Kaitseressursside Ameti taotlus peatada X mootorsõiduki juhtimise õigus kuni Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni Taotleja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Julia Dmitrijeva Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus tingimuslikult.
2.Anda Kaitseressursside Ametile luba X (X) mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni Kaitseressursside Ameti terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel osalemise kohustuse täitmiseni, kui X ei ilmu 10.06.2025 või Kaitseressursside Ameti poolt selle tähtpäeva asemel määratud ajaks arstlikule läbivaatusele.
3.Määruse täitmisele pööramiseks tuleb Kaitseressursside Ametil määruse resolutsiooni punktis 2 esitatud tingimuste täitumisel edastada määrus (koos kinnitusega, et puudutatud isik ei ole 10.06.2025 või selle tähtpäeva asemel määratud ajaks täitnud oma kohustust ilmuda arstlikule läbivaatusele) Transpordiametile .
5.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
6.Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 21.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse haldustoiminguks loa andmiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 3–5), milles taotleb kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada X (puudutatud isik) juhtimisõigus kuni KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.KRA 07.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4460 (dtl 13–15) oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 03.10.2023 kell 12:15. Puudutatud isik ettekirjutust ei
täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 100 eurot. KRA 18.10.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/7680 (dtl 17–19) oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 09.01.2024 kell 10:30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 200 eurot. KRA 22.03.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/1234 (dtl 21–23) oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 13.08.2024 kell 09.00. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 600 eurot. KRA 30.08.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3806 (dtl 25–27) oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 05.11.2024 kell 09.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot.
1.2.KRA 22.11.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/5331 (dtl 7–8) oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 04.03.2025. Ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud 26.11.2024 kaitseväeteenistuse veebi vahendusel. Puudutatud isik ettekirjutust ei vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. KRA on esitanud sunniraha rakendamise teatise, kuid sunniraha ei ole taotluse esitamise hetkeks veel täies ulatuses tasutud. KRA tegi 02.12.2024 puudutatud isikule hoiatuse nr 13-9/2024/4, milles selgitati, et 04.03.2025 terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisel on KRA-l õigus peatada tema juhilubade kehtivus. Puudutatud isikule on hoiatus Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte toimetatud. Puudutatud isik ei ole hoiatusele esitanud oma vastuväiteid. Puudutatud isik ei ilmunud 04.03.2025 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta põhjendusi.
1.3.Puudutatud isik on korduvalt jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ja seega rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Puudutatud isik on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kutseid juba seitsmel korral. Arvestades, et puudutatud isik pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, sõltumata üha suurenevates summades sunniraha rakendamisest, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud oma eesmärki piisavalt tõhusalt, mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumisest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevat kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvaid põhjendusi terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustala ja oluline kodanikukohustus. Selle kohustuse olemasolu ei saa olla ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Terviseseisundi hindamine on ajateenistusse asumise eelduseks. Selle käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisundi hindamist tegemata ei ole võimalik kutsealust ajateenistusse kutsuda.
1.4.KRA on tuvastanud puudutatud isikul mootorsõiduki juhtimise õiguse ning juhiloa olemasolu. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole puudutatud isikut karistada, vaid suunata teda täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Juhtimisõiguse piiramine on proportsionaalne ja vajalik meede. Sunniraha rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ega täitnud siiani oma eesmärki. KRA selgitab, et puudutatud isik on 20.03.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/844 (dtl 29–31) kutsutud terviseseisundi hindamisele 10.06.2025. Puudutatud isiku poolt terviseseisundi hindamise läbimisel teavitab KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
2.Tallinna Halduskohus andis 21.05.2025 kohtunõudes puudutatud isikule võimaluse avaldada KRA taotluse suhtes arvamust kuni 23.05.2025 kell 12.00.
3.Puudutatud isik esitas 22.05.2025 seisukoha ning selgitas, et on teadlik asjaolust, et ta ei ole jõudnud arstlikusse komisjoni. Puudutatud isik toob välja, et tal on selleks mõjuv põhjus. Puudutatud isik on viibinud välisriigis kõikidel komisjoni toimumise aegadel ning tal puudus võimalus Eestisse naasta. Puudutatud isik peab juhtimisõiguse peatamist ebamõistlikuks, kuna 2(5)
on maksnud siiani kõik trahvid. Puudutatud isik loodab, et üheskoos leitakse praegusele olukorrale parem lahendus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.KRA taotleb puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist KVTS § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
6.KVTS § 331 lg-st 1 ja 5 tuleneb, et olukorras, kus kutsealune eirab arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse asumise kohustust, võib KRA teha halduskohtule taotluse loa saamiseks isikule väljastatud lubade ja õiguste peatamiseks või nende andmise keelamiseks. Muu hulgas on õigus taotleda mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist (KVTS § 331 lg 5 p 2). Enne loa taotlemist hoiatab KRA isikut selliste meetmete rakendamise võimalusest. Hoiatus kehtib alates selle kättetoimetamisest (KVTS § § 331 lg-d 1 ja 3). Seega on KVTS § 331 lg 5 sätestatud loa andmise eelduseks, et isik on rikkunud KVTS § 331 lg-s 1 nimetatud kohustust; KRA on hoiatanud isikut, et kohustuste rikkumise korral võidakse rakendada tema suhtes KVTS § 33 1 lg-s 5 nimetatud lubade ja õiguste peatamist või selliste lubade või õiguste andmise keelamist ning see hoiatus on isikule kätte toimetatud.
7.KVTS § 331 lg 6 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave isikule eelneva hoiatuse kättetoimetamise kohta ning 4) vajadusel muu asjassepuutuv teave.
