Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-24-717 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(21)

3-24-717 Piiriprotokollis nr LY2203291108 kajastus ka piiri kindlakstegemist selgitav skeem (dtl 77):

G.X ei nõustunud määratud piiripunkti 13 taastatud piirimärgi 13 asukohaga, sellest tulenevalt ka paigaldatud piirimärkide 3 ja 11 asukohaga, leides, et jagamise tulemusel moodustatavad Kampsoni ja Rätsepa põld peavad olema võrdsete pindaladega.

3(21)

3-24-717 KMKO teostas 27.01.2023 kontrollmõõdistuse (maastikul katastriüksuste väli- ja kameraalse kontrolli), mille kohta koostatud 10.05.2023 akti nr 680/23 (dtl 78 jj) kohaselt tuvastati mh piiri kindlakstegemise vajadus piiripunktis nr 12. Kontrollmõõdistamise akti nr 680 joonis dtl 87:

4(21)

3-24-717 Piiri kindlakstegemist selgitav täiendav skeem piiriprotokollist nr LY2203291108/2 (dtl 94):

G.X

ei nõustunud piiri kindlakstegemise tulemusega ja piiriprotokolli ei allkirjastanud.

1) Endine Rätsepa katastriüksus oli moodustatud aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel, mis on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Hansu juurdelõige ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnisasjad on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel, mida peetakse samuti väga ebatäpseks katastriüksuse moodustamise viisiks. Uuepiiri kinnisasi mõõdistati riiklikus ristkoordinaatide süsteemis. See tähendab, et katastriüksuste 5(21)

3-24-717 piirid on looduses tähistatud piirimärkidega, millele on määratud ristkoordinaadid, mis tagavad katastriüksuse õige kuju ja asukoha katastrikaardil eeldusel, et maakorralduse läbiviija ei ole eksinud piiripunkti koordineerimisel või piiri asukoha määramisel. 2) Maamõõtja koostatud piiriprotokolli nr LY2203291108/2 kohaselt on Kampsoni kinnisasja moodustamise katastriüksuse mõõdistamisel teostatud piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 13, kuna selle piiripunkti asukohaga ei nõustunud Hansu juurdelõike ja Rätsepa kinnisasjade omanikud. Piirpunktis nr 12 teostati piiride kindlakstegemine põhjusel, et KMKO tuvastas kontrollmõõdistamise ja kameraalse kontrolli tulemusel, et piirpunktis nr 12 on piirimärgi taastamise andmed vastuolulised. 3) Maamõõtja pidi piiride kindlakstegemisel arvestama looduses olevat situatsiooni, olemasolevaid andmeid ja dokumente ning ehitiste asukohti nii looduses kui ka katastriüksuse plaanidel. Koeru Vallavalitsuse 22.05.1998 korraldus nr 99 „Õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine“ p.s 3.4 on öeldud, et tagastatud maaüksusel hooned puuduvad. Kui endine kaalumaja oleks ette nähtud Rätsepa kinnisasja koosseisu, oleks see korralduses välja toodud. PRIA põllumassiivide andmeid peetakse põllumajandusmaa kohta ning need ei oma katastripidamisel õiguslikku tähendust. 4) Kuigi vaide esitaja märgib, et katastripidaja on 2023. a menetlusnõudes nr 22122223705 märkinud, et maamõõtja töös esineb puudusi, mille kohta maamõõtja olevat vaide esitajale öelnud, et ei pea veel seetõttu muudatusi mõõdistamises tegema, siis maamõõtja on hiljem puudused kõrvaldanud ning parandatud dokumendid ja andmed katastripidajale esitanud. Maamõõtja teostas hiljem piiripunktis nr 12 piirde kindlakstegemise, mille tulemusel leidis, et piirpunkti nr 12 asukoha kindlaksmääramisel on õigem võtta aluseks, kuna Rõhu laut katastriüksusel olnud hoonest võetud joonsideme järgi vastab mõõdistus Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile, kuid piirilõigu 10-12 pikkuse järgi määratav piiripunkti nr 12 asukoht sellele ei vasta. Vaide esitaja ei ole selgitanud, kuidas naaberkinnisasjade omavahelise piiri paiknemine rikub tema õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

G.X-i kaebuses põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja õigusi rikuti, tema kinnisomandi suurus vähenes olulisel määral: ta sai 0,24 ha (2400 m2) võrra väiksema katastriüksuse. Vastustaja fikseeris Rätsepa katastriüksuse piiri selliselt, et katastriüksuse pindala vähenes kokku 0,48 ha võrra – enne piiride fikseerimist oli see 16,02 ha, pärast ainult 15,54 ha. Katastriüksuse piiride fikseerimine ei saa vähendada kaebaja kinnisomandi suurust nii olulisel määral. Kaebajal oli õigus Rätsepa katastriüksuse kaheks jagamise tulemusel saada võrdse suurusega katastriüksuse omanikuks, kuid moodustatud uute katastriüksuste suuruseks on 7,77 ha 8,01 ha asemel. 2) Rätsepa katastriüksuse piirid olid maakatastrisse kantud enne kui Hansu juurdelõige katastriüksuse piirid, mistõttu oleks pidanud piiride fikseerimisel esmalt lähtuma Rätsepa katastriüksuse piirist. Olukorras, kus Hansu juurdelõigu kinnistu piir endise Rätsepa katastriüksusega on ebatäpne, tuleb lähtuda Rätsepa katastriüksuse piirist, mis on varem maakatastrisse kantud. Hansu juurdelõige kinnistu puhul on katastripidaja teinud

