Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis 14.11.2024 otsusega nr TA24-0179746 (dtl 50) J.M-i (kaebaja) 11.11.2024 töötuna arvele ja määras talle 19.11.2024 otsusega nr 124072211 (dtl 68) töötuskindlustushüvitise.
2.Vastustaja lõpetas 30.12.2024 otsusega nr TA24-0199904 (dtl 11) kaebaja töötuna arveloleku 28.12.2024 seisuga tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 1 alusel, sest
3-25-143
kaebaja ei osalenud 18.12.2024 nõustamisel ja tal ei olnud nõustamisel osalemata jätmiseks mõjuvat põhjust. Viimasest nõustamisel osalemisest oli möödas üle 30 päeva.
3.Vastustaja lõpetas 30.12.2024 otsusega nr 124079996 (dtl 910) kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmise töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 alusel, sest kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel 28.12.2024 seisuga.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 30.12.2024 otsuste tühistamiseks. Põhjendused
4.1.Kaebaja töötas enne töölt vabastamist osaliselt kodukontoris. Kuna tema abikaasa elab Austraalias, siis kokkuleppel tööandjaga tegi ta osaliselt kaugtööd, viibides ajutiselt Austraalias. Koondamise hetkel asus ta välisriigis ja planeeris kuu lõpus Eestisse naasta. Kuna ta vabastati töölt, siis jäi ta Austraaliasse. Kaebaja asus tööd otsima ja täitis vastustaja juhiste kohaselt e-päevikut. Vastustaja saatis 28.11.2024 kaebajale teate, et järgmine konsultatsioon toimub 18.12.2024 ja selleks peab kaebaja Tallinnasse tulema. Kaebaja selgitas 02.12.2024 vastustajale, et ta ei saa kohale tulla, kuna on välisriigis ja kohaletulek oleks asjatult kulukas. Kaebaja pakkus välja võimaluse korraldada konsultatsioon veebikõnena. Kaebaja andis ülevaate oma senistest tööotsingutest ja palus soovitusi kursuste või kontaktide kohta Austraalias, kuid neid temale ei antud. Kaebaja selgitusi ei arvestatud ja alternatiivseid lahendusi ei kaalutud. Vastustaja selgitas telefoni teel, et kohtumise vormi üle otsustab määratud konsultant. Kaebajal soovitati taotleda iseseisva tööotsija staatust. Kaebaja püüdis seda teha, kuid sai 18.12.2024 teate, et see pole võimalik, sest ta ei ole osalenud Tallinnas konsultatsioonil. 20.12.2024 pakuti uueks konsultatsiooni ajaks 26.12.2024. Kaebaja selgitas, et arvestades vahele jäävat nädalavahetust ja pühasid, ei ole nii kiire reisi korraldamine võimalik ega mõistlik, kuna lennupiletite hinnad on sel hooajal väga kõrged. Kaebaja taotles konsultandi vahetust, kuid talle ei vastatud. Vastustaja lõpetas 30.12.2024 kaebaja töötuna arveloleku ja talle hüvitise maksmise.
4.2.Vastustaja otsused on tühised, kuna rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebajat ei ole ära kuulatud ega arvestatud tema põhjendustega. Kaebajal on sõlmitud laenukaitse kindlustus, mille saamise üheks tingimuseks on töötu staatus, mille kaebaja vastustaja tõttu kaotas. Kaebaja õiguste ega huvidega ei ole arvestatud. Kaebajal oli mõjuv põhjus kohapeal nõustamisel osalemata jätmiseks, kuna see põhjustanuks talle ülemäärast ebamugavust ja rahalist kulu, mis kahjustanuks oluliselt kaebaja niigi keerulist rahalist olukorda (kaebaja kaotas töö ja sissetuleku). Lennupiletite maksumus (15003000 eurot) ja reisi aeg (28 tundi) ainuüksi 12-tunnise kohtumise jaoks ei oleks olnud mõistlik. Kaebajal ei võimaldatud osaleda nõustamisel veebi või telefoni teel. Otsus jäeti sisuliselt põhjendamata ja kaalumata. Kaebajale anti vastukäivat infot iseseisva tööotsija staatuse osas. Kaebaja väljendas korduvalt koostöötahet, pakkudes