X. X kaebus Transpordiameti 19.10.2023 vaideotsuse nr 3.3-6/23/19852-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada kaebaja sõiduautole uus registreerimistunnistus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ene Lillipuu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas Transpordiametile (vastustaja) taotluse oma sõidukile Opel Manta (registrimärk xxxXXX) registreerimistunnistuse väljastamiseks.
2.Vastustaja selgitas 26.09.2023 kirjas (dtl 6) kaebajale, et sõiduki andmed vajavad täpsustamist ja vastustajal on õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks.
3.Kaebaja esitas 26.09.2023 kirja peale 09.10.2023 vaide (dtl 7). Kaebaja selgitas, et taotleb registreerimistunnistuse kadumise tõttu selle asendamist uuega. Ta ei taotle registriandmete
3-23-2574
muutmist. Kaebajale ei ole selgitatud vajadust sõidukit kontrollida. Sõiduki kontrolliks esitamisel tekib kaebajale märkimisväärne ajaline ja rahaline kulu. Sõiduk on korras ja registreeritud õigete andmetega liiklusregistris.
4.Vastustaja jättis 19.10.2023 vaideotsusega nr 3.3-6/23/19852-4 (dtl 9) vaide rahuldamata. Vastustajal on majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 7 lg 3 alusel õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 75) § 3 p 2 alusel kuuluvad registriandmete hulka ka registreerimistunnistusega seotud andmed, mis uue registreerimistunnistuse väljastamise puhul muutuvad. Kaebaja sõiduki kohta esitati 05.01.2020 vastustajale märgikiri (dtl 44) väidetava sõiduki remontija poolt väitega, et sõidukile on teostatud ümberehitus, mis ei kajastu sõiduki taustakontrollis vastustaja veebilehel. Sõiduk on läbinud korralise tehnoülevaatuse viimati 05.12.2017. Ülevaatuse üheks eesmärgiks on ka registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ja liiklusregistri andmete täpsustamine. Eeltoodust arvestades peab vastustaja vajalikuks enne sõiduki registreerimistunnistuse asendamist teostada sõiduki kontrolli sõiduki andmete täpsustamiseks. Kuna sõidukit ei ole vastustajale esitatud, keeldub vastustaja sõiduki registreerimistunnistuse väljastamisest.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.10.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada kaebaja sõiduautole uus registreerimistunnistus. Põhjendused:
5.1.Kaebaja soovib saada oma sõidukile uut registreerimistunnistust, sest vana tunnistus on kadunud. Andmed registreerimistunnistusel ei muutu, seega ei ole viide määruse nr 19 § 7 lg-le 3 asjakohane. Ükski õigusnorm ei näe ette, et uue registreerimistunnistuse saamiseks peab esitama sõiduki kontrolli. Tegemist on meelevaldse nõudega, mis ei ole põhjendatud. Kaebajale ei ole teada, milles seisneb tema sõidukile tehtud etteheide. Kuigi sõiduki kontrolliks esitamisel tekib kaebajale märkimisväärne ajaline ja rahaline kulu, ei oleks tegemist ületamatu probleemiga. Sõiduk on korras ja registreeritud õigete andmetega liiklusregistris. Vastustajal puudub õigus kaaluda, kas registreerimistunnistus väljastada või mitte.
5.2.Vastustaja tegutseb erapoolikult Heiman Point OÜ juhatuse liikme Y. Y huvides. On selge, et vastustaja viidatud märgukirja on koostanud tema. Heiman Point OÜ kaotas vaidluse asjas nr 2-19-11545, milles nõudis kaebajalt 8903,92 euro tasumist. Tartu Maakohus kohustas 12.06.2020 otsusega teda tasuma kaebajale 2078 eurot ja tagastama sõiduki detailid. Vaidluse ajal esitas Heiman Point OÜ teadvalt vale märgukirja kaebaja mõjutamiseks, kuigi talle oli vaidlusaluse sõiduki olukord teada. Vastustaja etteheide, mis tugineb Y. Y märgukirjale, on väär. Ekspert on leidnud, et sõidukil on VIN-kood. Isegi kui Y. Y viited vastaksid tõele, ei annaks need õiguslikku alust menetluse alustamiseks. Sõiduk on toodetud 1983 .a-l ehk enam kui 40 aastat tagasi ja registreeritud Eestis 29.03.1995. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 2 kohaselt peab VIN-kood ehk tehasetähis ja kere või raami number olema loetav 30 aasta jooksul. Kui sõidukil ongi mingid puudused, siis sõiduki ohutust, sh vastavust tehnonõuetele kontrollitakse tehnokontrollis. Registreerimistunnistuse duplikaadi väljastamisel pole vastustajal õigust nõuda sõiduki ettenäitamist. Kuna sõidukil puudub tehnoülevaatus, siis ei saa kaebaja sõidukit tänavaliikluses kasutada, seda müüa ega utiliseerida. Tehnokontrolli teostamiseks või sõiduki jäätmekäitleja juurde lammutamisele viimiseks vajab kaebaja registreerimistunnistuse duplikaati. 2(5)
