Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 29. aprill 2025, Tartu 3-23-2853
Haldusasi
X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lühiajaliste kokkusaamistega
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. mai 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X.-il on oma emaga lühiajaliste kokkusaamiste raames kohtunud nii, et nad on olnud eraldatud klaasist vaheseinaga ja vestlus käis läbi sisetelefoni.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus mõista välja talle hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest seoses lühiajaliste kokkusaamistega, mida võimaldati üksnes vaheseinaga eraldatuna. Kaebuse kohaselt ei teadnud kaebaja, et võimalik on kohtuda ka ilma vaheseinaga eraldamiseta.
3.Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg-te 1-2 järgi toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud
kohas vanglateenistuja järelevalve all (lg 1). Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (lg 2). Eraldamiseta võib kokkusaamisi võimaldada VSkE § 31 lg-s 2 1 sätestatud juhtudel ning sellisel juhul peab isik märkima taotluses kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil (VSkE § 33 lg 3). Seega ei toimu ilma klaasist vaheseinata kokkusaamised vangla initsiatiivil, seda peab kinnipeetav või isik ise selgelt taotlema ja põhjendama.
3.2.Vaidlust pole selles, et kaebaja ega temaga kokkusaamisele tulnud isik ei esitanud vanglale taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Seega pole kaebaja soovinud eraldamiseta kokkusaamist ja vangla ei ole sellest keeldunud.
3.3.Kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla ei ole teda teavitanud sellest, et valminud on ruum, kus saab kohtuda ka ilma klaasist vaheseinata. Vastustaja on selgitanud, et esimesed võimalused klaasist vaheseinata eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks loodi Tartu Vanglas 2021. a novembris. Vangla on küll möönnud, et puuduvad tõendid, et kinnipeetavaid teavitati sellest võimalusest, kuid kohus nõustus vastustajaga, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita vaid siis, kui haldusorganil oli kas õigusnormist või üldisest hoolsuskohustusest tulenev tegutsemiskohustus.
3.4.Kohus nõustus ka vangla seisukohaga, et vanglal ei ole kohustust teavitada kinnipeetavaid ühe või teise ruumi või mingi õigusaktiga antud õiguse realiseerimiseks vajalike tingimuste loomisest. Kui õigustloova aktiga on kinnipeetavatele antud kindla sisuga õigus (nt võimalus taotleda kokkusaamist klaasist vaheseinata), siis ei saa vastava ruumi puudumine õigustada kokkusaamise mittevõimaldamist. Kuna VSkE § 31 lg 2 1, mis annab võimaluse kohtumiseks ka klaasiga eraldamiseta, jõustus juba 1. jaanuaril 2015, siis tekkis juba 1. jaanuaril 2015 kinnipeetavatel õigus nõuda vanglalt VSkE § 31 lg 2 1 alusel klaasiga eraldamiseta kokkusaamisi. Ja seda vaatamata asjaolule, et selline ruum võis valmida alles 2021. a novembris. Ka Riigikohus on selgitanud, et vangla ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks (RKHKm 3-3-1-12-14, p 14).
3.5.Vangla on kaebaja emale selgitanud piisavalt lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivaid VangS ja VSkE sätteid, sh edastanud lingi elektroonilisele Riigi Teatajale. Asjakohastest sätetest nähtub selgelt, et isikul tuleb endal esitada põhjendatud taotlus kokkusaamiseks ilma vaheseinata. Vastustajale ei saa ette heita, et kokkusaaja ei ole vaatamata selgitustele selliseid taotlusi esitanud.
3.6.Kaebaja pidi sellest, et eraldamiseta kokkusaamised on võimalikud, aru saama ka vangla 13. augusti 2021. a käskkirjast, millega kehtestati lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele tulijatele piirangud. Seda käskkirja tutvustati suletud eluosakonna kinnipeetavatele, kus viibis ka kaebaja, käskkirja kambrisse andmisega. Seega oli kaebajal võimalik nimetatud käskkirjaga tutvuda ja tal oli võimalik aru saada, et eraldamiseta kokkusaamised on võimalikud.
3.7.Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja era- ja perekonnaellu sekkuti ebaproportsionaalselt ja sellega tekitati talle mittevaralist kahju.
