3-25-29/15 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Rohuvälja tee elanikud hakkama suuremate teedeni jõudmiseks sõitma mh läbi Vasara tee, mis samuti suurendab Vasara teel liikluskoormust, liiklusmüra ning õhusaastet. Kuivõrd kaebaja on Vasara teel asuva kinnistu omanik ja elanik, puudutab Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu planeerimata jätmine selgelt kaebaja subjektiivseid õigusi. Rae Vallavolikogu vastupidised seisukohad on täielikult sisutud. Antud juhul ei esinenud mitte ühtegi õiguslikku alust, mis võimaldanuks Rae Vallavolikogul 02.12.2024 vaie kaebajale tagastada läbivaatamata, Kaebajal on õigus esitada vaie mh avalike huvide kaitseks. 2) Kuna Üldplaneeringuga on Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vaheline teelõik jäetud projekteerimata ning kuna Üldplaneeringuga on ette nähtud ka Rohuvälja tee ja VanaJärveküla tee ristumiskoha sulgemine (ehk Rohuvälja tee elanikud peavad hakkama suuremate teedeni sõitma läbi Vasara ja Vibu tee), on negatiivsed tagajärjed (sh kaebaja kui Vasara 12 tee kinnistu omaniku ja elaniku jaoks) järgmised: 1) Rohuvälja tee, Pärituule tee ning Kindlusepealse tee elanikud peavad ca 1,5-2 km ukerdama autodega mööda kitsaid kvartalisiseseid Vasara, Vibu ja Kirve tänavaid (kiiruspiirangud 30 km/h, lamavad politseinikud, reguleerimata ristmikud, kooli või sealt koju liikuvad lapsed kitsa tee ääres kõndimas ja jalgrattaga sõitmas) Kindluse teeni ja Vana-Tartu maanteeni kui lähimate suuremate jaotusmagistraalteedeni; 2) Vasara (sh ka kaebaja), Vibu ja Kirve teede elanikud kannatavad üleliigse ja ebamõistliku liikluskoormuse, müra, keskkonnasaaste ning transiitliikluse all, mida on võimalik vältida Kindluse tee ja Kindlusepealse tee vahelise teelõigu väljaehitamisega. Seejuures on oluline märkida, et Vasara, Vibu ja Kirve tee on välja ehitatud üksnes 6 meetri laiusena ehk antud teed vastavad Üldplaneeringu järgi üksnes kvartalisisese tänava tunnustele. Seega on Rae Vallavolikogu kehtestatud Üldplaneeringuga tekitamas olukorda, kus Vibu, Vasara ja Kirve teed läbivad mitukümmend korda rohkem liiklejaid, kui seda peaks 10 elamisühikut teenindav elamuala sisesel tänaval liiklema. Mõistetavalt kaasneb mitmekümne kordse liikluskoormusega ka vastav müra, keskkonnasaaste, liiklusohutuse langemine jm negatiivsed tagajärjed ehk puudub alus kõneleda kasutajasõbralikust ja turvalisest elukeskkonnast, mis rikub kaebaja kui Vasara teel elava isiku õigusi. Veelgi enam, Rae Vallavalitsus on Liiva tee ühesuunaliseks muutmisega tekitanud juba tänaseks olukorra, kus Uuesalust Käokella tn suunal liiklejad kasutavad Vasara teed, Kirve teed ja Rohuvälja teed transiitliikluse tarbeks, mistõttu on kujunenud olukord, kus Üldplaneeringu järgi vaid 10 elamisühiku teenindamiseks mõeldud Vasara teel liikleb kaebaja kinnisasja eest igapäevaselt ca 250-300 sõidukit ehk ca 25-30 korda enam, kui antud teel peaks liiklema. Rohuvälja teelt Vana-Järveküla teele juurdepääsu sulgemisega liikluskoormus Vasara teel kasvab veelgi intensiivsemaks. 3) Lisaks kaebaja subjektiivsetele õigustele rikub Üldplaneering sellisel kujul ka avalikke huve (sh Vasara, Vibu, Kirve, Rohuvälja, Kindlusepealse teel ja Pärituule teel elavate isikute huve), kuna avaliku huviga ei ole kooskõlas nõuetekohase ning ruumilist terviklahendust tagava teede võrgustiku välja ehitamata jätmine. 4) Kindlusepealse ja selle lähiala detailplaneeringule esitatud vastuväiteid lahendas ja kontrollis Rahandusministeerium, kes nõudis Rae Vallavalitsuselt detailplaneeringu üle järelevalvet teostades Kindluse tee 26 kinnisasja omanikult eraldi nõusoleku võtmist Kindlusepealse teelt Kindluse teeni kulgeva tee ehitamiseks. Ilma Kindluse tee 26 kinnistu omaniku nõusolekuta ei pidanud Rahandusministeerium detailplaneeringule kooskõlastuse andmist võimalikukski. 5) Üldplaneeringu seletuskirjas ega mistahes muus materjalis ei ole esitatud mitte ainsatki põhjendust, miks kehtestatud Üldplaneeringus on projekteerimata jäetud Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vaheline teelõik, kuigi Üldplaneeringu algses versioonis oli see projekteeritud. Tehtud ei ole mitte ühtegi liikuvusuuringut, mis hindaks, kuidas mõjutab (positiivsed ja negatiivsed mõjud) Kindlusepealse teelt Kindluse teeni teelõigu välja ehitamine või selle välja 3