3-23-2574
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustajal oli seaduslik alus keelduda registreerimistunnistuse asendamisest, sest vastustajale oli saabunud vihje sõiduki ümberehitamise kohta ja sõiduki omanik keeldus sõidukit ette näitamast. Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustajal puudus registreerimistunnistuse asendamisel õigus nõuda sõiduki esitamist andmete täpsustamiseks. Kaebaja sõiduki kohta tehti 05.01.2020 vihje sõiduki väidetava ümberehitamise kohta, mis ei kajastu sõiduki taustakontrollis. Liiklusregistri andmetel läbis sõiduk viimati tehnoülevaatuse 2017. a-l. Pärast vihje saabumist ei ole sõiduki seisukorda ega andmeid kontrollitud. 2020. a katkestati ülevaatus. Seega võivad sõiduki andmed olla muutunud. Vastustajal ei ole võimalik sõidukit kontrollimata veenduda, kas registreerimistunnistusele kantavad andmed on muutunud või mitte. Vastustaja peab sõiduki registreerimistunnistuse asendamisel olema veendunud, et registreerimistunnistusele kantavad sõiduki andmed ja sellega seoses registriandmed on õiged (liiklusseaduse (LS) § 73 lg 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 1 lg 4, Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 75) § 11 lg 2). Vastustajal on õigus nõuda sõidukit läbivaatuseks, et kontrollida saadud vihjet (LS § 77 lg-d 2-4, määruse nr 19 § 8 lg 1). Kuigi liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 3), ei tähenda see, et registris olevad andmed tohiksid olla ebaõiged. Liiklusregistrisse andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid (LS § 175 lg 3). Vastustaja ei saa kohustada sõiduki omanikku sõidukit ette näitama, samas ei ole vastustaja kohustatud tegema registritoimingut, kui esitatud seaduslikud nõuded on täitmata.
6.2.Sõiduki kontrolliks esitamine ei tekitaks kaebajale märkimisväärset aja- ega rahalist kulu. Kui sõiduki kontrollimisel selgub, et märgukirja esitanud isik on esitanud valeandmed, on kaebajal võimalik esitada tema vastu nõue.
6.3.Kaebaja väide, et sõiduk on korras, on subjektiivne. Eriti arvestades asjaoluga, et viimane tehnoülevaatus toimus 7 aastat tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega vastustaja keeldus väljastamast kaebajale uut registreerimistunnistust ilma, et kaebaja oleks esitanud oma sõidukit vastustajale ülevaatamiseks.
8.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
9.Seega peab kohus hindama, kas vastustaja otsus oli talle otsuse tegemise ajal teada olnud asjaolusid arvestades õiguspärane. Kõik hiljem selginud asjaolud võivad anda aluse haldusmenetluse uuendamiseks (haldusmenetluse seaduse § 44), mitte haldusakti tühistamiseks.
10.Vastustaja esitatud tõendist (dtl 44) on näha, et vastustajale laekus 05.01.2020 märgukiri selle kohta, et kaebaja sõiduk on suures ulatuses ümber ehitatud, VIN-kood on asendatud, mootor on asendatud võimsama vastu. Vastustaja ei pidanud märgukirja saades oletama, kas märgukirja esitaja võib olla kaebaja vastu kiuslik ja esitada tahtlikult valeväiteid või on kaebaja tõepoolest sõiduki ümber ehitatud ja jätnud registrile õiged andmed esitamata. Saades
3(5)
3-23-2574
eeltoodud andmetega kirja, pidi vastustaja kahtluste kõrvaldamiseks kontrollima, kas selles toodud andmed vastavad tõele.
11.Vastustaja on õigesti tuginenud määruse nr 19 § 12 lg-le 3 ja § 7 lg-le 3. Määruse nr 19 § 12 lg 3 järgi teostatakse registreerimistunnistuse asendamine sama määruse
4.peatüki nõuete kohaselt, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Määruse nr 19 4. peatükis asuv § 7 lg 3 sätestab, et vajadusel, eelkõige juhul, kui muutuvad sõiduki andmed või neid on vajalik täpsustada või kui sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber, on Transpordiametil enne registriandmete muutmist õigus nõuda sõiduki esitamist kontrollimiseks. Ka määruse nr 77 § 3 lg 4 kolmas lause näeb ette, et liiklusregistri andmete täpsustamiseks tuleb sõiduk esitada Transpordiametisse.
