OÜ Madara 14 kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.05.2026 korralduse nr 12.2-3/068124-15 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Madara 14 Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Madara 14 määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Madara 14 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1843.
Jätta OÜ Madara 14 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1843 muutmata.
Jõustunud määrus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 13.11.2025 teatega OÜ Madara 14 (kaebaja) kinnistu aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald kasutamise otstarbe kontrolli, et üle vaadata maksuarvestuse õigsus. Korralduses on märgitud, et kaebaja soetas kinnistu Just Print OÜ-lt ja arvestas soetuselt sisendkäibemaksu 20 000 eurot perioodil juuli 2022. MTA andmetel on kaebaja kinnistu tänaseks võõrandanud, kuid vastavat müügitehingut ei ole deklareeritud. Kaebajale saadeti teade kontrolli alustamise kohta (e-kiri) 13.11.2025 kaebaja äriregistris registreeritud elektronposti aadressile XXX. Teatega küsiti kaebajalt hiljemalt
19.11.2025 lisainformatsiooni müügitehingu kohta. Kaebaja ei esitanud küsitud dokumente ega teavet.
2.MTA 30.12.2025 korraldusega nr 12.2-3/068124-2 jätkati OÜ Madara 14 maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Selle korraldusega kohustati kaebajat esitama kontrollitava perioodi kohta raamatupidamisdokumendid ja andma kirjalikku teavet. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud, väljastati 20.01.2026 kaebajale korraldus sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/068124-3 ning kohustati kaebajat maksma sunniraha 400 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Kaebaja tasus sunniraha 400 eurot 23.02.2026, kuid korraldust ei täitnud.
3.MTA 20.05.2026 korraldusega nr 12.2-3/068124-15 kohustati kaebajat esitama täiendavaid dokumente ja andma maksuhaldurile täiendavat teavet. Korralduse täitmise tähtpäev oli 03.06.2026.
4.OÜ Madara 14 esitas Tallinna Halduskohtule 18.06.2026 kaebuse MTA 20.05.2026 korralduse nr 12.2-3/068124-15 tühistamiseks. Kaebaja märgib kaebuses lisaks, et kohus võib vajadusel peatada korralduse täitmise kohtumenetluse ajaks. Korralduses on märgitud, et kontroll puudutas kinnistut aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald. Samas sisaldab vaidlustatud korraldus ulatuslikku dokumentide ja teabe nõuet, millega nõutakse ostuarveid, müügiarveid, kassadokumente, pearaamatut, koondkäibeandmikku, lepinguid, selgitusi kõikide pangakonto väljamaksete kohta, selgitusi kõikide pangakonto laekumiste kohta, kirjalikke selgitusi iga üksiku pangakande kohta. Kaebaja hinnangul ületab selline nõue oluliselt esialgse kontrolli eset ning on õigusvastane. Kontrolli ese on ebaselge ja vastuoluline. Korraldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millist maksu, maksustamisperioodi ja konkreetseid asjaolusid kontrollitakse ja miks nõutud dokumentidel on seos kontrolli esemega. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist menetlus läbi viiakse ja miks konkreetseid dokumente nõutakse. Korralduse täitmise kohustus koormab ettevõtjat ebaproportsionaalselt ning sekkub ettevõtte tavapärasesse tegevusse, kuna ettevõtja peab suunama hulga aega ja ressursse dokumentide kogumisele ja selgituste koostamisele. Maksuhaldur püüab tõendamiskoormust ümber pöörata.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maksuhalduri seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 1). Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg 1 II lausest tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ega pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama.