6(21)

3-24-717 maakatastrisse märke: „Pindala on ebatäpne (07.12.2018), vajadus piiri asukoht kindlaks teha (11.05.2023)“, (dtl 29). Rätsepa katastriüksuse piirid olid maakatastrisse kantud ka enne kui Uuepiiri katastriüksuse piirid, mistõttu oleks pidanud piiride fikseerimisel lähtuma Rätsepa katastriüksuse piirist. Kui Uuepiiri kinnistu piir endise Rätsepa katastriüksusega on ebatäpne, tuleb lähtuda Rätsepa katastriüksuse piirist, mis on varem maakatastrisse kantud. Uuepiiri kinnistu puhul on katastripidaja teinud maakatastrisse märke: „Pindala on ebatäpne (07.12.2021), vajadus piiri asukoht kindlaks teha (07.12.2021)“ (dtl 30). 3) Maakatastri andmed Rätsepa katastriüksuse piiride kohta toetasid kaebaja seisukohta piiri kulgemise osas. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 3 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviijal teha piiri asukoht kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Rätsepa katastriüksus oli kantud 1998. a maakatastrisse suurusega 16,3 ha ning katastriüksuse suurus oli juba täpsustunud (kaebaja teadmise kohaselt 2018. a), vähenedes 16,02 hektarini. Sellegipoolest oli Rätsepa katastriüksuse kohta maakatastris olemas andmed, millele oleks vastustaja saanud tugineda piiri looduses maha märkimisel. 4) Kaebajal oli Rätsepa katastriüksuse valdus, aga vastustaja ei võtnud seda piiride määramisel arvesse ega põhjendanud valduse arvesse mittevõtmist ning teiste kinnistuomanike (Hansu juurdelõige ja Uuepiiri) valduse puudumist. MaaKS § 15 lg 3 teise lause kohaselt, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt, lg 2 kohaselt võetakse aluseks valduse ulatus. Rätsepa katastriüksus on olnud kaebaja valduses suuruses 16,02 ha. Kaebaja on 2023. a maha võtnud puid Rätsepa katastriüksuse Hansu juurdelõikega piirneval alal ning seda Hansu juurdelõike kinnistu omaniku teadmisel, kellel ei olnud ega saanudki nimetatud tegevusele mingit vastuväidet, sest tegemist ei olnud tema valduses oleva maaga. Kaebaja on registreerinud Rätsepa katastriüksuse PRIA-s põllumaana ning taotlenud aastaid toetust põllumaale suuruses 16,02 ha (dtl 31). Kaebajale on esitatud maamaksuteatisi ja ta on tasunud maamaksu 16,02 ha eest, mis tõendab samuti valduse olemasolu kogu 16,02 ha ulatuses. 5) Lähtudes eeltoodust, oli õigusvastane kaebajale maamõõtmise käigus tehtud kompromissettepanek jagada vaidlusalune maa mõlema poole vahel võrdselt. Vastav võimalus on seadusandja poolt loodud juhuks, kui valduse ulatust ei ole võimalik kindlaks teha. Antud juhul ei ole vastustaja valduse olemasolu välja selgitanud ning seetõttu puudus õiguspärane alus kompromissettepaneku tegemiseks. 6) Vastustaja on vaideotsuses (lk 5, II lõik) selgitanud, et üks argument piiripunkti nr 12 asukoha muutmiseks on asjaolu, et Rätsepa katastriüksusel puudub õuemaa ja seega ei saa kaalumaja vundament asuda Rätsepa katastriüksusel, vaid naaberkatastriüksusel (Hansu juurdelõige). Kaebaja ei nõustu õuemaa puudumisega, õuemaa on märgitud kaardile (dtl 32, väljavõte geoportaalist, kaart 1994-2020). 7) Kaebaja on saanud vastustaja tegevuse tulemusena otsest kahju. Rätsepa põld kinnistu on vastustaja tegevuse tulemusena 2400 m2 võrra väiksem ja kogu endine Rätsepa katastriüksus 4800 m2 võrra väiksem. Maa maksustamishinna alusel on Rätsepa katastriüksuse väärtus vähenenud 2832 euro võrra ning kaebajale kuuluv Rätsepa põld katastriüksuse väärtus 1416 euro võrra (vt dtl 33, maa maksustamishind).

