise Jüri tänava teetruubi kaudu Jüri tn 83 kinnistule. Kohus pidas tõenäoliseks, et Luha 12 kinnistul paikneva kraavi sademeveega täitumise korral valguks vesi Luna tn 12 kinnistu suunas, mitte Jüri tn 83 kinnistule. Ehitusloa saanud sademevee ärajuhtimise lahendused koosmõjus piirkonna kraavide puhastamisega, on piisavad Luha tn 12 kinnisasjalt sademevete ärajuhtimiseks selliselt, et sademeveed ei valgu Jüri tn 83 kinnisasjale ega takista Jüri tn 83 kinnisasjalt sademevee ärajuhtimist. Samas ei ole kolmanda isiku arvamusel probleem põhjustatud ehitusloast ega selles sisaldavatest lahendustest. Müratõkkesein ei toimuks tammina, mis takistaks sademevete ära juhtimist. Kolmanda isiku hinnangul võiksid kaebajad ise panustada Jüri tn 83 kinnisasjal sademevete ärajuhtimise olemasoleva olukorra parandamisse (kõvade pindade osakaalu vähendamine). Väited, et DPga pole ette nähtud pülooni ja müratõkkeseina rajamiseks, on ainetud, kuna PlanS § 125 lg 1 ja kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt pole püloon ja müratõkkesein rajatised, mille püstitamine peaks olema kajastatud DP-s. Kolmanda isiku 28.04.2025 vastuväidete kohaselt kaebajate 27.03.2025 täiendavatele seisukohtadele tuleb kaebajate kaebus korralduse nr 651 vaidlustamise osas jätta läbi vaatamata. Kaebajal II puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna DP kehtestamise otsus ei riku kaebaja II subjektiivseid õigusi. Avalike huvide kaitseks esitatud kaebus pole põhistatud. Jaemüügi kaupluse pidajatel ei ole põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt sekkumist nende turuosa tagamiseks. DP lahendusega kaebaja I õiguste riive on väheintensiivne. Liikluslahendus vastab nõuetele, pole ohtlik ja ei takista Jüri tn 83 kinnistule juurdepääsu. Võru Linnavalitsus on väljastanud 15.01.2025 korralduse nr 11, millega anti kasutusluba sademevee torustikule (rajatis 221445797). DP menetlus on läbi viidud õiguspäraselt, kaebajad kaasati menetlusse vastavalt PlanS nõuetele. DP-ga ei saagi lahendada ära kõiki 12

3-23-2624 kaebajate arvates vajalikke teemasid, mis kaebajate hinnangul rikkuvad nende subjektiivseid õigusi (nt kauplusehoone peasissepääsu asukoht). DP menetlus oli õiguspärane. Kaebus ehitusloa andmise osas tuleb kolmanda isiku arvamusel jätta rahuldamata, kuna ehitusloa andmise menetlus oli õiguspärane. Ehitusloa andmisega ei ole rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi. Isegi kui ehituloa aluseks olevas dokumentatsioonis esines mingeid puudusi kaebuste esitamise hetkel on need sellises ulatuses kõrvaldatud, mis võimaldas anda ehitusloa alusel rajatud ehitistele kasutusloa Võru Linnavalitsuse 15.01.2025 korraldusega nr

KOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2624 haljastuse ja heakorra lahendamiseks. Kaebaja II selgitas 26.01.2024 menetlusdokumendis, et vaidlusaluse korraldusega kehtestatud DP riivab tema põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust ettevõtlusvabadusele. Ühtlasi viitas kaebaja II kohtupraktikale, mille kohaselt on äriühingul õigus vaidlustada eelhaldusaktiga kinnitatud projekteerimistingimusi riivatud ettevõtlusvabaduse õiguse kaitsmiseks. Nimelt, kaebaja II sõnul raskendab DP-s märgitud liikluskorralduse lahendus kaebaja II poolt opereeritava Võru Maksimarketi külastatavust, sest külastajad ei saa enam harjumispärasel ja mugaval viisil poodi külastada, vaid peavad arvestama liikluse aeglustumisega ja vasakpöörete sooritamise probleemidega nii Võru Maksimarketi parklasse kui ka sealt välja. See toob kaasa klientide vähenemise ja käibe languse. Lahendamata on jäetud sademevee kogumise probleem, mis ka mõjutab kaebaja II õigust ettevõtlusvabadusele negatiivselt.