2(6)
Kuivõrd MTA seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, puudub alus pidada maksukontrolli läbiviimist kaebaja suhtes õigusvastaseks. Lähtuvalt MKS § 10 lg-st 3 tuleb maksuhalduril menetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti (MKS § 45). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 sätestab vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Kuivõrd korraldusega on kaebajale pandud kohustused teabe ja dokumentide esitamiseks, on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad täiendavad nõuded, mis on sätestatud MKS §-s 46. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud korraldus seaduses sätestatud nõuetele, sisaldades MKS § 46 lg-tes 3 ja 4 sätestatud andmeid, sh haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. MTA korralduse faktiline alus on, et tulenevalt 13.11.2025 teatest kontrollitakse kaebaja kinnistu, aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald, kasutamise otstarbega seonduva maksuarvestuse õigsust. Kaebaja soetas kinnistu Just Print OÜ-lt ja arvestas soetuselt sisendkäibemaksu perioodil juuli 2022 summas 20 000 eurot. Kaebaja on kinnistu võõrandanud, kuid vastavat müügitehingut ei ole deklareeritud. Maksuhaldur viib läbi maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Täiendavate dokumentide ja teabe esitamise nõue tulenes pankadelt saadud konto väljavõtetes sisaldunud teabest. Korraldus ei ole ebaselge ning selles on välja toodud nii seos käimasoleva maksumenetlusega kui ka põhjendused, miks kaebajalt teabe saamine on vajalik. MTA on asjakohaselt viidanud korralduse andmise õiguslikele alustele (MKS § 46 ja § 55 1 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2 , § 55 2 lg 1, § 553 lg 1 p-d 2 ja 4 ning § 60 lg 1 ja § 62 lg-d 1 ja 3). Kohtu hinnangul ei välju kaebajalt korraldusega küsitavad dokumendid ja teave kontrollieseme piiridest ning need on seostatavad läbiviidava kontrollimenetlusega. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada kontole raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. MTA küsib kaebajalt sellega seonduvaid dokumente ja asjaolusid kindlaks teha aitavat teavet. Teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei saa antud juhul pidada ebaproportsionaalseks küsitava teabe sisu, hulga ega ka perioodi vaates. Muul viisil ei ole maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida. Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu kontrolliesemega, on võimalik jätta selline teave vastava põhjendusega esitamata. Samuti on kaebajal võimalik maksuhaldurilt taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe andmise vormi muutmist. Sellega seonduvad maksuhalduri jätkutegevused (sh võimalik maksuotsus) on eraldi vaidlustatavad. Arvestama peab siiski, et kaasaaitamiskohustuse alusetu rikkumine võib olla sisustatav maksukohustuslasele ebasoodsas suunas, kandes tõendamiskoormuse üle maksukohustuslasele (MKS § 56 ja § 150 lg 1). Kohtu hinnangul saab vaidlustatava korraldusega kaasnevat riivet pidada väheintensiivseks. Kaebaja huvide kahjustamine ei saa olla sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega. Kaebaja kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuivõrd kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina pidada sellega kaasnevat võimalikku riivet lubatavaks.
3(6)
Korraldusega kaebajale pandud kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ehk selliseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja õigustele eriliselt intensiivsema riive. HKMS § 133 lg 1 II lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja riive intensiivsust on võimalik hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha, mille rakendamise korral jääb selle määr (250 eurot nii dokumentide esitamata kui ka teabe andmata jätmise eest) alla 1000 euro. Seega ka seeläbi saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
6.OÜ Madara 14 palub 08.07.2026 määruskaebuses halduskohtu 19.06.2026 määruse tühistada ning uue määrusega saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamine oli vale, kuna kohus lähtus üksnes korralduses toodud sanktsiooni summast, kuid MTA uurib 2024. a jaanuari deklaratsiooni õigsust, jutt käib tuhandetest eurodest. Vastustaja võib teha maksuotsuse, mis ületab 1000 euro piiri ja see kuulub täitmisele, mistõttu kaebaja peab taas kohtusse pöörduma. Vastustaja korraldusest nähtuv „kalastamine“ ei ole normaalne, vastustaja peaks hoopis ise selekteerima enda jaoks välja need kanded, mis tema arvates vajavad maksunduse mõttes üle kontrollimist ja siis nende kohta küsima. Kaebaja jaoks jääb arusaamatuks, kuidas riive on ebaoluline. Uus korraldus on mahukam kui see, mille kaebaja on kohtus juba vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu 16.04.2026 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus tagastas OÜ Madara 14 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastamise eeldused on antud juhul täidetud. Ringkonnakohus selgitab, et võimalik maksuotsus teadmata summas ei saa olla dokumentide nõuet puudutavas kohtumenetluses kaebaja varaliselt hinnatav hüve. Asjaoludest nähtuvalt puudub alus kahelda, et MTA teostab maksukontrolli seaduse alusel ja talle antud pädevuse piirides. Kaebajat on teavitatud 4(6)
kontrolli alustamisest ja selle ulatusest (sh laiendamisest) ning korralduse puhul on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused. Menetluse esemeks on kinnistu kasutamise otstarbe kontroll, et üle vaadata maksuarvestuse õigsus. 30.12.2025 korraldusega jätkati maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. 20.05.2026 korraldusest nähtub, et kaebaja võõrandas kinnistu 22.01.2025 müügilepinguga. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust. Korralduses on viidatud asjakohastele õiguslikele alustele. Kohtu hinnangul ei välju kaebajalt korraldusega küsitavad dokumendid ja selgitused kontrollieseme piiridest ning need on kontrollimenetlusega seostatavad. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Nende kindlakstegemiseks vajalikke dokumente ja selgitusi ongi kaebajalt nõutud. Dokumentide ja selgituste esitamise kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks sisu, hulga ega ka perioodi vaates. Nõue esitada maksukontrolli käigus dokumente ei ole tavapäratu. Muul viisil ei olegi maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida. Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu kontrolliesemega, on võimalik jätta selline teave vastava põhjendusega esitamata. Samuti on kaebajal võimalik taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe esitamise vormi muutmist.
11.Kaebaja ei ole selgitanud ja ringkonnakohtule ei ole äratuntav, milliste objektiivsete andmete alusel, mille kogumine riivaks kaebaja õigusi vähem intensiivselt, oleks maksuhalduril võimalik maksuarvestuse õigsust kontrollida. Nõutud dokumendid on selgelt seostatud kontrollitava maksukohustusega. Kaebaja suhtes ei toimu üldkontrolli ning puuduvad tõendid, mis annaks alust väita, et tegemist võib olla nn õngitsemisega. Isegi kui kaebaja hinnangul võiks temalt nõutud täielike kontoväljavõtete põhjal teha järeldusi muude maksukohustuste (s.o mis jäävad alustatud maksukontrolli eesmärgist väljapoole) rikkumise kohta, ei anna see alust üldsõnaliselt keelduda kontrolliesemega seotud dokumentide esitamisest ega jätta kohustust ilma põhjendusi esitamata täitmata. Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on õigus keelduda MKS §-s 64 toodud alustel. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks siinsel juhul enese mittesüüstamise privileegile (vt MKS § 64 lg 1 p 6) tuginenud või sooviks seda teha.
12.Kaebaja leiab, et korralduses nimetatud sunnirahad on sellised, nagu kaebaja oleks ühe korra MTA-le vastamata jätnud, millega kaebaja ei nõustu. Kaebaja järeldab, et seetõttu on korralduses valed sunnivahendid, mida halduskohus ei lahendanud, kuigi kaebaja seda soovis. Kaebaja ei ole 18.06.2026 kaebuses sunniraha suuruse kohta ühtegi väidet esitanud, mistõttu on põhjendatud, et halduskohus määruses sunniraha suurust eraldi ei käsitlenud. MTA 20.05.2026 korralduses on märgitud: „Korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on meil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on kirjaliku teabe andmata jätmisel esimesel korral 250 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 250 eurot (MKS § 67 lg 1).“ Kaebajale selgitati, et MTA võib sunniraha rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni (MKS § 135 lg 1) ning Maksu- ja Tolliameti tegevuse takistamise eest ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule on kuni 300 trahviühikut (2 400 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 3 200 eurot (MKS § 154 lg 1 ja lg 2). Kaebaja õiguste rikkumist sellest ei nähtu.
13.Vaidlustatava korraldusega kaasnevat õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebaja huvide kahjustamine ei saa olla sedavõrd suur, et kaebuse rahuldamise korral pidada kaebaja saadavat kasu proportsionaalseks võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuna kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. 5(6)
14.Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema väited esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekkivast olulisest koormusest on üldised ja paljasõnalised. Taotlus on sisuliselt põhistamata ning kohtule ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaasa kaebaja õiguste või majandustegevuse pöördumatu kahjustamise. Isegi kui korraldus osutuks õigusvastaseks, ei saa nõutud teabe ja dokumentide esitamist pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. OÜ Madara 14 esialgse õiguskaitse taotlus on seega jäetud samuti õiguspäraselt rahuldamata.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Madara 14 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määrus muutmata.
16.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.