3-24-717 ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse sisulise menetlemise korral palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab esitatud vastuses järgmist. 1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on alates 18.12.2023 kantud kinnistusraamatusse Rätsepa põld kinnistu omanikuna. Endise Rätsepa kinnisasja jagamisel tuvastati piiri kindlakstegemise vajadus kinnisasja läänepoolsel küljel. Vastavalt Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsuse tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681 resolutsiooni punktile 3 jagati endine Rätsepa katastriüksus selliselt, et kaebajale jäi kinnistu idapoolne osa, kus piiri kindlakstegemise vajadust ei olnud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet tema omandisse jäänud Rätsepa põld kinnistu piiride kohta. Pärnu Maakohus on 06.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18018 kinnitanud kompromissi, milles asendati kõik kaebaja nõusolekud, mis on vajalikud kinnisasja jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks kompromissi kinnitava kohtulahendiga. Seega on kaebaja teadlikult nõustunud sellega, et kinnisasi jagatakse eelviidatud kohtumääruses toodud viisil ja et tema nõusolekud kõigiks vajalikeks toiminguteks on asendatud kompromissi kinnitava kohtumäärusega. Kaebajal puudub kaebeõigus Kampsoni kinnistu piiride kindlakstegemise tulemuse osas, kuna ta ei ole selle kinnistu omanik ega muul viisil õigustatud isik. 2) Kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja peab enda õiguste rikkumiseks seda, et piiri kindlakstegemise tulemusel vähenes endise Rätsepa kinnistu pindala ja seetõttu sai kaasomandi lõpetamisel kaheks täpselt võrdse suuruse katastriüksuseks jagamisel kumbki maaomanik ka väiksema pindalaga osa, kui Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsuses märgitud oli. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab maakatastri pidaja ja need ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses ning neil ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS §-de 56 ja 561 tähenduses. Kui kinnisasja tegelik pindala osutub katastris ning sellest tulenevalt ka kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik pindala. Kinnisasja omandiõiguse esemeks on maatükk looduses, mitte pindalaühikud. Ka Riigikohus on 05.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-12 asunud seisukohale, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi ja plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piiripunktidele ei ole katastriüksuste moodustamise käigus katastrimõõdistamisega määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole katastriüksuse piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed. Samuti ei ole neile kunagi määratud täpset pindala. Üldjuhul määrati pindala planimeetri või paletiga katastriüksuse plaanilt ja tänapäevaste teadmiste juures on sellisel viisil määratud pindala ebatäpne. Rätsepa ja Hansu juurdelõige ning Uuepiiri katastriüksuste kohta on maakatastriseaduse (MaaKatS) § 9 lg 2 4 alusel katastris tehtud tulenevalt plaani- või kaardimaterjali moodustamisviisist märge „Pindala on ebatäpne“. Märke eesmärk on anda olulist teavet katastriüksuse piiriandmete seisukorra ja katastriandmete kvaliteedi kohta ja teavitada katastris olevate andmete võimalikest puudustest. Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega. Info nähtavaks tegemise eesmärgiks on suunata kinnisasja omanik lahendama maatüki vastuoluliste piiriandmete probleemi, et oleks rohkem korrastatud ja tähistatud piiridega 8(21)

3-24-717 kinnistuid. Katastripidaja märge „Pindala on ebatäpne“ kustutatakse, kui plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste piiriandmetega katastriüksusele tehakse L-EST97 süsteemis katastrimõõdistamine ja uued piiriandmed on registreeritud maakatastris. Maakorralduse läbiviijal on kohustus piir kindlaks teha, kui selleks on vajadus. Vastavalt MaaKatS § 16 lg-le 2 vastutab maamõõtja tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest, mistõttu ei saa piiri kindlakstegemise vajadust eirata. Kaebusega ei ole võimalik saavutada tulemust, et endise Rätsepa katastriüksuse jagamisel tekiks kaks võrdset katastriüksust pindalaga 8,01 ha ning seda ei nõua ka Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681, milles on öeldud „suurusega umbes 8,01 ha“. Kinnisasja omandi ulatus tuvastatakse looduses. Kui on tuvastatud, et omandi ulatus looduses ei vasta katastrikaardil olevatele andmetele, mis on kajastatud ka kinnistusraamatu esimeses jaos, siis ei ole isikul nõudeõigust kinnisasjale tema soovitud pindalaga, kui tegelikult sellise suurusega kinnisasja looduses ei ole olnud. Seega on välistatud igasugune kahju tekkimine kaebajale. Kaebajalt ei ole ära võetud osa talle kaasomandina kuulunud maast, vaid menetluses tehti kindlaks, kus asusid tegelikult endise Rätsepa katastriüksuse piirid ning parandati maakatastris olevad ebaõiged piiriandmed. Seega ei ole sellise pindalaga kinnisasja, nagu kajastus maakatastris enne Rätsepa kinnisasja jagamist, kunagi kaebaja kaasomandis olnud. Kui piiri kindlakstegemise vajadus on ilmnenud, ei ole maakorralduse läbiviijal ega katastripidajal seaduslikku võimalust seda ignoreerida katastriüksuse jagamisel ja vastavate kannete tegemisel maakatastrisse. Toimingud on tehtud õigesti: esmalt tehti kindlaks endise Rätsepa katastriüksuse piiride tegelik asukoht ja seejärel moodustati kaks võrde suurusega katastriüksust. Rätsepa kinnistu jagamisel moodustati Rätsepa põld nimeline kinnistu, mis läks kaebaja omandisse, ja Kampsoni kinnistu, mis läks R.L omandisse. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik muuta katastriüksuse pindala selliseks, nagu seda soovib kaebaja. 3) Maa-ameti 06.12.2023 otsus ja vaideotsus 1-17/24/307 on õiguspärased. Kampsoni, Hansu juurdelõige, Uuepiiri ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnistute omanikud, keda piiri kindlakstegemine vahetult puudutas, on kindlaks tehtud piiri asukohaga nõustunud, allkirjastanud piiriprotokolli nr LY2203291108/2 ega oma selles osas pretensioone. Kaebaja ei ole vaidlustanud endise Rätsepa katastriüksuse jagamise fakti, mis kanti katastrisse menetluse nr 22122223705 tulemusena. 4) Piiri kindlakstegemise asjaolud on järgnevad. Endine Rätsepa katastriüksus jagati kaheks eraldi katastriüksuseks – Kampsoni ja Rätsepa põld. Kampsoni katastriüksuse piiripunkt nr 13 on ühine Hansu juurdelõike ja Uuepiiri katastriüksustega ning piiripunkt nr 12 on ühine Hansu juurdelõike ja 15152 Kalitsa-KoeruUdeva-Preedi tee (kt 31402:002:0080, sihtotstarve transpordimaa 100%, ro nr 8458550, moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, maakatastris registreeritud 21.06.2002, maa riigi omandisse jätmine) katastriüksustega. Endine Rätsepa katastriüksus oli moodustatud aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel, mis on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei mõõdetud. Lindiga mõõtmise puhul võib olla maastikul mõõdetud joonepikkus pikem, kui tegelikult maastikul. See tuleneb asjaolust, et lindiga saab looduses (reljeefist tulenevalt) mõõta ainult kaldkaugusi, kuid plaanidel ja kaartidel (sh katastrikaart) kasutatakse horisontaalkaugusi. Lisaks tegi ebatäpseks joonepikkuse mõõtmise asjaolu, et joonepikkust ei saanud mõõta otse mööda sirgjoont ühest punktist teise. Sirgjoont sai määrata ainult silma 9(21)