välja mitmeid tehnilisi võimalusi kohtumiseks veebis või elektroonilisel teel ja oli valmis täitma kõik vastustaja nõuded, sh pakkus välja võimaluse tulla Eestisse kohtumisele jaanuaris-veebruaris. Vastustaja ei arvestanud kaebaja ettepanekutega ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Vastustaja ei põhjendanud, miks ei olnud kaebajal nõustamisel osalemata jätmiseks mõjuvat põhjust, kuigi sisuline põhjus oli olemas. Vastustaja on meedias1 põhjendanud mitmete harukontorite sulgemist sellega, et kaasaja võimalusi arvestades puudub vajadus füüsilisteks kohtumisteks. Teisi võimalusi kasutati ka pandeemia ajal. Kaebaja puhul käituti vastupidiselt. Tegemist on halduskiusuga ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Rikuti head haldustava ja uurimispõhimõtet. Kaebajale ei selgitatud nõustamiskohtumise ootusi ja vajalikkust ega tagajärgi. Vastustaja otsustas kohtumise vormi üle ühepoolselt, kuigi kaebaja oli palunud selgesõnaliselt erandlikku võimalust tulenevalt tema asukohast. Kaebaja viibis Austraalias oma abikaasa juures ja otsis 1
kohapeal tööd ning taotles tööviisat. Paljudel Eesti ettevõtetel on huvi Austraalia turu vastu ja kaebaja senist karjääri arvestades oleks selline töö tema profiili arvestades igati asjakohane valik. Kaebaja ei ole eiranud koostöökohustust, vaid tegutses sihipäraselt ja heas usus, teavitades vastustajat viivitamatult oma olukorrast ja tehes ettepanekuid lahenduste leidmiseks. Vastustaja nõue, et tööotsing peab toimuma Eestis, ei saa olla jäigalt kohaldatav olukorras, kus isik on Eestis registreeritud töötu, kuid tööotsingud on seotud rahvusvahelise kogemuse ja tegeliku töövõimaluse tekkimisega mujal. Kaebaja on aastaid kindlustusmakseid tasunud ja tal on õiguspärane ootus saada ka sellekohast kindlustuskaitset. Kindlustuskaitse eeldusteks on töötuskindlustusstaaž ja nõue, et kaebaja ei ole töölt lahkunud enda algatusel. Kaebaja puhul on need eeldused täidetud. Ka TöMS-i eelnõu seletuskiri (lk 26) näeb ette võimaluse erandi kohaldamiseks § 13 lg 1 p 1 puhul ja põhjendatud juhtudel telefoni teel või töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise esitamise, mis võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemusega. Ka TöMS § 9 lg 2 järgi võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Seega on tegemist vastustaja kaalutlusotsusega. Haldusorganil on küll õigus nõuda füüsilist kohalolekut, kuid õiguse piirang peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane. Vastustajal puudub õigus nõuda, et kaebaja viibiks Eestis. Selline nõue on ebaproportsionaalne. Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine oli kaebajat kahjustav ega teeni eesmärki (kaebaja tööle aitamine).
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebaja teadis, et tegevuskavas määrati nõustamise ajaks 18.12.2024 vastustaja Tõnismäe büroo. Ta ei ole tegevuskava vaidlustanud. Kaebajal puudus nõustamisel mitteosalemiseks mõjuv põhjus, seetõttu tuli tema töötuna arvelolek lõpetada. Kohapeale vastuvõtule ilmumine on vajalik töötule tegevuskava koostamiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks. Nõustamisviisi valikul eelistab vastustaja silmast-silma kohtumisi siis, kui tegevuskava koostamist on alles alustatud või kliendi olukord, eesmärk ja ootused tööle või vastustajale on ebaselged või ebarealistlikud. Silmast-silma nõustamine annab kõige paremad võimalused kliendiga põhjalikumalt arutada tema hetkeseisu ja edasisi plaane. Kaebaja puhul oli tegemist olukorraga, kus sisulise