10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaide tagastamine oli õiguspärane, kuna vaides oli tõendamata kaebaja subjektiivsete õiguste riive. HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt saab vaide esitada ainult oma subjektiivset õiguste kaitseks, mistõttu ei saa vaiet esitada avaliku huvi kaitseks. Vaidest ei selgu, et Üldplaneeringu kehtestamisega või kehtestamise menetluse käigus oleks rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaides on kaebaja subjektiivsete õiguste riive tõendamata. Üldplaneeringu kehtestamisega ei ole piiratud kaebajale kuuluva Vasara tee 12 kinnistu kasutamist, muudetud kinnistu sihtotstarvet ega piiratud juurdepääsu kinnistule. Kaebaja saab kinnistut kasutada täpselt samal viisil kui enne Üldplaneeringu kehtestamist. Neid asjaolusid, mida kaebaja vaides välja tõi, ei saa pidada subjektiivsete õiguste rikkumiseks, vaid avalikke huve kaitsvateks väideteks. Liiklusohu puhul on tegemist avaliku huviga, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste riivega. Isegi, kui väita, et on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi (mida ei ole tehtud), siis esitatud vaidega ei olnud võimalik saavutada taotletavat eesmärki ehk vaides taotleti selle kehtetuks tunnistamist, mida ei olnud olemas ehk kehtetuks saab tunnistada ainult seda, mis on olemas. 2) Kaebaja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu planeerimata jätmine rikub tema subjektiivseid õigus ja ka avalikku huvi. Kaebaja väited on oletuslikud ja paljasõnalised. Üldplaneeringuga ei projekteerita teid, vaid planeeritakse. Populaarkaebuse aluseks ei saa olla igasuguse objektiivse õiguse väidetav rikkumine, vaid kaebaja kohustus on viidata õigusnormile, mis kaitseb avalikke huve. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Kolmanda isiku eraomandis olevale kinnistule üldplaneeringu menetluses tee planeerimata jätmine ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. Kaebaja ei ole ära näidanud sellist avalikku huvi, mis annaks õiguse populaarkaebuse esitamiseks. Isegi juhul, kui möönda populaarkaebuse lubatavust, on tegemist põhjendamatu kaebusega. Vastustaja on Üldplaneeringu menetluses täitnud ülesanded vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõikele 1. Planeerimisdiskretsioon on kohaliku omavalitsusel väga ulatuslik. Kaebaja ei ole välja toonud, et Üldplaneering oleks vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega. Kuigi üldplaneeringut on võimalik vaidlustada ka avalikest huvidest lähtuvalt (PlanS § 94), ei saa vaidlustamise aluseks olla igasugune väidetav millegi planeerimata jätmine. Avalikes huvides on, et planeering oleks kooskõlas kõrgemalseisvate planeeringutega. Praeguses vaidluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune Üldplaneering oleks vastuolus mõne kõrgemalseisva planeeringuga. 3) Kaebaja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu (ca 100 meetrine teelõik) välja ehitamata jätmisega kaasneb mh Vasara teel, 4