3-24-717 järgi ning tihti olid maastikul objektid, mis segasid otsenähtavust. Pikemate joonepikkuste puhul ei olnud üks otspunkt teisest nähtav. Tavaliselt kasutati 50 m pikkust mõõdulinti, mis ei ulatunud sellest pikema joonepikkuse puhul ühe mõõtmisega ühest punktist teise ning see lisas ebatäpsust veelgi. Samuti on selgunud, et mõnedel juhtudel maamõõtja looduses joonepikkust üldse ei mõõtnud, vaid võttis selle aluskaardilt. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilise osa puhul lisanduvad seetõttu alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Eespool kirjeldatud põhjuste tõttu on aerofotogeodeetiliste mõõdistuste puhul mõõdistusandmed ning sellest tulenevalt ka plaanidel ja abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksuste piir määrati mitte plaani alusel, vaid piirimärkidega looduses, mis seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte näidati. Plaan koostati katastriüksuse andmete kandmiseks maakatastrisse ning see oli aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul ebatäpne. Hansu juurdelõige ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnisasjad on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamist peetakse samuti väga ebatäpseks katastriüksuse moodustamise viisiks. Kaardivõi plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala suurus on ligilähedane, mitte täpne. Lisaks tehakse maakatastrisse märge, et pindala on ebatäpne. MaaKatS § 20 lg 14 kohaselt toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani ja/või piiriprotokolli alusel. Uuepiiri kinnisasi mõõdistati riiklikus ristkoordinaatide süsteemis, seega on selle piirid looduses tähistatud piirimärkidega, millele on määratud ristkoordinaadid, mis tagavad katastriüksuse õige kuju ja asukoha katastrikaardil eeldusel, et maakorralduse läbiviija ei ole eksinud piiripunkti koordineerimisel või piiri asukoha määramisel. Maamõõtja Ain Nemvaltsi koostatud piiriprotokollide kohaselt on Kampsoni kinnisasja moodustamise katastriüksuse mõõdistamisel teostatud piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 13, kuna selle piiripunkti asukohaga ei nõustunud Hansu juurdelõike kinnisasja omanik ja Rätsepa kinnisasja kaasomanik G.X . Piiripunktis nr 12 teostati piiride kindlakstegemine põhjusel, et KMKO tuvastas kontrollmõõdistamise ja kameraalse kontrolli tulemusel, et piirpunktis nr 12 on piirimärgi taastamise aluseks olevad andmed vastuolulised. KMKO teostas 27.01.2023 maamõõtja Ain Nemavaltsi esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti jagatava Rätsepa katastriüksuse ja sellega piirnevate katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Leiti, et piirimärgi piiripunktis nr 12 taastamise aluseks olevad sidemed välimõõdistuse abrissil on vastuolulised. Samuti märgiti, et piiripunktis ei ole piirimärgi taastamisel arvestatud Rätsepa katastriüksuse abrissil esitatud Rätsepa katastriüksuse piiripunktide nr 9 ja 10 vahelise kaugusega, milleks on 372,5 m, millist kaugust arvestades pidanuks olema piirmärgid 15 m loode suunas ja kaalumaja jäänused jääksid sellisel juhul endise Rätsepa kinnisasja piiridesse. Samas ei ole katastriüksuse plaanil aru saada, kas tumedate joontega tingmärgi puhul on tegemist kaalumaja hoonega või heinamaad tähistava tingmärgiga. Piirpunktis nr 13 piiride kindlakstegemise tulemust pidas KMKO üheks võimalikuks variandiks ning leidis, et kui piirmärk piiripunktis nr 12 määratakse piiride kindlakstegemise tulemusel olemasolevasse asukohta ja mitte 15 m loode suunas, saab selle piiride kindlakstegemise tulemuse lugeda õigeks. Samas nenditi, et kui piiripunktis nr 12 määratakse piir piiri kindlakstegemise käigus mingisse teise asukohta, siis tuleb ka piiripunktis nr 13 teha uus piiride kindlakstegemine. Toodi välja, et G.X-i seisukohta piiripunkti asukohast ei toeta katastriüksuse plaanil ja välimõõdistuse abrissil kujutatud situatsioon (dtl 78 jj). 10(21)

3-24-717 Maamõõtja poolt piiripunktis nr 12 piiride kindlakstegemise tulemusel koostatud piiriprotokolli nr LY2203291108/2 kohaselt leidis maamõõtja, et piiripunkti nr 12 asukoha määramisel on õigem võtta aluseks Rõhu laut katastriüksusel paiknenud hoonest võetud joonsideme järgne mõõdistus, mis vastab Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile. Piirilõigu 10-12 pikkuse järgi määratav piiripunkti nr 12 asukoht sellele ei vasta. Selgituses on maamõõtja põhjendanud, et Rätsepa katastriüksuse plaanil ei ole Rätsepa katastriüksusele näidatud õuemaad, vaid kõlvikuks on näidatud rohumaa kivihunnikutega. Samuti leidis maamõõtja, et G.X-i teadmist piiri asukohast ei kinnita abrissil ja katastriüksuse plaanil olev asendiplaan, kuna õuemaa, millel asuvad ka endise kaalumaja varemed, on kujutatud teisele poole Rätsepa katastriüksuse piiri. Rätsepa katastriüksuse plaanil ja abrissil aga õuemaad või hoone varemeid kujutatud ei ole. 5) Piiride kindlakstegemise toimingu näol on tegemist lihtsa maakorraldustoiminguga, millega tehakse kindlaks kinnisasjade vahelise piiri tegelik asukoht, kui kinnisasjade omanikud ei saavuta omavahel piiri osas kokkulepet. Piiride kindlakstegemise puhul ei ole omandi ulatus enne toimingu tegemist teada ja tegemist toiminguga, mille käigus alles selgub omandi ruumiline ulatus, mistõttu ei ole õige väide, justkui oleks piiripunkte muudetud. Piiride kindlakstegemisel lähtub maamõõtja MaaKS § 15 lg 3 kohaselt kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maamõõtja selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. Riigikohus on 05.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-12 selgitanud, et kuigi katastrikannete õigsust eeldatakse, on pooltel võimalik see ümber lükata, tuginedes mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Valduse ulatuse alusel piiri kindlaks tegemine ei olnud põhjendatud, kuna maakorralduse läbiviija ja KMKO hinnangul oli võimalik piiri asukoht kindlaks teha MaaKS § 15 lg 3 esimeses lauses nimetatud andmete alusel. AÕS kommenteeritud väljaandes on § 129 lg-te 2 ja 3 rakendamise kohta välja toodud, et tänapäeval on sätte rakendatavus väike, kuna sisuliselt kõigi kinnistute kohta on olemas plaaniandmed.1 Seega on seadusandja näinud ette, et valduse ulatuse või vaidlusaluse maa võrdne jagamine kinnistu omanike vahel on äärmiselt erandlik ja sellest lähtutakse üksnes siis, kuid muud võimalused piiri kindlakstegemiseks on välistatud. Valduse ulatuse määramise osas on eelnimetatud kommentaarides § 129 lg-te 2 ja 3 kohaldamise kohta öeldud veel, et „[v]alduse ulatust peab tõendama isik, kes nõude esitab. See võib tekitada olukorra, kus pooled on huvitatud vaidluse korral valduse ulatust omavoliliselt muutma. Niisugune vaidluse ajal või vahetult selle eel toimunud valduse piiride muutmine ei tohiks piiri kindlaksmääramist mõjutada /../.“2 MaaKS § 15 lg 3 teist lauset kohaldatakse vaid juhul, kui esimese lauses nimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, muul juhul teist lauset ei kohaldata ja valduse ulatuse andmeid arvesse ei võeta. Kaebaja väide 2023. a-l maha võetud puude kohta on põhjendamatu. Maamõõtja tegi piiri kindlaks 2022. a-l, sealjuures kutse saadeti G.X-ile 13.04.2022, kes osales piiride kindlakstegemisel 25.04.2022 ja 21.09.2022. Seega oli kaebajale teada, et Rätsepa katastriüksuse piir on ebaselge, kuna puude maha võtmine toimus väidetavalt 2023. a-l. Puuduvad tõendid, kes puud maha võttis. Pärast piiride kindlakstegemise vajaduse fakti ei saa ka asuda oma valdust tõendama asjaoludega, mis toimusid pärast piiride kindlakstegemise vajaduse tuvastamist. 6) Katastriüksuse piiride määramisel tuleb arvestada mh maakorralduse nõuetega. MaaKS § 5 lg 2 p 5 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel sellest, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad ja selged piirid ning looduslike piiridega arvestamine. Maamõõtja pidi piiride kindlakstegemisel arvestama looduses olevat situatsiooni, olemasolevaid andmeid ja dokumente ning ehitiste asukohti nii looduses kui ka katastriüksuse 1 2

