Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-316
Haldusasi
W.N-i kaebus avalikust kustutamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
W.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
e-toimikust
mustandite
Võtta menetlusse W.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-316.
Jätta W.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-316 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-316 keelamiskaebusega pöörduda kohtusse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kinnipeetavate õiguste kaitseks üldiselt. Samuti ei saa keelamisnõuet esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12). Vangiregistri andmetel möödub kaebaja kõige hilisema karistuse tähtaeg 16.11.2028. Järelikult vabaneb kaebaja olemasoleva teabe järgi vanglast enam kui 3 aasta ja 8 kuu pärast. Puuduvad andmed, et kaebaja võiks lähiajal vanglast vabaneda. Kaebaja ennetähtaegne vabanemine ei toimu tema jaoks ootamatult. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluse tekkimise kuupäev on kaebajale teatavaks tehtud tema vanglasse saabumisel, samuti on kaebajale teada asjaomane menetluskord. Kaebajal ei ole praegusel ajal vajadust kaitsta oma õigusi seoses sündmusega, mis olemasolevatel andmetel ei toimu enne 3 aasta ja 8 kuu möödumist. Pole võimalik ette näha, milline on e-toimiku tehniline lahendus kaebaja vanglast vabastamise ajal või millised on vahepealse aja jooksul õiguskorras toimuvad muudatused. Kaebaja õiguste rikkumise võimalus on üksnes hüpoteetiline. Tegeliku ennetähtaegse vanglast vabastamise korral on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kaebusega halduskohtu poole, näidates konkreetselt ära, kuidas tema vabastamise järel e-toimikus tehtavad muudatused rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Vajadusel saab taotleda esialgset õiguskaitset. Kuivõrd kaebuse menetlusse võtmise eeldused ei ole täidetud, ei ole vaja pikemalt analüüsida, kas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi võib mustandite etoimikust kustutamine riivata. Kuna kaebaja saab koostada ja kohtule esitada dokumente ka paberkandjal, on siiski keeruline näha, et väidetud piirang võiks tegelikult takistada kohtusse pöördumise õiguse teostamist.
3-25-316 p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, p 16).
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.