X. X kaebus Transpordiameti keeldumise peale väljastada sõiduautole uus registreerimistunnistus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 otsus
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X. X Vastustaja Transpordiamet, esindaja Ene Lillipuu
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas Transpordiametile taotluse väljastada sõiduautole Opel Manta (reg nr XXXXXX) uus registreerimistunnistus.
3-23-2574
2.Transpordiamet selgitas 26.09.2023 vastuses, et ametile on teatavaks saanud, et sõiduki andmed vajavad täpsustamist ning sõiduk tuleks esitada kontrollimiseks.
3.X. X esitas 26.09.2023 kirja peale Transpordiametile vaide, milles selgitas, et taotleb registreerimistunnistuse kadumise tõttu selle asendamist uuega. Ta ei taotle registriandmete muutmist. Sõiduki kontrolliks esitamisega kaasneb märkimisväärne aja- ja rahakulu. Sõiduk on korras ja registreeritud liiklusregistris õigete andmetega.
4.Transpordiamet jättis 19.10.2023 vaideotsusega nr 3.3-6/23/19852-4 vaide rahuldamata ja keeldus sõiduki registreerimistunnistuse väljastamisest, kuna ametile ei ole esitatud sõidukit ülevaatamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on ametil majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 19) § 7 lg 3 alusel õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 75) § 3 p-le 2 kuuluvad registriandmete hulka ka registreerimistunnistusega seotud andmed, mis muutuvad uue registreerimistunnistuse väljastamise korral. Sõiduki remontija on 05.01.2020 esitanud ametile märgukirja, et sõidukile on teostatud ümberehitus, mis ei kajastu sõiduki taustakontrollis. Sõiduk on läbinud korralise tehnoülevaatuse viimati 05.12.2017. Ülevaatuse eesmärgiks on ka tagada registreerimistunnistuse andmete õigsus ning täpsustada liiklusregistri andmeid. Seetõttu on vajalik enne sõiduki registreerimistunnistuse asendamist teostada sõiduki kontroll sõiduki andmete täpsustamiseks.
5.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Transpordiameti 19.10.2023 vaideotsus ja kohustada vastustajat väljastama kaebaja sõidukile uus registreerimistunnistus. Kaebaja soovib saada sõidukile uut registreerimistunnistust, sest vana tunnistus on kadunud. Andmed registreerimistunnistusel ei muutu, seega ei ole asjakohane viide määruse nr 19 § 7 lg-le 3. Ükski õigusnorm ei näe ette, et uue registreerimistunnistuse saamiseks peab esitama sõiduki kontrolli. Kaebajale ei ole teada, milles seisneb tema sõidukile tehtud etteheide. Sõiduk on korras ja registreeritud õigete andmetega liiklusregistris. Ametil puudub õigus kaaluda, kas väljastada registreerimistunnistus või mitte. Transpordiamet tegutseb erapoolikult, sõidukit remontinud Heiman Point OÜ juhatuse liikme Y huvides. Heiman Point OÜ kaotas tsiviilasjas nr 2-19-11545 sõiduki remondi üle käinud vaidluse. Vaidluse ajal esitas Heiman Point OÜ ametile teadvalt vale märgukirja kaebaja mõjutamiseks. Y märgukirjale tuginev ameti etteheide on väär. Ekspert on leidnud, et sõidukil on VIN-kood. Isegi kui Y väited vastaksid tõele, ei anna need õiguslikku alust alustada menetlust. Sõiduk on toodetud 1983. a-l ja registreeritud Eestis 29.03.1995. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisale 2 peab VINkood ehk tehasetähis ning kere või raami number olema loetav 30 aasta jooksul. Sõiduki ohutust, sh vastavust tehnonõuetele kontrollitakse tehnokontrollis. Registreerimistunnistuse duplikaadi väljastamisel pole Transpordiametil õigust nõuda sõiduki ettenäitamist. Kuna sõidukil puudub tehnoülevaatus, siis ei saa kaebaja sõidukit kasutada tänavaliikluses, seda müüa ega utiliseerida. Sõiduki tehnokontrolli või jäätmekäitleja juurde lammutamisele viimiseks vajab kaebaja registreerimistunnistuse duplikaati.
Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
2(6)
3-23-2574 Vastustajal oli seaduslik alus keelduda registreerimistunnistuse asendamisest, sest tulnud oli vihje sõiduki ümberehitamise kohta ja omanik keeldus sõidukit ette näitamast. Liiklusregistri andmetel läbis sõiduk viimati tehnoülevaatuse 2017. a-l. Pärast vihje saabumist ei ole sõiduki seisukorda ega andmeid kontrollitud. 2020. a-l ülevaatus katkestati. Seega võivad sõiduki andmed olla muutunud. Vastustaja peab sõiduki registreerimistunnistuse asendamisel olema veendunud, et sellele kantavad sõiduki andmed ning sellega seoses registriandmed on õiged ega ole muutunud (liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73 lg 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77) § 1 lg 4, määruse nr 75 § 11 lg 2). Vastustajal on õigus nõuda sõidukit läbivaatuseks, et kontrollida saadud vihjet (LS § 77 lg-d 2–4, määruse nr 19 § 8 lg 1). Kuigi liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 3), ei tähenda see, et registris olevad andmed tohiksid olla ebaõiged. Liiklusregistrisse andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid (LS § 175 lg 3). Vastustaja ei saa kohustada sõiduki omanikku sõidukit ette näitama, samas ei ole vastustaja kohustatud tegema registritoimingut, kui nõuded on täitmata. Sõiduki kontrolliks esitamine ei tekitaks kaebajale märkimisväärset aja- ega rahalist kulu. Kui sõiduki kontrollimisel selgub, et märgukirja esitanud isik on esitanud valeandmed, on kaebajal võimalik esitada tema vastu nõue. Kaebaja väide, et sõiduk on korras, on subjektiivne. Eriti arvestades, et viimane tehnoülevaatus toimus 7 aastat tagasi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 01.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Määruse nr 19 § 12 lg 3 järgi teostatakse registreerimistunnistuse asendamine sama määruse
4.peatüki nõuete kohaselt, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Määruse nr 19 4. peatükis asuv § 7 lg 3 sätestab, et vajadusel, eelkõige juhul, kui muutuvad sõiduki andmed või neid on vajalik täpsustada või kui sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber, on Transpordiametil enne registriandmete muutmist õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Ka määruse nr 77 § 3 lg 4 kolmas lause näeb ette, et liiklusregistri andmete täpsustamiseks tuleb sõiduk esitada Transpordiametisse. Siinsel juhul esines vajadus täpsustada sõiduki andmeid, sest ametile oli laekunud märgukiri (VIN-kood on asendatud, mootor on asendatud võimsama vastu), mis andis aluse kahelda sõiduki registriandmete õigsuses. Neid andmeid oli määruse nr 19 § 12 lg-st 3 tulenevalt võimalik kontrollida ka registreerimistunnistuse asendamise menetluses, mitte üksnes registriandmete muutmise menetluses. VIN-kood ja mootori võimsus on andmed, mis kantakse liiklusregistrisse, s.t tegemist on registriandmetega. Tartu Maakohtu 12.06.2020 otsusest nähtub, et sõidukile tehti ka värvimistöid. Sõiduki värvus on samuti üks registriandmetest. Üksnes kaebaja väide, et registriandmed ei ole muutunud, ei pidanud kõrvaldama vastustajal olevat kahtlust registriandmete õigsuses. See, et sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus, ei võtnud vastustajalt õigust ise sõidukit üle vaadata. Seda enam, et tehnoülevaatuse teostaja ei pruugi olla kursis sõidukile tehtud ümberehitustöödega ja seetõttu ei pruugi ta osata selleks vajalikke asjaolusid kontrollida. Kaebaja esitas RP arvamuse alles kohtumenetluses, seega ei olnud vastustajal võimalik sellega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Pealegi käsitleb see