P.Varul, I.Kull jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014. Lk 528, § 129 kommentaar 1. Ibid, lk 529-530, § 129 kommentaar 3.2.

11(21)

3-24-717 plaanidel. Koeru Vallavalitsuse 22.05.1998 korralduse nr 99 „Õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine“ (teises) p-s 3.4 on öeldud, et tagastatud maaüksusel hooned puuduvad (dtl 130). Seda fakti on oma allkirjaga kinnitanud ka tagastamise õigustatud subjekt oma allkirjaga dokumendil „Ettepanekute ja kooskõlastuste leht“ (dtl 116-117). Kui endine kaalumaja oleks ette nähtud Rätsepa kinnisasja koosseisu, oleks see korralduses välja toodud, kuna õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel tuli lahendada ka hoonetega seotud küsimused. Seega on maamõõtja piiride kindlakstegemisel määranud piirid õigesti. 7) Maakorralduse läbiviija lähtuski piiride kindlakstegemisel piiripunktis nr 12 Rätsepa katastriüksuse välimõõdistamise abrissil toodud andmetest, s.o lühematest sidemetest maastikul olevatest objektidest, kui pikematest piirimärkide vahelistest joonepikkustest. Hansu juurdelõike katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel (dtl 135 jj) ning vastavalt MaaKatS § 20 lg-le 14 toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. KMK § 12 lg 7 täpsustab, et kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiri määramisel ja piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse olemasolevatest piirimärkidest, maastikuobjektidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist. Piiriprotokollis nr LY2203291108/2 toodud piiride kindlakstegemise selgituses on maamõõtja kaalunud läbi kõik asjaolud ning tulemuses fikseerinud selle, mida ta Rätsepa katastriüksuse vastuoluliste andmete juures arvestas. Piirneva Hansu juurdelõike katastriüksuse andmetega piiri kindlakstegemise juures ei ole arvestatud. 8) Maamõõtja kohustub piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ning arvestama maastikult leitud piirimärke ja olemasolevat situatsiooni. Maamõõtja on piiriprotokollis nr LY2203291108 selgitanud, miks Rätsepa katastriüksuse kõik andmed ei ole piirimärgi nr 13 asukoha määramisel arvestatud ning millistele Rätsepa katastriüksuse andmetele tuginedes ta piiripunkti asukoha määras. Seejuures ei arvestanud maamõõtja piiri kindlakstegemisel hiljem mõõdetud Uuepiiri katastriüksuse andmeid (dtl 156 jj), vaid varem maakatastris registreeritud Rätsepa katastriüksuse andmeid. Kuna katastripidaja tuvastas 2021. a samasuguse 50 m andmete erinevuse Rätsepa katastriüksuse abrissil toodud andmetes, kandis ta nii jagatud Rätsepa kui ka piirneva Uuepiiri katastriüksustele märke „Piiri asukoht vajab kindlakstegemist.“ 9) Aerofotogeodeetilisel viisil mõõdistatud üksuse asukoht katastrikaardil sõltub lisaks maamõõtja töö täpsusele ka kande tegemise ajal kasutuses olnud katastrikaardi täpsusest. Sellise mõõdistusviisiga moodustatud katastriüksuste pindalad on moodustamise käigus määratud ebatäpselt ning 01.07.2018 jõustunud MaaKatS § 9 lg 2 4 järgi kanti selle kohta katastriüksuste andmetesse märge „Pindala on ebatäpne.“ Täpne katastriüksuse pindala selgub, kui kogu katastriüksuse piir on mõõdistamise teel koordineeritud riiklikus koordinaatsüsteemis. Siis kustutatakse „Pindala on ebatäpne“ märge katastrist. Rätsepa katastriüksusele oli 01.07.2018 kantud märge „Pindala on ebatäpne“ ning jagamisel moodustatud ja riiklikus süsteemis mõõdistatud Kampsoni ja Rätsepa põllu katastriüksustele nimetatud märget enam ei lisatud. 10) MaaKatS § 211 kohaselt vastutab katastripidaja selle eest, et enne 01.07.2018 tehtud kanne vastab algdokumendile. Vaidlust ei ole, et endise Rätsepa, Hansu juurdelõige, Uuepiiri ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande aluseks olevatele dokumentidele. Maamaks arvutatakse kehtivate katastriandmete alusel. Kui maamaksu aluseks on riigi registrite andmed, on maamaks õigesti arvutatud arvutamise hetke seisuga ja maamaksu tagastamist ei ole õigus nõuda. Isegi kui kohus peaks leidma, et isikul on tekkinud kahju seoses sellega, et maamaks on arvutatud maakatastri andmete, sh pindala 12(21)