kus asub kaebajale kuuluv kinnistu, ebamõistlik liikluskoormus, liiklusmüra ja õhusaaste. Kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. 4) Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemine on seotud Tallinna väikese ringtee rajamisega ehk sulgemine on seotud Tallinna väikese ringteega, mitte Üldplaneeringuga. Üldplaneeringusse on kantud Tallinna väike ringtee. Kaebaja on sellest teadlik. Tallinna Halduskohtu menetluses on olnud kaebaja kaebus (haldusasi nr 3-22-1944) Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks, kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei pea vajalikuks põhjendada Rohuvälja tee ristmiku sulgemist, kuna haldusasjas nr 3-22-1944 on jõustunud kohtuotsus ning käesolevas kohtumenetluses ei ole võimalik enam vaidlustada Transpordiameti 01.06.2022 korraldust nr 1.1-3/22/419. Kui Tallinna väikese ringtee elluviimisega suletakse Rohuvälja tee ristmik Vana -Järveküla teelt, siis tagatakse läbi Vasara ja Vibu tänavate Rohuvälja tee elanikele ligipääs kodudele. Samuti lahendab vald läbi detailplaneeringute terviklikku tänava võrgustikku, et oleks rohkem ligipääsu võimalusi. 5) Kuna kohalikud jaotustänavad on oma olemuselt suuresti lahendatavad detailplaneeringute koostamise käigus ja nende asukohad kaardil on tähistatud indikatiivsena, siis osaliselt eemaldati need kaardilt ja määrati n.-ö kategoorias madalama astme tänavaks, mida kaardile kantud ei ole. Vajadust sellise tasemega tänava planeerimiseks selles asukohas otseselt pole, kuna piirkonna liiklust saab suunata Liiva ja Kindluse magistraalidele ka läbi Maidu tee ja Liivapõllu tee. Indikatiivse tänava asukoha eemaldamine graafiliselt kaardilt ei tähenda, et seda teed sinna edasiste detailplaneeringutega ei või kavandada. Üldplaneeringuga ei pea graafiliselt ära planeerima kogu teedevõrku planeeringu täpsusastet arvestades. Planeeritavat ruumilist struktuuri tuleb siiski kirjeldada detailplaneeringu või projekteerimistingimuste andmiseks piisavalt põhjalikult. Antud juhul on graafiliselt kirjeldatud olulisemate teede asukohad, kuid ülejäänud tänavate, ligipääsude ning jalgratta- ja jalgteede vajadus ja struktuur on kirjeldatud üldplaneeringu seletuskirjas. 6) Vastavalt PlanS § 89 lõikele 3 tuleb uus avalikustamine korraldada siis, kui muudetakse üldplaneeringu põhilahendust. PlanS § 6 punkti 14 kohaselt on planeeringu põhilahendus planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Kohaliku jaotustänava lõigu eemaldamine kaardilt ja kategooria muutmine pole üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, sest teelõik on võimalik ellu viia detailplaneeringu menetluse käigus ning juurdepääs magistraalteedele on võimalik tagada teiste, kaardil olevate kohalike jaotustänavate kaudu. 6) Kaebaja väide, et Vasara (sh ka kaebaja), Vibu ja Kirve teede elanikud kannatavad üleliigse ja ebamõistliku liikluskoormuse, müra, keskkonnasaaste ning transiitliikluse all, mida on võimalik vältida Kindluse tee ja Kindlusepealse tee vahelise teelõigu väljaehitamisega, on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebaja väide, et Vasara tee on mõeldud ainult kümnele elamisühikule, on meelevaldne. Vasara tee on üks tee teedevõrgustikust, mis on mõeldud ühendamaks erinevaid detailplaneeringualasid. Liiva tee ühesuunaliseks muutmine oli vajalik, et tagada turvaline liiklemine. Eluliselt ei ole kaebaja väited usutavad selles, et tänaseks on tekkinud olukord, kus Vasara teed kasutatakse transiitliikluseks ning kaebaja kinnisasja eest liikleb päevas 250 – 300 sõidukit (transiitliiklus). Rohuvälja, Vasara, Vibu jne teed on kõik ühine väikeelamuala teedevõrk ja ei ole planeeritud transiitliikluseks. Transiitliiklus on läbiv liiklus, mis ei puutu konkreetsesse elamupiirkonda. Piirkonna elanikud, kes hakkavad kasutama või kasutavad teedevõrku, on samuti selle piirkonna elanikud ja nende liiklemist ei saa nimetada transiitliikluseks. Teedevõrgu kasutamiseks on transiitliikluseks ette nähtud jaotusmagistraalteed - Liiva tee ja Kindluse tee. Detailplaneeringutega on planeeritud elamualade teedevõrkude ühendamine, mis ei ole 5