tegevuskava koostamist temale oli alles alustatud ja tema olukord, eesmärk ja ootused tulevasele tööle olid ebaselged – need vajasid väljaselgitamist ja kaardistamist. Vajas selgitamist, millised on kaebaja täpsemad ootused tulevasele tööle ja kui realistlikud need on ning kuidas saaks vastustaja kaebajat aidata tööle rakendumisel ja sobivate tööturumeetmete osutamisel. Seega oli nõustamisviisi valikul igal juhul põhjendatud viia nõustamine läbi kohapeal. Tegevuskava kohaselt oli 18.12.2024 nõustamisel plaanis kontrollida / korrigeerida kontaktandmeid, oskuseid, seada eesmärgid ja lisada töösoovid. Pöördumise viisi valikul ei saa jätta arvestamata ka kaebaja enda ütlusi ja kaebajaga suhtluse pinnalt kaebajal tekkivaid uusi küsimusi. Töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste ületamiseks on oluline vastustaja ja töötu vaheline koostöö. Selleks tuleb töötuga läbi viia intervjuu, mille käigus selgitatakse välja, millist tööd ta otsib, kuidas sellist tööd leida ja milliseid tööturuteenuseid isik vajab, et rakenduda Eestis tööle. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmisi ja saada vastused (nt esitades täpsustavaid küsimusi). Eeltoodut arvestades ei saa pidada nõuet tulla nõustamisel kohapeale ebaproportsionaalseks. Nõustamise viisi valikul arvestas nõustaja lisaks ka senist suhtlust kaebajaga infotehnoloogiliste vahendite kaudu. Kaebaja esitatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja esitas 11.11.2024 töötuna arvelevõtmise avalduse e-töötukassa kaudu ja 25.11.2024 valis esimese nõustamise viisi, milleks oli e-töötukassa kaudu. Kaebaja pidi seal täitma hiljemalt 25.11.2024 e-päeviku, mida kaebaja tähtaegselt ei täitnud. Nõustaja määras uue aja e-töötukassas, milleks oli 28.11.2024. Kaebaja vastas e-päeviku küsimustele ning selle alusel koostati algne tegevuskava ja muudetud nõustamisviisiks kohapeal töötukassas. Kuna kaebajal tekkisid e-töötukassas e-päeviku täitmise osas teadmatust ja täiendavad küsimused,
3(8)
3-25-143
otsustas nõustaja edaspidi silmast-silma kohtumise kasuks. Eeldatavasti saab sellises olukorras nõustamist läbi viia kõige paremini vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmisi ja saada vastused.
5.2.Nõustamiskohtumist on võimalik läbi viia ka muul viisil, kui olukord seda võimaldab. See aga ei tähenda, et kaebaja võib nõuda nõustamist talle sobival viisil. Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil (TöMS § 9 lg 2). Nõustamise viisi otsustab vastustaja, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Vastustaja võib nõustamise viisi tööotsingute vältel muuta olenevalt vajadusest. Siiski tuleb eelistada nõustamiskohtumise läbiviimist silmast-silma kohtumisel. Ka kohtupraktikas on leitud, et isik ei saa ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleda soovib. Samuti ei tulene sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Sätte sõnastusest tuleneb, et otsuse nõustamisviisi osas teeb vastustaja ja reeglina on selleks töötukassa esinduses kohapeal toimuv nõustamine. Otsuse, kas kasutada lisaks mõnda teist nõustamise viisi, teeb vastustaja (vt Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2435, p 21). Need seisukohad kohalduvad ka TöMS-ile. Kaebajal puudub õigus nõuda nõustamist talle sobival viisil. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p 17). 28.11.2024 tegevuskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal ning töötul on üldjuhul kohustus minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule (TöMS § 9 lg 1 p 2).
5.3.Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 2). Kaebaja väitis, et ta ei saanud nõustamisel osaleda, kuna viibis Austraalias. Esitatud kaebuse ja kirjavahetuse alusel viibib kaebaja Austraalias ilmastiku tõttu (kaebaja eelistab olla soojemas kohas ja vajas veidi aega, et taastuda töökoha kaotusega kaasnevast stressist) ja lootuses leida Austraalias tööd. TöMS § 9 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne vastustajaga kokku lepitud. Kaebaja ei ole kooskõlastanud vastustajaga tööotsinguid Austraalias. Antud juhul ei saa välismaal viibimine olla mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule tulemata jätmiseks. Kuna TöMS-i alusel on tööturumeetmetele õigus Eesti alalisel elanikul ja muudel Eestis viibivatel isikutel (TöMS § 3), siis eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis ja peab arvestama kohustusega tulla kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Sellise kohustusega tuleb arvestada ka Eestist lahkudes ja planeerida oma sõidud selliselt, et oleks võimaik seadusest tulenevat kohustust täita. Kaebaja teavitas vastustajat sellest, et viibib välismaal, kuid mitte sellest, millal ta Eestisse tagasi tuleb, sest lennupileteid Eestisse tagasi ta ostnud ei olnud. Seega ei saanud vastustaja kindlaks määratud vastuvõtuaega oluliselt ka edasi lükata. Kuna vastuvõtuaega ei muudetud, oli kaebajal kohustus ilmuda vastuvõtule kindlaks määratud ajal. Kaebaja sel ajal ega ka muul ajal 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule ei ilmunud, seetõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel kaebaja töötuna arveloleku lõpetama. Kaebaja põhjendus välismaale mineku kohta ei andnud alust arvata, et tegemist oli isikust sõltumatu erakorralise asjaoluga, vaid tegemist oli isiku teadliku valikuga. Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (st streigi tõttu), loodusõnnetust vms. Antud juhul oli kaebajal võimalik tulla Eestisse vastuvõtule, kuid ta oli otsustanud pigem raha kokkuhoiu eesmärgil seda mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse, st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega, mis võimaldaks TöMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätta. Ka ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda tööviisa olemasolu Austraalias ja selle kehtivuse kaotamist Eestisse naastes, kuna tööviisa taotlemine oli kaebaja teadlik valik olukorras, kus ta oli teadlik, et peab nõustamiskohustumisel osalema Eestis. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu ja ta ei pea Eestisse naasma. Kaebaja enda teadlik valik oli suunduda välisriiki. Kaebaja oli oma kohustusest
4(8)
3-25-143
ilmuda 30 päeva jooksul töötukassasse nõustamisele teadlik tema töötuna arvelevõtmise otsusest. Samas otsuses hoiatati teda ka selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest. Lisaks on kaebajaga peetud kirjavahetuses talle korduvalt selgitatud pöördumise vajadust ja pöördumata jätmise tagajärgi.
5.4.Kaebaja väited seoses võimaliku laenumakse kindlustuse katkemisega on kaebajast endast tingitud. Kaebaja pidi eeltoodud põhjendustel olema teadlik, et välismaale suundudes tuleb tal kord 30 päeva jooksul pöörduda töötukassasse kohapeale vastuvõtule.
5.5.Kaebaja väited seoses iseseisva tööotsijana arveloleku kohta ei ole praeguse vaidluse ese, sest puudus tegevuskavas sellekohane kokkulepe iseseisvaks tööotsijaks suunamise kohta. Iseseisvaks tööotsijaks suunamist on võimalik kohaldada töötute suhtes, kelle tegevuskava annab piisava ja selge pildi tema eesmärgist ja olukorrast ning kui isiku töösoovid on ajakohased ja piisavalt konkreetsed, mis võimaldavad läbi töövahenduse just talle sobivaid tööpakkumisi saada. Kaebaja puhul oli sisuline tegevuskava veel koostamata ning eesmärgid ja töösoovid ei olnud selged.
5.6.Kui nõustamiskohtumisel mitte osalemine ei ole põhjendatud, loetakse see mõjuva põhjuseta nõustamisel mitte osalemiseks ja rakendatakse TKindlS § 13 lg 1 p-st 1 tulenevat õiguslikku tagajärge (hüvitise maksmise lõpetamine). Seega oli hüvitise maksmise lõpetamine õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegevuskava (dtl 5152) järgi tuli kaebajal osaleda nõustamisel 18.12.2024 kl 8.30 vastustaja Tõnismäe büroos kohapeal, kuid kaebaja seda ei teinud.
7.TöMS § 9 lg 1 p 2 sätestab, et töötu on eelkõige kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 sätestab, et nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.
8.Praegusel juhul nägi tegevuskava ette nõustamise vastustaja büroos kohapeal. Kuna kaebaja ei ole tegevuskava vaidlustanud ja vaidlustamise korda on tegevuskavas selgitatud, oli tegemist täitmiseks kohustusliku dokumendiga, mille kaebaja jättis teadlikult täitmata. Kaebaja taotles haldusmenetluses nõustamise läbiviimist telefoni teel või elektrooniliste sidevahendite kaudu või kohapeal toimuva nõustamise edasilükkamist jaanuariveebruarikuusse. Kohus nõustub vastustajaga, et TõMS § 9 lg 2 järgi on nõustamise viisi üle otsustamise õigus vastustajal. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda nõustamist talle sobival viisil. Seetõttu ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et vastuvõtt toimub telefoni või kirja teel või elektrooniliste sidevahendite kaudu. TöMS § 9 lg 1 p-s 2 viidatud kokkuleppe näol ei ole tegemist kokkuleppega tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel. Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja ja selle sisu ei saa dikteerida töötu. Töötu peab osalema vastuvõtul määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt vastustaja töötajal arvestada teisi kokkulepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse 5(8)
3-25-143
väärkasutamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d 1718; 19.03.2024 määrus asjas nr 3-24-654, p 7; 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p-d 2728).
9.Vastustaja selgitas, mis põhjusel oli kohapealne kohtumine vajalik. Kaebaja tegevuskava oli veel poolik ja selle täiendamiseks oli vaja kaebajalt täiendavalt info koguda. Kaebaja esitatud teave oli osaliselt vastuoluline. Töötu töölerakendumiseks on vastustaja ja töötu vaheline koostöö oluline. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmisi, esitada täpsustavaid küsimusi ja selgitusi ning saada vastuseid. Kohapealse nõustamise eesmärk on vahetum ja tulemuslikum kommunikatsioon töötu ja vastustaja vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d 12, 15).
10.HMS § 42 lg 1 sätestab, et haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele.
11.Kaebaja põhjendas kohapealsele nõustamisele ilmumata jätmist välismaal (Austraalias) viibimisega. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega kohapealsele nõustamisele ilmumata jätmiseks. TöMS § 3 lg 1 p 1 järgi on selles seaduses sätestatud tööturumeetmele õigus Eesti alalisel elanikul. TöMS § 9 lg 3 järgi eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne töötukassaga kokku lepitud. Praegusel juhul puudus kaebaja ja vastustaja vahel kokkulepe selle kohta, et kaebaja otsib tööd välisriigis. Kaebaja küll selgitas vastustajale sellist soovi, kuid vastustaja ei ole selliseks kinnitust või nõusolekut andnud. Seega tuli lähtuda eeldusest, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Sellise tingimuse seadmine on põhjendatud ühelt poolt sellega, et Eesti seaduste järgi on Eestis õigus tööturuteenuseid saada Eesti alalisel elanikul. Kui isik lahkub Eestist sooviga leida tööd välismaal ja jääda sinna elama, siis ei ole ta enam Eesti alaline elanik ja tal puudub õigus tööturuteenusele Eestis. Seega ei ole põhjust teda Eestis töötuna arvel hoida ja talle Eestis hüvitisi maksta. Teiselt poolt on töötu kohustatud olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma (TöMS § 9 lg 1 p 3). Kui isik asub elama välismaale, siis ei ole ta eelduslikult valmis Eestis pakutavat tööd vastu võtma ja kohe tööle asuma. Seega ei ole vastustaja pakutavad tööturuteenused suunatud sellise töötu töölerakendumisele. Vastustaja ei vahenda välisriigi tööpakkumisi.
12.Kaebaja põhjendas vastustajale haldusmenetluses saadetud e-kirjades, et tal on kavatsus Austraaliasse elama jääda ja sinna töökoht leida. Seega on kaebaja väljendanud kavatsust Eestist alaliselt lahkuda. Ta oli juba enne töötuna arvele võtmist kolinud oma abikaasa juurde elama, väljendas vastumeelsust Eestisse tagasitulemise ja siin töökoha vastuvõtmise vastu, siinse kliima, palga ja hindade suhtes. Seega võib järeldada, et kaebaja ei olnud enam Eesti alaline elanik ja tal puudus õigus Eestis tööturuteenuseid saada. Juba ainuüksi see olnuks aluseks kaebaja töötuna arveloleku lõpetamiseks (TöMS § 12 lg 1 p 3, § 8 lg 4 p 12, § 3 lg 1 p 1).
13.Kuna TöMS § 9 lg 3 järgi eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis, siis ei ole välismaal viibimine mõjuvaks põhjuseks nõustamisele ilmumata jätmiseks. Välismaale minek oli kaebaja enda teadlik valik ja temast sõltuv asjaolu, mitte objektiivne erakorraline takistus. Isikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks saab pidada nt haigestumist, liiklustakistust (nt streigi tõttu), loodusõnnetust vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui nõustamisele ilmumine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Antud juhul oli kaebajal
6(8)
3-25-143
võimalik tulla Eestisse nõustamisele, kuid ta oli otsustanud seda raha kokkuhoiu eesmärgil mitte teha. Tegemist ei ole objektiivse, st kaebajast sõltumatu mõjuva põhjusega Kaebaja pidi välismaale minnes arvestama talle kui töötule TöMS-ist tulenevate kohustustega, mh kohustusega osaleda nõustamisel tegevuskavas toodud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Kaebaja pidi teadma sellise kohustuse rikkumise tagajärjest (töötuna arveloleku lõpetamine), sest seda oli talle 14.11.2024 otsuses selgitatud. Välismaale minnes pidi kaebaja arvestama Eestisse tagasituleku aja- ja rahakuluga. Põhjendus, et ainuüksi nõustamiseks Eestisse tulek on liiga aja- ja rahakulukas, ei ole asjakohane ega mõjuv põhjendus ega kohustanud vastustajat nõustamise viisi muutma. Kaebajale oli nõustamise aeg ja viis juba varakult teada ning tal oli võimalus tagasireis Eestisse aegsasti planeerida. Kaebaja soovimatus sellist ressursikulu kanda oli tema enda valik, mitte objektiivne takistus. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus nõustamisel mitte osalemiseks.
14.Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on otsitud. Kaebajal oli korduvalt võimalik oma arvamust ja seisukohti avaldada. See, et vastustaja ei pidanud kaebaja seisukohti põhjendatuks ega nõustunud kaebaja soovile vaatamata nõustamist telefoni teel või elektroonilisel viisil läbi viima, ei tähenda ärakuulamise õiguse rikkumist. Ärakuulamine tähendab vaid seda, et isikul on võimalik oma seisukohti avaldada, mitte seda, et isiku arvamus on haldusorganile täitmiseks kohustuslik. Laenukaitse kindlustusele viitas kaebaja esmakordselt alles kohtumenetluses, seetõttu ei saanud vastustaja sellega haldusmenetluses arvestada. Kuid ka sellekohased viited ei anna kaebajale õigust nõuda nõustamise läbiviimist tema valitud viisil ega õigusta nõustamisel osalemata jätmist.
15.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kohtupraktikast nähtuvalt on vastustaja lõpetanud ka teiste isikute töötuna arveloleku, kui nad ei ole ilmunud töötukassa esindusse nõustamisele. Vastustaja on läbivalt erinevates kohtuasjades olnud seisukohal, et eelistatud nõustamise viis on teeninduses kohapeal.
16.Selgitused iseseisva tööotsija staatuse kohta on praeguses asjas asjakohatud. Esiteks ei ole sellist staatust TöMS-is ette nähtud. Tööotsija mõistet reguleeris enne TöMS-i kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seadus2 (§ 2 p 2). TöMS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse seda seadust töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale. Muu isik on inimene, kes ei tööta ega ole töötuna töötukassas arvel ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks (TöMS § 3 lg 5). Kaebaja oli töötukassas arvel töötuna, mitte muu isikuna, ja vaidlusaluse otsusega lõpetati tema töötuna arvelolek. Vaidlusaluste otsustega ei otsustatud kaebaja õiguse üle muu isikuna vastustajalt tööturumeetmeid saada.
17.Nõustamisel mitteosalemise tõttu oli kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine õiguspärane (TöMS § 12 lg 1 p 1). Töötuna arveloleku lõpetamise tõttu lõpetati õiguspäraselt kaebajale ka töötuskindlustushüvitise maksmine (TKindlS § 13 lg 1 p 1). Seega on vaidlusalused otsused õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
18.Haldusakti õigusvastasus ei muuda haldusakti tühiseks, vaid õigusvastaseks, mis annab aluse haldusakt tühistada. Praegusel juhul ei ole otsused ka tühised, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 toodud alused: otsustest on näha need andnud haldusorgan (vastustaja) ja adressaat (kaebaja); otsused on andnud pädev haldusorgan (vastustaja on TöMS § 12 lg 1 p 1 järgi pädev töötuna arvelolekut lõpetama ja TKindlS § 13 lg 3 alusel töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsust tegema); otsused ei kohusta kaebajat ega ühtegi teist isikut õigusrikkumist toime panema; otsustes on välja toodud õigused ja kohustused, need ei ole vastukäivad ja otsuseid on võimalik täita. Seega on kaebaja väide otsuste tühisuse kohta põhjendamata. 2
Kehtis kuni 31.12.2023.
7(8)
3-25-143
19.Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
20.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega ole taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
21.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna ta oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel talle tagastada. Kaebaja palus kanda selle tema AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr YYY. /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.