3-24-717 alusel, tuleks lähtuda alusetu rikastumise sätetest. Maa-amet ei tegele maamaksu määramise ega kogumisega. Seega isegi kui riigil on sellises olukorras enammakstud maamaksu tagastamise kohustus, ei saa seda nõuda Maa-ametilt. Maa-ametil on küll kohustus tagada katastriandmete kvaliteet, kuid samas ei saa panna talle vastust olukordade eest, kus maareformi käigus on katastriüksused moodustatud erineva kvaliteediga alusmaterjali kasutades, sh moodustatud aerofotogeodeetiliselt või plaani- ja kaardimaterjali alusel. Maaamet vastutas kande vastavuse eest algdokumendile. Eelkõige ei ole alust etteheiteid teha endise Rätsepa katastriüksuse omanikel, kes ei soovinud maareformi käigus piiripunktide koordineerimisega katastrimõõdistamist ja otsustasid kasutada samuti õiguslikult lubatud lihtsamat lahendust. Riik ei vastuta kinnisasja pindala ekslikest andmetest tekkinud väidetava kahju eest, kui isik ise ei ole taganud oma omandi ulatuse kvaliteetset mõõdistamist. Maareformi käigus ei olnudki seda alati otstarbekas teha, kuid vaatamata sellele ei ole alust etteheiteid teha riigile. 11) Tulenevalt maaeluministri 20.12.2022 määrusest nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ kasutatakse PRIA põllumassiivide kaardi alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid. Selle käigus looduses mõõdistamisi ei teostata. Samuti ei järgi PRIA andmetes kuvatavad massiivid alati katastriüksuste piire, vaid võivad olla mh üle katastriüksuse piiride. Tegemist ei ole andmetega, millega määratakse katastriüksuse piire ja ulatust ning need ei ole aluseks piiride asukoha määramisel. PRIA põllumassiivide andmeid peetakse põllumajandusmaa kohta ning need ei oma katastripidamisel õiguslikku tähendust. Katastriüksuste piirid määratakse litsentseeritud maamõõtja poolt läbi viidud maamõõdistamise alusel. 12) Kaebuses nimetatud kompromissettepanekut ei teinud maamõõtja ega ka Maa-amet ning kuna kompromissettepanekuga pooled ei nõustunud ja selle põhjal mingeid otsuseid ei tehtud, on tegemist sisutühja väitega, mis ei oma mingit kaalu käesolevas kohtuasjas. 13) Kaebaja nõusolekud olid asendatud Pärnu Maakohtu 06.10.2021 määruse tsiviilasjas nr 220-18018 p 1.2 kohaselt. Kohtumääruse kohaselt kinnitati kompromiss mh tingimustel, et kaebaja annab oma nõusolekud mh katastrimõõdistuste tegemiseks, sh katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimuste taotlemiseks, tulemuste maakatastrisse kandmiseks, vajalike kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asjaõiguslepingute sõlmimiseks, kinnistu ja katastriüksuste jagamiseks ning omandi üleandmiseks, avalik-õiguslike maakorraldustoimingute tegemiseks, haldusmenetluse jaoks. Samuti on isik kohtumääruse kohaselt kinnitanud, et ta on kompromissi tingimustega põhjalikult tutvunud, nendest aru saanud ja nendega nõus. 14) MaaKatS § 8 lg 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS § 17 lg 10 täpsustab, et MaaKS §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS § 16 lg 7 alusel. MaaKatS § 16 lg 7 kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. Katastripidajal on MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

13(21)

3-24-717 15) Piiri asukoha otsustamisel on järgitud kehtivat õigust, hinnatud piiriandmeid kogumis ja tegelikku looduslikku olukorda. Seega on kande tegemise otsus menetluses nr 22122223705 ja vaideotsus õiguspärased ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kolmas isik I kaebusele vastust ei esitanud.

14(21)

3-24-717 4) Pärnu Maakohtu määrus nr 2-20-18018 on kaebajale siduv ja täitmiseks kohustuslik. 5) Kolmas isik II nõustub vastustaja vastusega. Kaebaja on ekslikul seisukohal, nagu oleks vaidlustatud otsusega vähendatud tema kinnisomandiõiguse ulatust. Kaebajalt ei ole ära võetud osa talle kaasomandina kuulunud maast, vaid menetluses tehti kindlaks, kus asusid tegelikult endise Rätsepa katastriüksuse piirid ning parandati maakatastris olevad ebaõiged piiriandmed. Seega ei ole sellise pindalaga kinnisasja, nagu kajastus maakatastris enne Rätsepa kinnisasja jagamist, mitte kunagi kaebajal kaasomandis olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-717 Rätsepa katastriüksuse piiride asukoht. Seejärel moodustati katastriüksusest jagamise tulemusel kaks võrdse suurusega katastriüksust: Rätsepa põld, mis hakkas kuuluma G.X-ile , ja Kampsoni, mis hakkas kuuluma R.L-le ning mis kuulub praeguseks Telliskopli Talu OÜ-le.