RKHKo nr 3-3-1-84-08, p 11. 14

3-23-2624 kaitseks esitatud väited seonduvalt müratõkkeseina rajamisega, kuna avalikes kohtades turvalisusega ja alkoholi tarbimisega tegeleb politsei. Sel põhjusel ning arvestades seda, et mõlema kaebaja kaebus on võetud menetlusse nende subjektiivsete õiguste kaitseks, aga samuti seda, et avalike huvide kaitseks esitatud kaebus, alternatiivse variandina ehk selle menetlemist soovitatakse juhul, kui subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebust mingil põhjustel ei menetleta, jätab kohus kaebajate populaarkaebuse läbi vaatamata.

3-23-2624 lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.2 Olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine on haldusakti mõju lõppemise tõttu muutunud võimatuks, on Tartu Ringkonnakohus aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul põhjendatud huvina ka seda, et tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks.3

III DP

2

RKHKo 3-3-1-44-14, p 12. TrtRKm 5.04.2022 3-19-2392, p 18; TrtRKm 28.10.2014, 3-11-1990, p 12; TrtRKo 27.03.2018. a nr 3-161748, p 6. 3

16

3-23-2624 kaebaja väide selle kohta, et vastustaja kaasas ta DP menetlusse 9-kuise hilinemisega DP menetluse alustamisest arvates.

RKHKo nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1- 15-08, nr 3-3-1-8-02. 17

3-23-2624 kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust.5

RKHKo nr 3-3-1-78-12, p 12; https://www.google.co.in/maps/@57.8361534,27.0100447,3a,75y,141.07h,89.06t/data=! 3m7!1e1!3m5!1sL8WHE8UHfyP2nxSgS7Bu9Q!2e0!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixelspa.googleapis.com%2Fv1%2Fthumbnail%3Fcb_client%3Dmaps_sv.tactile%26w %3D900%26h%3D600%26pitch%3D0.9351427928123854%26panoid %3DL8WHE8UHfyP2nxSgS7Bu9Q%26yaw%3D141.06874773790994!7i16384!8i8192? entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDUwNy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D 6

18

3-23-2624 tänavale. Järelikult on alusetu kaebajate väide, te DP-ga kehtestatud liikluskorralduse näol ei kohelda kinnistute naabreid võrdselt. Kohtu hinnangul DP-s ettenähtud liikluse skeem on kaebajate huve arvestatav ja ei takista mingil moel autode juurdepääsu Võru Maksimarketile. Vastupidi, oleks kaebajate poolt pakutud lahendusega nõustumine (uuele hoonele sissesõidud ainult Luha tänavalt) tähendanud kinnistute omanike ja kaupluste pidajate ebavõrdset kohtlemist, kuna sellisel juhul oleks jäänud kaebaja I kinnistuni juurdepääs nii Jüri kui ka Luha tänavalt. Vastustaja poolt otsustatud liiklusskeem on kinnitatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 8.09.2023 kirjaga nr 14-3/1442-1.

3-23-2624 Võru Maksimarketi parklale kahes kohas nii Jüri tänavalt kui ka Luha tänavalt, mis teeb kohtu hinnangul ligipääsetavust suhteliselt heaks ka tipptundidel. Luha tänavalt juurdepääs Võru Maksimarketile on parempoolne ja ei näe ette mingit ooteaega. Ilmselt saavad ka autojuhid sellega arvestada tipptundidel. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud muu hulgas, et liikluskomisjonis kahel korral läbi arutatud ja kaalutud kaebaja I poolt pakutud lahendus Jüri tänavalt juurdepääsu keelamiseks planeeritavale alale, kuid see ei ole liikluskorralduse analüüsist tulenevalt põhjendatud. Liikluskorralduse analüüs on esitatud DP seletuskirjas.

20

3-23-2624

21

3-23-2624 majandustegevust ja selle tulemusi, samuti võib selline mõju kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav.7

RKHKo nr 3-3-1-59-11, p 19; RKHKm 3-17-981, p 12. 22

3-23-2624 võimalik. Kohus märgib ka seda, et müratõkkeseina planeerimisel ja selle püstitamise ehitusloa andmisel lähtus vastustaja naaberkinnistute elanike soovist. Seega, müratõkkesein vastupidiselt kaebajate arvamustele teenib avalikke huve.

8

RKHKo nr 3-3-1-25-02, p 11. 23

3-23-2624

3-23-2624 kaasamisest, kuna viimane saaks esile tuua sademevee kogumise problemaatikat ja võimalikud kahjulikud mõjud nii kinnistule kui ka seal olevale hoonele ning ettevõtlusvabadusele tervikuna.

RKHKo nr 3-3-1-80-16, p 35. 25

3-23-2624

(allkirjastatud digitaalselt)

26

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.