transiitliiklus, vaid kohalike elanike poolt planeeritud teedevõrgu kasutamine. Eluliselt ei ole usutav, et Uuesalust Käokella tänava suunal liiklejad kasutavad Vasara teed, Kirve teed ja Rohuvälja teed transiitliikluse tarbeks. 7) Üldplaneering on kooskõlastatud pädevate asustustega sh Transpordiametiga ning saanud heakskiidu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, seega ei saa nõustuda kaebaja seiskohaga, et Üldplaneeringu on koostanud ja kooskõlastanud asjatundmatud isikud. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal on erialased teadmised ruumilisest planeerimisest. Kui Rohuvälja tee ristmik Vana-Järveküla teega (Tallinna väikese ringteega) suletakse, siis tuleb selle käigus tagada samaväärne uus juurdepääs kohalikele teedele. 8) Üldplaneering ei kohusta teid välja ehitama, vaid annab selleks võimaluse ehk kaebajal ei ole kaebusega võimalik saavutada eesmärki, isegi juhul, kui vastustaja kannaks Üldplaneeringusse Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu. Kaebaja arvab ekslikult, et Üldplaneeringuga ehitatakse teid. Üldplaneeringuga antakse indikatiivsete teede asukohad. kaebaja soovitud viisil Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu Üldplaneeringusse kandmine võib rikkuda kolmanda isiku ehk Kindluse tee 26 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi, millega kaebaja ei ole arvestanud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku omandisse kuuluvale kinnistule tee rajamist. 9) Kindluse tee 26 kinnistu omaniku nõusolekut oli vaja selleks, et veenduda selles, et ta oleks naaberkinnistu omanikuna nõus detailplaneeringu lahendusega ja tehnovõrkude rajamisega ning servituudi seadmisega. See ei tähenda seda, et Rahandusministeerium oleks ette näinud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee tulevikus teega ühendamine on ruumilise terviklahenduse tagamise ning avalik huvi seisukohalt oluline ja vajalik. Rahandusministeerium on andnud 28.05.2021 kirjaga nr 14-11/1580-5 „Järveküla Kindlusepealse kinnistu ja lähiala detailplaneering“ heakskiidu ning sellest ei nähtu, et järelevalvet teostades oleks Rahandusministeerium nõudnud Rae Vallavalitsuselt detailplaneeringu üle järelevalvet teostades Kindluse tee 26 kinnisasja omanikult eraldi nõusoleku võtmist Kindlusepealse teelt Kindluse teeni kulgeva tee ehitamiseks. 10) Kaebajale on jäänud tähelepanuta, et Üldplaneeringu menetlemise käigus on läbi viidud mürauuring ning liikuvusuuring. 11) Kaebaja ehk Vasara tee 12 kinnistu omanik kui kaasatud isik ei ole esitanud Üldplaneeringu menetluse avalikustamise käigus Üldplaneeringu lahendusele arvamusi või vastuväiteid, muu hulgas ühtki sellist väidet, mida on ta esitanud kaebuses või kõikides eelnevates menetlustes, milles kaebaja esindaja on osalenud. Kuna kaebaja ei ole mitte ühtegi arvamust Üldplaneeringu menetluses esitanud, siis ei saanudki vastustaja kaebaja arvamust kaaluda ehk vastustaja ei olnud ega saanudki olla teadlik sellest, et kaebajal on sellekohane seisukoht. Olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22) ning kaebaja ei saa nõuda, et keskkond tema kinnistu ümbruses ei muutuks, seda enam, kui selle näevad ette kehtivad planeeringud. 12) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ka seda, et elamukvartali sisene liiklus tema kinnistust ei mööduks, seda enam, kui kehtivad planeeringud näevad praegusel juhul ette võimaluse ühendada Vasara tee Rohuvälja teega. Kuivõrd kinnitust ei ole leidnud kaebaja üks põhiväide, et Vasara ja Vibu tee kaudu hakkab kulgema transiitliiklus, ei ole alust pidada konkreetsele teele lisanduvast liikluskoormusest tingitud mõjusid (sh kaebuses väidetud müra ja keskkonnasaastet) ilmselgelt ülemäärasteks ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Piirkonnas kehtivatest detailplaneeringutest tulenevate mõjude talumise kohustust ei saa pidada kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks seetõttu, et planeerimismenetluses hinnatakse ja tasakaalustatakse avalikke ja erahuvisid. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole iga isiku erahuvidele vastava lahenduse fikseerimine, vaid eelkõige on see võimalikku ehitamist 6