16(21)

3-24-717 moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel, mis vastusaja selgitusel on samuti ebatäpne. Seega ei ole nende katastriüksuste piiripunktidele, sh maastikul olemasolevatele piirimärkidele, katastriüksuste moodustamise käigus katastrimõõdistamisega määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole ka nende katastriüksuse piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed ning neile ei ole kunagi määratud täpset (koordinaatide järgi arvutatud) pindala. Vastustaja selgituse järgi määrati sellisel viisil moodustatud katastriüksuste pindala üldjuhul planimeetri või paletiga katastriüksuse plaanilt ja tänapäevaste teadmiste juures on sellisel viisil määratud pindala ebatäpne, mistõttu sisaldus vastav informatiivse tähendusega viide ebatäpsele pindalale ka maakatastris.

3-24-717 15 alusel. Samamoodi kohustab MaaKatS § 17 lg 4 piiri kindlaks tegema MaaKS § 15 alusel olukorras, kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed.

18(21)

3-24-717 Tulenevalt KMKO 10.05.2023 aktis märgitust on maamõõtja 06.11.2023 koostanud piiriprotokolli nr LY2203291108/2, milles selgitab piiripunktis nr 12 piiri kindlaks määramise asjaolusid. Selles protokollis on märgitud, et Rätsepa katastriüksuse abrissil (vt dtl 118) on piiripunktile nr 12 võetud sidemed tee teljest (6 m) ja Rõhu laut katastriüksusel paiknenud hoone seina pikendusest (262 m). Samas on abrissil näidatud ka mööda teemaa serva kulgeva piirilõigu 10-12 pikkus 372,5 m. Maamõõtja on piiriprotokollis märkinud, et juhul, kui määrata piiripunkt viimati nimetatud joonepikkuse järgi, jääks piiripunkt Rõhu laut katastriüksusel olnud hoone seina pikendusest võetud joonsideme järgi määratavast piiripunkti asukohast 15,1 m loode poole. Kohtule nähtuvalt on maamõõtja otsustanud lähtuda Rätsepa katastriüksuse abrissil kujutatud asjaolust, et piirilõigul 12–13 (nummerdus vastavalt piiri kindlakstegemist selgitavale skeemile) kulgeb piir okastraataia kohal (ka vastustaja selgitas kohtuistungil, et abrissilt nähtuvad x-tähistused kujutasid okastraataeda; vt abriss dtl 118), ning samuti asjaolust, et abrissil on õuemaa näidatud Rätsepa katastriüksusest teisel pool okastraataeda. Maamõõtja on järeldanud, et Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud situatsioon ei kinnita kaebaja selgitust, et kaalumaja, millest praeguseks on säilinud võssa kasvanud hoone varemed, jäi Rätsepa katastriüksusele. Selline järeldus põhineb sellel, et Rätsepa katastriüksuse abrissilt nähtuvalt asub õuemaa teisel pool Rätsepa katastriüksuse piiri ning tõenäoliselt pidi ka kaalumaja asuma õuemaal. Kohus ei pea abrissil kujutatud õue asukohta arvestades põhjendatuks geoportaali kaarti väljavõttel (dtl 32) põhinevat väidet õuemaa võimalikust asumisest punktiirjoontest paremal. See väljavõte ei lükka ümber abrissil kujutatut ega näita veenvalt, et õuemaa on geoportaali väljavõtte kohaselt märgitud Rätsepa kinnistule – pigem on sõna „õu“ märgitud punktiirjoontest väljapoole ruumipuudusest tingituna. Seega sõltus kaalumaja varemete jäämine kas Rätsepa katastriüksuse sisse või Rätsepa katastriüksusest väljapoole sellest, kas võtta piiripunkti nr 12 asukoha määramisel aluseks Rätsepa katastriüksuse abrissilt nähtuvad joonsidemed Rõhu laut katastriüksusel olnud hoonest või samal abrissil näidatud piirilõigu 10–12 pikkus. Maamõõtja on leidnud, et esimesel juhul vastab piiripunkti nr 12 asukoht abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile, kuid teisel juhul (piirilõigu 10–12 pikkuse järgi piiripunkti asukoha määramisel) mitte. Sellest tulenevalt otsustas maamõõtja määrata piiripunkti 12 asukoha siiski Rõhu laut katastriüksusel olnud hoonest võetud joonsideme (262 m) järgi.

19(21)

3-24-717 m andmete erinevuse Rätsepa katastriüksuse abrissil toodud andmetes, kandis ta nii Rätsepa kui ka Uuepiiri katastriüksustele märke „Piiri asukoht vajab kindlakstegemist.“

20(21)

3-24-717

(allkirjastatud digitaalselt)

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.