8.Kohus leiab, et KRA loataotlus vastab nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses. KVTS § 40 lg 1 p-dest 4 ja 5 tulenevalt on kutsealusel kohustus ilmuda KRA arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamiseks. KRA arstliku komisjoni läbimine on eelduseks kutsealuse ajateenistusse kutsumisel. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord, kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust.
9.KRA on teinud isikule korduvalt ettekirjutusi terviseseisundi hindamisele ilmumiseks ning KRA on isikut on nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. Puudutatud isikule on ajavahemikus 07.06.2023–22.11.2024 tehtud kuus ettekirjutust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. Ettekirjutused on puudutatud isikule kätte toimetatud. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. KRA on õigesti märkinud, et puudutatud isik on teadlik, et teda oodatakse terviseseisundi hindamisele. KRA on seisukohal, et ka sunniraha rakendamine ei ole mõjutanud puudutatud isikut kohustust täitma. Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Sealjuures ei ole puudutatud isik esitanud terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta põhjendusi. Ettekirjutused on puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel Eesti teabevärava teenuse kaudu, lisaks ka Kaitseväeteenistuse veebi vahendusel. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-69, p 11). Ka puudutatud isik on kohtule kinnitanud, et on teadlik arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemata jätmisest, võib kohus eeldada, et puudutatud isik on saanud talle edastatud ettekirjutuste ja hoiatustega tutvuda. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et taotluse aluseks olevad ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. 3(5)
10.Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on kohtu hinnangul proportsionaalne ega piira isiku õigusi ülemääraselt. Ajateenistuse läbimine on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses. Tegemist on olulise kohustusega, mida peavad täitma kõik kaitseväekohustuslased. Puudutatud isik on seda kohustust korduvalt eiranud, vältides arstlikku komisjoni ilmumist, mis on ajateenistusse kutsumise eelduseks. Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Puudutatud isikule tehti 02.12.2024 hoiatus, et kui ta hoiatuses märgitud kohustuse täitmata jätab, võib KRA taotleda halduskohtult luba tema juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Puudutatud isik ei ole esitanud KRA-le oma seisukohta ega vastuväiteid.
11.Kohtu hinnangul on KRA valitud meede kohane ning proportsionaalne, et mõjutada puudutatud isikut KRA terviseseisundi hindamiseks arstlikule läbivaatusele ilmuma. Kohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju, kuid samas ei ole sellise meetme kohaldamine ebaproportsionaalne. Juhtimisõiguse äravõtmine peab olema eelkõige isikut õiguskuulekale käitumisele (terviseseisundi hindamisele ilmumisele) suunav vahend, mitte karistus. Puudutatud isik on kohtule esitatud vastuses selgitanud, et on viibinud välisriigis kõikidel komisjoni toimumise aegadel ning tal puudus võimalus Eestisse naasta. Puudutatud isik peab juhtimisõiguse peatamist ebamõistlikuks, kuna on maksnud siiani kõik trahvid. Puudutatud isik loodab, et üheskoos leitakse praegusele olukorrale parem lahendus. Kohus leiab, et isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA terviseseisundi hindamisele ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Arvestades juhtimisõiguse peatamises seisneva piirangu ulatust ja eesmärki ning teiselt poolt seda, et isik on kutsutud KRA 20.03.2025 ettekirjutus-hoiatusega terviseseisundi hindamisele järgmisel korral juba 10.06.2025, siis rahuldab kohus KRA taotluse tingimuslikult.
12.KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse peatamine on ajutine meede ning kehtib üksnes nii kaua kuni puudutatud isik täidab oma kohustuse ning ilmub arstlikule läbivaatusele. Kui isik läbib eelpool nimetatud ajal terviseseisundi hindamise, langeb juhtimisõiguse peatamise alus ära ning määrus täitmisele ei kuulu. Kohus selgitab, et terviseseisundi hindamisel tuvastatakse, kas isik vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kui puudutatud isik viibib käesoleva määruse koostamise hetkel välismaal, ei pea kohus tema naasmist Eestisse 10.06.2025 toimuvale terviseseisundi hindamisele võimatuks, kuivõrd erinevate riikidevahelised piirid on reisimiseks avatud. Samuti on puudutatud isikul piisav ajuvaru oma Eestisse tulekut planeerida. Lisaks tuleb arvestada, et puudutatud isik on juba mitu kuud olnud vastavast kohustusest teadlik ning pidi sellega arvestama. Seega võimalik juhtimisõiguse peatamine ning selle kestus sõltub puudutatud isiku enda käitumisest.
13.Kohus selgitab, et terviseseisundi hindamiseks määratud aja ebasobivuse korral on puudutatud isikul võimalik KRA-ga kokku leppida uus tervisehindamise aeg. Samuti saab puudutatud isik tutvuda KRA veebilehel, millal toimuvad arstlikud komisjonid erinevates linnas (https://kra.ee/terviseseisundi-hindamine/toimumiskohad-ja-ajad/) ning valida kaitseväeteenistuse veebist omale sobiv aeg terviseseisundi hindamisele ilmumiseks.
14.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist. Kuivõrd on määrus tingimuslik, ei edasta kohus seda Transpordiametile. Kui puudutatud isik ei ilmu tähtaegselt terviseseisundi hindamisele, saab KRA määruse koos omapoolse kinnitusega, et isik ei ole hiljemalt tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmunud, edastada täitmiseks Transpordiametile. Transpordiameti pädevus kohtu loa alusel toimingute tegemiseks tuleneb liiklusseaduse § 124 lg-st 42.
15.KVTS § 331 lg-st 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.