arvamus vaid sõiduki VIN-koodi, mitte sõiduki komplektsust ega tehnilist seisukorda. Ekspert on välja toonud, et sõiduki valmistajatehase komplektsust ja valmistajatehases paigaldatud varustust pole võimalik tuvastada, sest sellel ajal valmistatud sõidukite andmed kajastati vaid paberkandjatel ja mikrofilmidel, mis pole kättesaadavad. Seega ei tõenda see arvamus, et sõiduki registriandmed pole muutunud. Vastustaja nõudmine ei olnud ebaproportsionaalne. Mõningase aja- ja rahakulu kaasnemine kaebajale ei anna alust väita, et tegemist on sedavõrd ebaproportsionaalse tagajärjega, mis 3(6)
3-23-2574 muudab vastustaja nõude õigusvastaseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ja millises suuruses kulud talle tekiksid. Pigem võib kaebaja järjepidevast vastuseisust ning soovimatusest sõidukit ülevaatamiseks esitada järeldada, et kaebajal on soov vastustaja eest mingeid asjaolusid varjata. Kaebaja ei vaidlusta, et sõidukile tehti ehitustöid, kuid ta ei ole täpsustanud, milliseid töid tehti. Kui kaebaja sõidukit ei ole selliselt ümber ehitatud, et sellega võiks kaasneda registriandmete muutmine või ka muud tagajärjed, nt kindlustussumma suurenemine, siis ei ole ühtki mõjuvat põhjust, mis võiks õigustada kaebaja soovi jätta vastustaja nõudmine täitmata. Väited sõiduki lammutamisele viimise kohta on ebausutavad, arvestades tehtud kulutusi sõiduki remondile. Kui sõiduki ülevaatusel leiab kinnitust, et sõiduki registriandmed ei ole muutunud ja märgukirja esitaja oli pahatahtlik, on kaebajal võimalik esitada märgukirja esitaja vastu kahju hüvitamise nõue, nõudes vastustajalt välja märgukirja esitaja andmed. Arvestades vastustajal olevat kahtlust sõiduki registriandmete õigsuses, oli tal õigus keelduda registreerimistunnistuse väljastamisest enne sõiduki registriandmetele vastavuse kontrollimist. Registreerimistunnistusega tõendatakse sõiduki vastavust tehnonõuetele (LS § 73 lg 2). Teadmata, kas sõiduk vastab pärast ehitustööde tegemist tehnonõuetele, ei saanud vastustaja väljastada kaebajale registreerimistunnistust, mis võib osutuda õigusvastaseks tõendiks. Tõendamiskohustus, et sõiduk vastab tehnonõuetele, on kaebajal, ning vastustaja ei pea seda oletama.
8.X. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja taotles üksnes uue registreerimistunnistuse väljastamist ning miski liiklusregistrisse või registreerimistunnistusele kantud andmetest ei muutu. Seda, kas kaebaja sõiduk vastab registreerimistunnistusele kantud andmetele ning on käitlemiseks ohutu, kontrollitakse sõiduki tehnoülevaatusel. Määruse nr 19 § 3 lg 8 järgi saab Transpordiamet keelduda registritoimingu tegemisest, kui esitatud andmed on ebaõiged või pädev isik on tuvastanud, et esitatud dokument on võltsitud või võltsimistunnustega. Siinsel juhul ei ole need tingimused täidetud. Juhul kui sõiduki ettenäitamisel tuvastatakski mingi probleem, ei ole vastustajal pädevust sellega midagi ette võtta. LS § 76 lg 2 ja 7 ning § 77 lg-d 2 ja 4 näevad ette registritoimingud, mille puhul on vastustajal õigus nõuda sõiduki ettenäitamist. Kui määrus nr 19 laiendab neid aluseid, siis on määrus volitusnormi ületamise tõttu põhiseadusega vastuolus. Väär on väide, et ettenäitamine pole kaebaja jaoks eriti koormav. Auto ettenäitamiseks tuleb tellida treiler auto vedamiseks Transpordiameti büroosse, maksta selle eest, kulutada tööaega ootamiseks. Kohus on alusetult tuvastanud, et sõiduki värv on muutunud. Kohtu oletus, et kaebajal on midagi varjata, on ülekohtune ja ebaõige. Kaebaja ei pea õiglaseks, et Transpordiamet koormab kaebajat Y alusetust märgukirjast tingituna.
9.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Transpordiametil oli kahtlus, et sõiduki registriandmed on sõiduki ümberehitamise tõttu muutunud, oli Transpordiametil tuginedes määruse nr 19 § 12 lg 3 ja § 7 lg 3 järgi õiguslik alus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Tehnoülevaatusel kontrollitakse sõiduki nõuetele vastavust juhul, kui sõidukil on registreerimistunnistus. Kuna kaebaja sõidukil on see kadunud, siis kontrollib sõiduki registriandmetele vastavust Transpordiamet, kes on ka liiklusregistri vastutav töötleja, registripidaja (LS § 173 lg 3) ning on õigustatud tegema 4(6)
3-23-2574 registriandmetes muudatusi. Määrus nr 19 on kooskõlas LS § 76 lg-s 13 sätestatud volitusnormiga. Sõiduki ettenäitamine ei ole liialt koormav. Kaebaja on toimetanud sõiduki Valka linna Lätis eksperdile ülevaatamiseks, kuid ei leia võimalust tuua seda Transpordiameti mõnda teenindusbüroosse, mis asuvad üle Eesti. Kas ja millised sõiduki registreerimistunnistusele kantavad andmed on sõiduki ümberehitamise käigus muutunud, saab tuvastada vaid sõidukit üle vaadates.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.LS § 173 lg 1 sätestab, et liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust muu hulgas sõidukite üle. Usaldusväärse arvestuse pidamine ei ole võimalik, kui registriandmed ei ole õiged. Riikliku registri andmed peavad olema õiged, täpsed, ajakohased ja selged (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2019 otsus asjas nr 3-14-52261, p 12). Asjaolu, et kõikidele liiklusregistri andmetele ei ole seadusega antud õiguslikku tähendust, ei tähenda, et puudub avalik huvi registriandmete õigsuse vastu. Registriandmete õigsus aitab tagada liiklusohutust ning teisi LS-ga kaitstavaid hüvesid ja huve. LS § 175 lg 3 sätestab, et LS § 175 lg-s 1 nimetatud andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Kui registripidajal tekib kahtlus andmete esitaja esitatud dokumentide õigsuses, on registripidajal õigus esitatud dokumendid ära võtta ning edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et osundatud kohustus esitada registrile vaid tõeseid andmeid muutuks sisutuks, kui puuduks võimalus kontrollida selle nõude täidetust, samuti ei seisne registrisse tehtav kanne üksnes andmete sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2022 määrus asjas nr 3-21-2230, p-d 11.2 ja 12.2). Kui registripidajale saab teatavaks teave, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et registrisse kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta andmete õigsust kontrollima. Seejuures võivad tõenditeks olla kõik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 2 nimetatud tõendid ning kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Isikul ei saa olla õigust ega õigustatud ootust riiklikus registris ebaõigete andmete kajastamiseks (samas, p 12.3). Kande muutmine ei pea toimuma ainult LS § 175 lg-s 1 nimetatud andmete esitajate initsiatiivil. Määruse nr 19 § 8 lg 1 sätestab, et kui Transpordiamet saab teada registrisse kantud andmete muutusest või nende ebaõigsusest, on tal õigus kanda puuduolevad andmed registrisse või parandada või kustutada ebaõiged andmed omaalgatuslikult kooskõlas määrusega nr 75.
12.LS § 77 lg 4 sätestab, et registriandmete muutmiseks tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada Transpordiametile läbivaatuseks, kui muutuvad mootorsõiduki või selle haagise andmed või sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber. See säte näeb ette vahetult seadusest tuleneva kohustuse taotluse esitajale esitada sõiduk ülevaatuseks juhtumil, kui taotlus näeb ette liiklusregistri andmete muutmist selles sättes märgitud viisil. Selle sätte mõtteks ei ole välistada Transpordiameti õigust nõuda sõiduki läbivaatuseks (ettenäitamiseks) toomist muudel juhtudel, kui see tuleneb haldusmenetluse üldsätetest või LS ja selle alusel kehtestatud määruse nõuetest.
13.Kuna Transpordiametile oli laekunud märgukiri, et sõiduki kohta liiklusregistrisse kantud andmed on muutunud ebaõigeks, korraline tehnoülevaatus läbiti viimati 05.12.2017 ja 2020. a-l ülevaatus katkestati, oli ametil piisavalt alust kontrollida sõidukiga seotud asjaolusid, et tagada registrisse kantud andmete õigsus. Kooskõlas LS § 1 lg-ga 5, HMS § 5 lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 2 ja määruse nr 77 § 3 lg 4 kolmanda lausega võis Transpordiamet nõuda sõiduki kui 5(6)
3-23-2574 asitõendi vahetut uurimist oma teenindusbüroos, et teha kindlaks, mis on sõiduki VIN-kood ja kas mootor on asendatud võimsamaga. Asitõendi uurimine vastustaja teenindusbüroos on põhjendatud, kuna seal on asjaomased töötajad ja seadmed. Haldusorganil on HMS § 38 lg 1 kohaselt õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt nende käsutuses olevate tõendite esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).
14.Halduskohus on õigesti leidnud, et lisaks eeltoodule võis vastustaja registreerimistunnistuse asendamise taotluse läbivaatamisel nõuda sõiduki läbivaatust (ettenäitamist teenindusbüroos) ka määruse nr 19 § 7 lg 3 ja § 12 lg 3 alusel. Määruse nr 19 § 12 lg 3 näeb selge sõnaga ette, et registreerimistunnistuse asendamine teostatakse registriandmete muutmise nõuete kohaselt. Järelikult kohaldusid kaebaja taotluse puhul registriandmete muutmise kohta käivad sätted sõltumata sellest, et kaebaja ei olnud ise liiklusregistri andmete muutmist taotlenud ja peab seal olevaid andmeid õigeteks.
15.Ringkonnakohus järeldab Transpordiameti 26.09.2023 vastusest koosmõjus 19.10.2023 vaideotsusega, et kaebaja taotlus registreerimistunnistuse asendamiseks on sisuliselt jäetud läbi vaatamata. Vaatamata sõna keelduma kasutamisest vaideotsuse põhjendavas osas ei nähtu, et amet oleks otsustanud anda keelduva haldusakti, sh seda sellisena vormistanud ja varustanud vaidlustamisviitega. Haldusorgani seisukohtadest järeldub, et ta ei saa otsustada tunnistuse asendamise üle enne, kui sõiduk on läbivaatamiseks (ettenäitamiseks) toodud. Tegemist on menetlustoiminguga, millega lõppes haldusmenetlus (HMS § 38 lg 3, § 43 lg 4 p 4). Kaebajal on õigus taotleda Transpordiametilt tasutud riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5).
16.Halduskohtu otsuse põhjendavast osast tuleb jätta välja motiiv, et kaebaja sõiduki värv on muutunud. Transpordiamet ei ole sellele tuginenud ja sõiduki värvimine remonditöökojas ei tähenda tingimata, et värv on muutunud. Teiseks tuleb kohtuotsusest jätta välja põhjendus, et kaebaja vaidlustab sõiduki ettenäitamise nõudmise seetõttu, et tal on midagi varjata. Säärase oletuse tegemiseks ei ole asjas vajadust ega alust, kuna sellest ei sõltu kohtuasja lahendus.
17.Eeltoodu alusel tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta selle põhjendusi eelmises punktis näidatud ulatuses.
18.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.