12.Praegusel juhul esines vajadus sõiduki andmeid täpsustada, sest vastustajale oli laekunud märgukiri, mis võimaldas kahelda kaebaja sõiduki registriandmete õigsuses. Neid andmeid oli määruse nr 19 § 12 lg-st 3 tulenevalt võimalik kontrollida ka registreerimistunnistuse asendamise menetluses, mitte üksnes registriandmete muutmise menetluses, nagu kaebaja näib ekslikult arvavat. VIN-kood ja mootori võimsus on sellised andmed, mis kantakse liiklusregistrisse (määruse nr 75 § 3 p-d 7 ja 11), st tegemist on registriandmetega. Kaebaja esitatud Tartu Maakohtu 12.06.2020 otsusest (dtl 69) nähtub, et sõidukile tehti ka värvimistöid. Sõiduki värvus on samuti üks registriandmetest. Üksnes kaebaja paljasõnaline väide, et registriandmed ei ole muutunud, ei pidanud tekkinud olukorras kõrvaldama vastustajal olevat kahtlust registriandmete õigsuse osas. See, et sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus, ei võtnud vastustajalt õigust ise sõidukit üle vaadata. Seda enam, et tehnoülevaatuse teostaja ei pruugi olla kursis sõidukile tehtud ümberehitustöödega ja seetõttu ei pruugi ta osata selleks vajalikke asjaolusid kontrollida. Raul Põdersalu arvamuse esitas kaebaja alles kohtumenetluses, seega ei olnud vastustajal võimalik sellega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Pealegi käsitleb see arvamus vaid sõiduki tehasetähist (VIN-koodi), mitte sõiduki komplektsust ega tehnilist seisukorda. Ekspert on arvamuse lk-l 2 välja toonud, et sõiduki valmistajatehase komplektsust ja valmistajatehases paigaldatud varustust pole võimalik tuvastada, sest sellel ajal valmistatud sõidukite andmed kajastati vaid paberkandjatel ja mikrofilmidel, mis pole kättesaadavad. Seega ei tõenda see arvamus, et sõiduki registriandmed pole muutunud.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja nõue on ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole oma väidet põhjendanud. Pelgalt mõningase aja- ja rahakulu kaasnemine kaebajale ei anna alust väita, et tegemist on sedavõrd ebaproportsionaalse tagajärjega, mis muudab vastustaja nõude õigusvastaseks ja vastustaja ei tohiks sellist nõuet kaebajale esitada. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ja millises suuruses kulud talle tekiksid. Ka kohtu jaoks ei ole ära tuntav, kuidas saab sõiduki viimine vastustaja mõnda teenindusbüroosse kaasa tuua ebaproportsionaalseid suuri kulusid. Kuna vastustaja ei määranud kaebajale selleks konkreetset tähtaega, siis saab kaebaja ise oma aega planeerides sobivama aja valida. Pigem võib kaebaja järjepidevast vastuseisust ja soovimatusest sõidukit vastustajale ülevaatamiseks esitada järeldada, et kaebajal ongi soov vastustaja eest mingeid asjaolusid varjata. Kaebaja ei vaidlusta, et sõidukile tehti ehitustöid, kuid ta ei ole täpsustanud, milliseid töid tehti. Kui kaebaja sõidukit ei ole selliselt ümber ehitatud, et sellega võiks kaasneda registriandmete muutmine või ka muud tagajärjed, nt kindlustussumma suurenemine, siis ei näe kohus ühtki mõjuvat põhjust, mis võiks õigustada kaebaja soovi jätta vastustaja nõue täitmata. Vastustaja on selgitanud kaebajale 26.09.2023 kirjas, et kui kaebaja sõiduk asub välismaal ja kaebaja vajab registreerimistunnistust selleks, et sõidukit Eestisse toimetada, siis saab vastustaja 4(5)
3-23-2574
väljastada kaebajale mõistliku kehtivusajaga registreerimistunnistuse. Sellise õiguse annab vastustajale määruse nr 19 § 11 lg 1. Kaebaja viited sõiduki lammutamisele viimise kohta on ebausutavad, arvestades kaebaja kulusid sõiduki remonditöödele.
14.Kui sõiduki ülevaatusel leiab kinnitust, et sõiduki registriandmed ei ole muutunud ja märgukirja esitaja oli kirja esitades pahatahtlik, on kaebajal võimalik esitada märgukirja esitaja vastu kahju hüvitamise nõude, nõudes vastustajalt välja märgukirja esitaja andmed.
15.Arvestades vastustajal olevat kahtlust sõiduki registriandmete õigsuse osas, oli vastustajal õigus keelduda kaebajale registreerimistunnistuse väljastamisest ilma, et tal võimaldatakse enne seda sõiduki vastavust registriandmetele kontrollida. Registreerimistunnistusega tõendatakse sõiduki vastavust tehnonõuetele (LS § 73 lg 2). Teadmata, kas sõiduk vastab pärast ehitustööde tegemist tehnonõuetele, ei saanud vastustaja väljastada kaebajale registreerimistunnistust, mis võib osutuda õigusvastaseks tõendiks. Tõendamiskohustus, et sõiduk vastab tehnonõuetele, on kaebajal, mitte ei pea vastustaja seda oletama.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 19.10.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub alus kohustada vastustajat kaebajale registreerimistunnistust väljastama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
17.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.