lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-420/22

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-420/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene 13. mai 2025, Tartu 3-25-420 I.K. kaebus Kambja valla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määrus I.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – I.K.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määrus muutmata osas, millega kaebus tagastati.
2.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I.K. esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule allkirjastamata kaebuse. Kaebaja märkis, et on Kambja vallas kinnistu omanik. Tartu Veevärk ehitas katkise kohaga kaevu ja lubas uue kanalisatsiooni, kuid seejärel ehitamisest loobuti. Kambja vald ei ole enda valitud vee-ettevõtte üle järelevalvet teinud ja lahendust kanalisatsiooniga seotud probleemidele ei ole. Selline olukord on kestnud juba üle kümne aasta. Kaebaja palus kohustada Kambja valda täitma kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni. Kaebaja palus kohtul kohustada valda taastama lõhutud trass esialgsel kujul või tagama kanalisatsioon. Kuna olukord on kestnud üle kümne aasta, siis palus kaebaja kohtul anda välja esmane õiguskaitse kohustusega tagada esialgne olukord ehk kanalisatsioonitrass sellisena, nagu see oli hoone omandamisel.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 26. veebruari 2025. a määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kaebaja on esitanud nõuetekohaselt allkirjastamata kaebuse. Selline kaebus ei ole sisuliselt menetletav, kuna kohus ei saa veenduda kaebaja isikusamasuses. Kuigi kaebaja esitas kohtule mitmeid pöördumisi ning on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot, ei ole kaebaja siiski vaatamata kohtu 25. veebruari 2025. a täiendavale seletustele varustanud elektroonselt esitatud pöördumist oma allkirjaga. Ka ei ole kaebaja tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega allkirjastanud kohtule esitatud pöördumist. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotleja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.I.K. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kaebuse tagastamine ja taotluse läbi vaatamata jätmine. I.K. ei nõustu halduskohtuga, et kaebajat ei ole võimalik allkirja andmata tuvastada. Samuti ei vasta tõele halduskohtu põhjendus, et riigilõiv on tasumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Asjas on vaidluse all, kas halduskohus on I.K. kaebuse õiguspäraselt tagastanud ja jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. I.K. on seisukohal, et halduskohtule esitatud avalduse allkirjastamata jätmine ei ole selliseks puuduseks, mis annab halduskohtule aluse kaebus tagastada ja jätta taotlus läbi vaatamata. Lisaks märgib kaebaja, et on halduskohtule riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
6.HKMS § 52 lg 6 kohaselt kohaldatakse avalduse vormi suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades samast paragrahvist tulenevaid erisusi. HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses muu hulgas menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. TsMS § 336 lg 1 teise lause kohaselt peab dokumendi elektrooniliselt esitamisel olema see varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta TsMS § 336 lg-tes 1‒3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.
7.Halduskohus jättis 20. veebruari 2025. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega viis päeva määruse kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal muu hulgas kohtul esitatud vastus allkirjastada (kas paberkandjal või kasutatud digitaliseerimise võimalust). Halduskohus hoiatas samas määruses, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus 2

määrusega selle esitajale tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata. Täiendavalt selgitas kohtunik 25. veebruaril 2025 kaebajale edastatud selgituses, et kaebajal tuleb tähtajaks allkirjastada kohtule esitatav vastus. Halduskohus lisas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus kaebus tagastada ja jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Kaebaja halduskohtule esitatud avaldusi ei allkirjastanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja käesolevas haldusasjas kohtule avalduste allkirjastamist pidanud mittevajalikuks. Kaebaja on viidanud endaga seotud tsiviilasjadele ja kohtule juba teadaolevale enda e-posti aadressile ning telefonivestlustele halduskohtuga. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Erinevad tsiviilasjad ning käesolev haldusasi ei ole sama menetlus TsMS § 336 lg 4 mõttes. Kuna kaebaja ei olnud esitanud samalt elektronposti aadressilt halduskohtule sama asja menetluses varem digitaalallkirjaga dokumente, siis sellest lähtuvalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks lugeda kaebaja elektronpostiga esitatud avaldust piisavaks TsMS § 336 lg 4 kohaselt. Eelneva tõttu ei olnud halduskohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema poolt dokumentide saatmises ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel oli õiguspärane. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja on kohtutega erinevate kohtuasjade raames suhelnud ning kasutanud selle käigus oma e-posti aadressi, ei taga, et ka teistes kohtuasjades esitab kaebuse sama isik. Välistatud ei ole näiteks, et isikule kuuluvat e-posti kasutab teine isik, kes teab e-posti kasutamiseks vajalikke andmeid (eeskätt kasutajanime ja parooli). Seetõttu on igati põhjendatud nõuda isikult kaebuse allkirjastamist. Seda ei saa pidada isikule ka kuidagi ülemäära koormavaks. Dokumendi allkirjastamise nõudest ei saa loobuda ainuüksi seetõttu, et isiku enda arvates on see ebavajalik.

8.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata muuhulgas põhjendusel, et tasumata on riivilõiv 20 eurot. Kuna kaebaja on määruskaebuses väitnud, et riigilõiv on tasutud, tuleb selgeks teha, kas halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Halduskohus on üheselt arusaadavalt käiguta jätmise määruses selgitanud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot, st kokku oleks kaebaja pidanud tasuma 40 eurot. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja tasunud riigilõivu ainult 20 eurot. Kuna kaebaja ei ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu 20 eurot ja ei ole ka allkirjastanud kohtule esitatud taotlust, on halduskohus põhjendatult jätnud esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja