Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Maarika Orusaar Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X (registrikood XXX) Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X. X ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxxxx) olevatele ja sinna tulevikus kantavatele summadele kuni 37 150,75 euro täitumiseni.
3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X. X Luminor Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kõikidele tulevikus avatavatele arvelduskontodele kuni 112 024,76 euro täitumiseni.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X. X-ile .
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3) Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute
sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole ja arvelduskontole.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on kohtule selgitanud, et on alustanud 03.12.2024 korralduse nr 12.2-3/065519-1 alusel X. X (puudutatud isiku) maksustamiseperioodi aprill– oktoober 2024 käibemaksu, tulumaksu ning tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksed) arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. Samuti teostab maksuhaldur maksustamisperioodi aprill, mai, juuni, august ja oktoober 2024. a käibemaksu tagastusnõuete õigsuse kontrolli.
7.Maksuhaldur on kohtule põhistanud oma seisukohta, et kontrollimenetluse tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isikule rahalise kohustuse määramine, mille tulemusel suureneb maksuhaldurile teadaolevatel andmetel maksustamisperioodi aprill–oktoober 2024. a kokku 149 175,51 euro võrra. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest jälgitav. Kontrollimenetluses selgunud asjaolude kohaselt on puudutatud isik kontrollitaval maksustamisperioodil esitanud valeandmetega KMD-sid, deklareerides neis alusetult sisendkäibemaksu kokku 62 522,11 eurot. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ostuarvetel näidatud kulud on tehtud käibemaksuga maksustavata käibe tarbeks. Puudutatud isiku põhitegevusalaks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus, kuid puudutatud isiku deklareeritud sisendkäibemaksust 86 % moodustab alkoholi ostuarvete käibemaks ning samas moodustab alkoholi müügiarvetele märgitud käibemaks kogu müügi käibemaksust ainult 32%. Puudutatud 2
isik on vormistanud alkoholi müügiarved ainult kahe äriühingu nimele ja suur osa müügiarveid on kohe ka krediteeritud ilma tehinguandmeid deklareerimata. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on kontrollitaval maksustamisperioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 346 613,60 eurot. Maksuhaldur on selgitanud, et isik on soetanud 5129 pudelit alkoholitooteid, mis ei ole seotud puudutatud isiku ettevõtlusega ja kuulub seega maksustamisele tulumaksuga määras 20/80. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt on 86 653,40 eurot.
8.Maksukontrolli käigus kogutud tõendite pinnalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik soovis teadlikult saada maksueelist ja viia ettevõttest raha välja tulumaksu tasumata. Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud järeldused arusaadavad ning kohus nõustub MTA järeldustega, et puudutatud isik on tegelikkusest väiksema käibemaksu deklareerimisega ja ettevõtlusega mitte seotud väljamaksete tegemisega soovinud , teadlikult saada maksueelist ja viia ettevõttest raha välja maksukohustusi täitmata. Oma tegevusega on puudutatud isik tekitanud ka alusetud käibemaksu tagastusnõuded. Kohtu hinnangul ei saa taotluses välja toodud asjaolude pinnalt väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Sellest tulenevalt peab kohus puudutatud isikule maksusumma määramist taotluses märgitud ulatuses tõenäoliseks, seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud. Taotluse kohaselt ei ole äriühing täitnud korrektselt kaasaaitamiskohustust, jättes maksuhaldurile nõutud dokumendid ja teabe tähtaegselt esitamata või esitab need maksuhaldurile viivitusega ja valikuliselt. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et puudutatud isik ei leidnud aega täita esmast korraldust, korrigeeris kõiki kontrollitavaid käibedeklaratsioone ning esitas seejärel pearaamatu ja koondid, mis ei olnud deklaratsioonidega kooskõlas. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud dokumente ka laiendatud kontrollperioodi kohta (detsember 2024. a ja veebruar 2025. a; MTA 09.04.2025 korraldus nr 12.2-3/065519-7 (dtl 1050-1052)). Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline käitumine viitab asjaolule, et äriühingu raamatupidamine ei ole usaldusväärne ning viitab maksukohuslase eesmärki varjata tegelikku maksukohustust.
10.Maksuhaldur toob taotluses välja, et puudutatud isik on hakanud likvideerima oma vara. Sealjuures on puudutatud isik kogu oma kinnisvara, millest viimane on võõrandatud kontrollmenetluse toimumise ajal 06.02.2025, ka müügist laekunud tasust 423 872,84 eurost on enamus välja viidud ja maksuhaldurile ei ole alusdokumente esitatud. Maksuhaldur märgib, et seisuga 28.02.2025 oli isiku arvelduskontol 87 505,18 eurot ning puudub ülevaade kontol olevatest vahenditest taotluse esitamise hetkel. Samas on arvelduskontol olev raha likviidne vara, mis on ajas muutuv. Maksuhaldurile olemasolevate kontoväljavõtete kohaselt ületavad isiku väljaminekud sageli sissetulekuid, s,o kasutatakse arvelduskrediiti. Sõidukitest kuulub isiku omandisse ainult mootorratas, millel puudub kehtiv ülevaatus ja see on 26.06.2024 ajutiselt registrist kustutatud, seega saab järeldada selle vähest realiseerimisväärtust. Äriühingul puudub muu registervara ja väärtpaberid, väärtpaberikontod.
11.Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Kohus peab maksuhalduri selgitusi põhjendatuks ja nõustub maksuhalduri 3
järeldustega, et hilisem maksuvõla sissenõudmine võib osutuda maksukohuslase tegevuse tõttu oluliselt raskendatuks või koguni võimatuks. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et kuna tagastusnõuete õigsuse kontrollimise tähtaja pikendamise võimalused on ära kasutatud, siis tagastusnõuete täitmise taotluste rahuldamisel ja selle isiku pangakontole kandmisel või kohustustega tasaarveldamisel enne maksukohustuse õigsuse täielikku tuvastamist ei pruugi isiku rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat tagasi maksta. Samas muutuks tagastusnõude hilisem tagasinõudmine keeruliseks või isegi võimatuks. Kohus leiab, et taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
12.Maksuhaldur on taotlenud nii ettemaksukontole aresti seadmist kui ka pangakonto arestimist. Kohus leiab, et ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 149 175,51 eurot. Ületatud ei ole 5-aastast aegumistähtaega. Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustuse suurust leiab kohus, et maksuhalduri taotletav täitetoiming on proportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude (maksukohustuslast vähem koormavate) vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
13.Kohus peab põhjendatuks valitud meetmena ka pangakonto aresti. Ehkki üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine, kaalub käesoleval juhul avalik huvi maksuvõla laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles. Käesoleval juhul puuduvad maksu laekumise tagamiseks muud tõhusad meetmed ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskonto arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Kohus leiab, et võimalikku määratavat maksukohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega. Tuginedes maksuhalduri põhjendustele ning võttes arvesse maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Arvestades ka asjaolu, et puudutatud isiku ettemaksukonto arest ei kata kogu maksukohustuse suurust, on kohtu hinnangul taotlus põhjendatud arvelduskonto arestimise osas.
14.Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ning §-de 121 ja 122 kohase 149 175,51 euro suuruse tagatise. Juhul, kui puudutatud isik soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks määratava maksusumma väärtus, st 149 175,51 eurot.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 21.05.2025 taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X. X ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxxxx) olevatele ja sinna tulevikus kantavatele summadele kuni 37 150,75 euro täitumiseni ning aresti seadmiseks X. X Luminor Bank AS-is asuvale arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kõikidele tulevikus avatavatele arvelduskontodele 112 024,76 euro täitumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.