11.Õige on vastustaja väide, et vaiet ei saa esitada avalike huvide kaitseks (vt RKHKo 15.12.2022, 3-20-1310, p 15, TlnRngKo 28.02.2022, 3-20-1310, p 22), kuid kaebaja vaides toodud etteheited ei lähtu üksnes avalikust huvist. Olles Vasara tee 12 kinnistu omanik, on kaebaja välja toonud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu Üldplaneeringus planeerimata jätmine koostoimes teiste tulevikus toimuvate liikluskorralduslike muudatustega ‒ eelkõige Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemine ‒ mõjutab kaebajat negatiivselt seeläbi, et liikluskoormus Vasara teel kasvab, mistõttu kasvab müra ja keskkonnasaaste, väheneb liiklusohutus ja kaasnevad teised negatiivsed tagajärjed. Kaebaja väljatoodud negatiivsed tagajärjed on seostatavad põhiseaduslikult kaitstavate õigustega ‒ õigusega eraelule ja tervise kaitsele, omandipõhisõigusega jt. Kuna kaebaja elukoht asub Vasara tee ääres, ei saa väita, et kaebajal pole puutumust väljatoodud võimalike negatiivsete mõjudega ning et selliseid mõjusid mingil juhul esineda ei võiks. Siinjuures pole oluline, kas riived eksisteerivad tänasel päeval või tulevikus (Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemine saab toimuma tulevikus) või kui intensiivsed need riived on. Üldplaneering on suunatud tulevikku ning nii haldusorgani ees kui ka kohtus on kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et tõendamata on K.F subjektiivsete õiguste riive. Õiguste riive küll ei samastu õiguste rikkumisega, kuid õiguste rikkumist või selle puudumist saab põhjendatult sedastada, kui vaie on sisuliselt läbi vaadatud. Ülaltoodut arvestades on vastustaja ebaõigesti tagastanud vaide läbivaatamatult põhjendusel, et see on esitatud üksnes avalikes huvides. Kaebaja on väitnud mh subjektiivsete õiguste rikkumist ning kuna subjektiivsete õiguste riivet ei saanud välistada, tulnuks vaie sisuliselt läbi vaadata. Seega on vastustaja põhjendamatult tagastanud vaide ja vastav menetlustoiming on õigusvastane.

14.Kohtule nähtuvalt muutub kaebaja olukord halvemaks Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu planeerimata jätmisega Üldplaneeringus seeläbi, et selle võimaliku tulevikus rajatava tee kategooria on Üldplaneeringust väljajätmise tõttu muutunud. Üldplaneeringus kajastatakse kohalikud jaotustänavad, kuid ei kajastata kvartalit teenindavaid teid. Kvartalit teenindavad teed ei ole mõeldud piirkonnasisese liikluse korraldamiseks, vaid konkreetse elamukvartali teenindamiseks. Seega võib Üldplaneeringu kehtestamise järgselt kindlalt väita, et Rohuvälja tee ja tõenäoliselt ka Kindlusepealse tee ning Pärituule tee elanike jaoks jääb juurdepääsuna Kindluse teele toimima Vasara tee, kuna see tee on Üldplaneeringus kavandatud kohalikuks jaotustänavaks. Kvartalit teenindavale teele kohaliku jaotustänava funktsiooni andmine (nt suunata Rohuvälja tee elanikud Kindluse teele jõudmiseks kunagi ehitatavale Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigule) poleks kooskõlas Üldplaneeringuga ning selle kavandamine kutsuks puudutatud isikutes esile tõenäoliselt proteste. Seega Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelisele teelõigule kohaliku jaotustänava funktsiooni andmine ‒ mida vastustaja justkui väidab, tuues esile, et midagi sisulist justkui ei muutnudki ning kohalikku teedevõrku võib ka arendada detailplaneeringute alusel ‒ ei pruugi olla olukorras, kus Kindluse tee 26 kinnistu on välja arendatud, enam samavõrra lihtsalt teostatav kui pragu, kus tegemist on veel arendamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja lähenemisega, et kohalikud jaotustänavad on lahendatavad detailplaneeringute koostamise käigus, mistõttu justkui sisulist vahet ei ole, kas kanda teelõik Üldplaneeringusse või jätta see detailplaneeringu määrata. Kaebaja on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et PlanS § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on Üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede määramine ning teelõigu Üldplaneeringust välja arvamine näitab, et vastustaja ei näe tulevikus Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelist teelõiku kohaliku transpordivõrgustiku osana, mistõttu kaebaja pikaaegselt väljendatud soovi arvestamine eeldaks Üldplaneeringu muutmist, mida on keerulisem teha, kui Kindluse tee 26 kinnistu on välja arendatud. Kohtu hinnangul tuleneb Üldplaneeringust selgelt, et PlanS § 75 lg 1 p 1 mõttes transpordivõrgustikku kuuluvad kohaliku tähtsusega kogu piirkonda teenindavad teed, mis jagunevad kohalikeks jaotusmagistraalideks ja kohalikeks jaotustänavateks ning need teed tuleb kanda Üldplaneeringusse ning neid ei saa jätta detailplaneeringute tasandi otsustada. (vt Üldplaneeringu seletuskirja pt 9.2 „Sõiduteed ja klassifikatsioonid“ alap 2). Asjaolu, et teede asukohad Üldplaneeringus on indikatiivsed, tähendab, et teede asukohad võivad nihkuda. See ei tähenda aga seda, et detailplaneeringutega võiks eirata Üldplaneeringu lahendust. Küsimus, kas või millal Üldplaneeringusse kavandatud teed välja ehitatakse, pole määrava tähtsusega, kuna selle eelduseks on igal juhul tee kavandamine kohases vormis ‒ kohaliku jaotustänava staatuse omandamiseks peab olemasolev või perspektiivne tee olema Üldplaneeringusse kantud ja vastavalt tähistatud.

16.Muudatuste tegemisel Üldplaneeringusse selle menetluse kestel peaks olema mingi alus (uuringud ja ekspertarvamused, arenguplaanide muutumine, puudutatud isikute vastuväited vms), mis peaks olema avaldatud. Vastasel korral ei saa puudutatud isikud ega kohus olla veendunud, et huvide kaalumine on toimunud kohasel viisil. Vastustaja on välja toonud, et vajadust sellise tasemega tänava planeerimiseks selles asukohas otseselt pole, kuna piirkonna liiklust saab suunata Liiva ja Kindluse magistraalidele ka läbi Maidu tee ja Liivapõllu tee. Samuti väitsid vastustaja esindajad kohtuistungil, et Tallinna väikse ringtee valmimisega muutuvad inimeste liikumisteed Tallinna suunas. Samas pole kohus kindel, kas selliseid kaalutlustest muudatuse tegemisel tegelikult lähtuti ja kas või millisel määral need paika peavad. Pole sugugi kindel, et Pärituule tee ja Kindlusepealse tee elanikud hakkaksid Maidu teed juurdepääsuks Kindluse teele kasutama, kuna see tähendaks liikumist vastassuunas tegelikule sihtkohale ja pikema ringi läbimist. Vaidlust pole selles, et Kindluse teele Rohuvälja tee, Pärituule tee ja Kindlusepealse tee elanikud ikkagi jõuavad ‒ Vasara tee kaudu. Samas tähendab see pikema ja käänulisema tee läbimist võrreldes vaidlusaluse teelõigu väljaehitamisega, arvestades mh, et Vasara tee ei vasta praegusel hetkel Üldplaneeringu kohase jaotustee nõuetele. Olukord võib jääda selliseks teadmata ajaks, kuna pole teada, millal olemasolevate jaotustänavate rekonstrueerimiseni jõutakse. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt käib jutt 35 elanikust, kes liiklusvoo mõttes Vasara teele lisanduksid. Samas pole kindel, kuivõrd saab jaotustee funktsiooni täitma piirkonna inimeste jaoks Maidu tee. Kohus peab vaidlusaluse teelõigu planeerimise osas puudutatud isikute ringi kuuluvateks Rohuvälja tee, Pärituule tee, Kindlusepealse tee, aga ka Vasara tee ja Vibu tee elanikke, st mõjutatud isikute ring võib küündida saja või isegi paarisaja inimeseni. Vastustajal tulnuks puudutatud isikud muudatuste tegemisse kaasata, kaaluda erinevaid huve ning leida sobiv lahendus, võimalusel otsida ka kompromissi (näiteks Vasara tee rekonstrueerimise perspektiivi pakkumine, mis tõstaks liiklusohutust liiklemisel). Kuna kohane menetlus on läbi viimata, ei saa kohus olla veendunud, et valitud planeerimislahendus ‒ vaidlusaluse teelõigu Üldplaneeringust välja jätmine ‒ on olnud õiguspärane. Seega tuleb vastustajal see küsimus uuesti otsustada, kaasates menetlusse puudutatud isikud.