Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tahvelarvuti kasutamise piiramisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 23. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahjunõude ja nõude õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Vangla jättis õigusvastaselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse 21. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/86-3 rahuldamata. Vastustaja on meelevaldselt kirjeldanud, kuidas kaebaja on justkui korda rikkunud, aga tegelikult eelnes üherealisele kirjeldusele pikk sündmuste käik. Kaebaja jääb enda kahjunõude juurde. Täiendavad selgitused, riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused esitab kaebaja e-toimiku vahendusel.
2.Kaebaja esitas 24. aprillil 2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 25. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja esitas mh taotluse tunnistada tahvelarvuti kasutamise piirangud põhiseadusvastaseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
5.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 5. mail 2025 kohtueelse menetluse dokumendid.
6.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangla on alates 6. veebruarist 2025 piiranud kaebajal tahvelarvuti kasutamist. Kohtule arusaadavalt heidab kaebaja ette seda, et kaebajale võimaldatakse tahvelarvuti asemel kasutada üksnes lõhkumiskindlat arvutit, kaebajal puudub ööpäevaringne elektroonne juurdepääs oma menetlustele, vangla on tahvelarvutis piiranud kaebajale vajaliku lõika, kopeeri ja kleebi funktsiooni ning kui tahvelarvuti aku saab tühjaks, siis võetakse arvuti kaebajalt ära ning ei võimaldata tahvelarvutit kasutada samal ajal, kui see laeb. Ka on kaebaja esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 25. aprillil 2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude osas (I), seejärel annab hinnangu esitatud hüvitamisnõudele (II) ning viimaks lahendab kaebaja 25. aprilli 2025. a taotluse riigi õigusabi saamiseks (III). I
9.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
14.oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
10.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
11.Kohus palus 25. aprilli 2025. a määruses kaebajal muuhulgas esitada põhjendused, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik, kuid kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamise vajadust siiani kohtule põhjendanud.
12.Kohus leiab, et kaebuses väljatoodud asjaolud ei viita ülekaalukale preventiivsele huvile, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks, kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
13.Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada tahvelarvuti kasutamisele seatud piiranguid, on kaebajal tõhusam esitada kohustamiskaebus. See tähendab, et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, nt võimaldaks kaebajal tahvelarvutit kasutada, siis tuleb tal esmalt esitada 2
sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Esitatud pöördumises peab olema selgesõnaliselt märgitud, et kaebaja taotleb toimingu sooritamist. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie, milles kaebaja nõuab samamoodi toimingu sooritamist. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
14.Kohus ei pea antud juhul vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusama nõude esitamisele. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses tuvastamisnõude esemeks oleva toiminguga efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohus haldusasjas nr 3-25-624 kaebaja esitatud tahvelarvuti väljastamiseks kohustamise kaebuse tagastanud 10. aprilli 2025. a määrusega kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seejuures on kaebajal pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. II
16.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot selle eest, et vangla on piiranud alates 6. veebruarist 2025 kaebajal tahvelarvuti kasutamist. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest.
17.Kohtu hinnangul tuleb S. Grossbergi kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud Viru Vangla 21. aprilli 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/86-3 ilmneb, et kaebajale võimaldatakse vajalike toimingute tegemiseks kasutada lõhkumiskindlat arvutit, samuti on kaebajal võimalik pöördumisi esitada paberkandjal. Olukorras, kus kaebaja ei saanud kasutada endale sobival ajal tahvelarvutit või ta ei saanud seda teha soovitud viisil, sai kaebaja siiski teha erinevaid toiminguid, sh kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitada kohtule erinevaid pöördumisi.
20.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul tahvelarvutit kasutada ja kasutada tahvelarvutit kindlate funktsioonidega. Vanglal on õigus võimaldada kinnipeetaval elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4, justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“§ 522 lg 1), kuid vangla ei ole selleks kohustatud. Olukorras, kus kaebaja on oma käitumisega näidanud, et tema jaoks ebameeldiva olukorra tekkimisel on ta 3
valmis reageerima vangla vara kahjustamisega, siis ei saa vangla tegevust tahvelarvuti kasutamise piiramisel ja selle asemel lõhkumiskindla arvuti kasutamise võimaldamist pidada õigusvastaseks. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju ärahoidmiseks. Kohus ei pea eeltoodud norme, mis reguleerivad kinnipeetavatele elektroonselt toimingute tegemise võimaldamist, sedavõrd kaebaja õigusi riivavaks, et jätta need kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4, § 162 lg 2).
21.Kohus lisab, et nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. III
24.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud 25. aprillil 2025 riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
25.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
26.Kohus leiab, et kaebaja 25. aprilli 2025. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha samal päeval, kuid enne taotluse esitamist koostatud määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Pärast 25. aprilli 2025. a määruse koostamist esitatud taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja 25. aprilli 2025. a taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.