4.2.Kaebajale kohaldati Tartu Vanglas 29. jaanuarist 2021 kuni 9. oktoobrini 2023 eraldamisega kokkusaamisi, kuigi eraldamiseta kokkusaamiseks mõeldud ruum oli valminud juba 20. oktoobril 2021. Eelnevalt viibis kaebaja Viru Vanglas, kus tema vanuse tõttu võimaldati talle automaatselt ilma eraldamiseta kokkusaamisi.
4.3.Kaebaja ei saanud taotleda eraldamiseta kokkusaamisi, kuna ta ei olnud teadlik, et see on Tartu Vanglas võimalik. Vangla pidi eeldama, et kaebaja soovib kokkusaamisi ilma 2
eraldamiseta ja neid pakkuma. Kaebaja on esmakordne kinnipeetav ja väga noor ning ei saanud teada, et tal on selleks õigus.
4.4.Tartu Vangla kokkusaamiste kord oli igati vastuolus nii põhiseadusega kui ka konventsiooniga. Ilma eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine oli ebapiisav, et peresidemeid normaalsel kujul säilitada.
4.5.Sotsiaalses isolatsioonis hoidmine on karistuse vorm.
4.6.Vanglal oli kaalutlusruum olemas ja seda tulnuks kaalutleda kaebaja kasuks. Riigikohus on tunnistanud mitu seadust kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud kaalutlusõigust.
4.7.Tartu Vangla ei täida piisava hoolsusega Euroopa inimõiguste kohtu, Euroopa vanglareeglistiku ning Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) nõudeid. Samuti on vangla tegevus vastuolus mitmete põhiseaduse sätetega.
4.8.Kaebaja on alles 21-aastane ning pidi väga noorelt taluma stressi, kuna vangla ei võimaldanud tal emaga koos olemist. Kaebajale põhjustati perega kohtumise õiguse piiramisega olulist heaolu langust.
5.Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Taotlusi kokkusaamiseks on esitanud ainult kaebaja ema ja üheski taotluses ei olnud viiteid sellele, et soovitakse eraldamiseta kokkusaamisi.
5.2.Ka pärast käesoleva vaidluse algust ei ole ei kaebaja ega tema ema taotlenud kokkusaamisi ilma vaheseinaga eraldamiseta.
5.3.Kaebaja viibis Viru Vanglas noore meessoost kinnipeetavana ja talle võidi kohaldada selle konkreetse struktuuriüksuse kontseptsiooni eripära. Noortele on ette nähtud teistsugused programmid ja kohtlemisabinõud, mistõttu ei saa nende kohtlemist võrrelda üle 21-aastaste kinnipeetavate kohtlemisega.
5.4.Võimalus ilma eraldamiseta kokkusaamiseks kehtestati õigusaktides 2015. aastal. Kuna kaebaja ega tema ema ei ole esitanud ühtegi taotlust eraldamiseta kokkusaamiseks, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.
5.5.Kaebaja ema taotlustele antud vastustes on vangla viidanud õigusnormidele, sh VSkE §le 31, mis reguleerivad lühiajalisi kokkusaamisi.
5.6.Vanglal ei ole kohustust kaebaja soovitud viisil kokkusaamisi pakkuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ega tema ema ei ole esitanud enne hüvitisenõude esitamist vanglale ühtegi taotlust, kus oleks soovitud lühiajalist kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Seda ei väida kaebaja ka apellatsioonkaebuses. Seega ei saa vangla tegevust pidada kuidagi õigusvastaseks. Haldusorganilt ei saa nõuda tegevust, mida isik haldusorganilt taotlenud ei ole. Haldusorganil on kohustus tegutseda enda initsiatiivil isiku huvides vaid olukorras, kus selleks esineb õiguslik alus. Käesoleval juhul sellist õiguslikku alust ei esine. Kuskilt ei tulene, et vanglal on kohustus pakkuda kinnipeetavale ise võimalust kokkusaamiseks ilma vaheseinaga eraldamiseta. VSkE § 33 lg 3 sätestas, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist § 31 lõikes 21 sätestatud viisil (st ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta), siis peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist sellisel viisil. Seega oli regulatsioon selles küsimuses ühemõtteline ja selge – ilma eraldamiseta kokkusaamise võimaldamiseks peab isik seda selgelt taotlema. Kuna kaebaja ega tema ema sellisel viisil kokkusaamist taotlenud ei olnud, ei ole vangla tegevus õigusvastane. 3
8.Ka kaebaja poolt viidatud erinevad siseriikliku õiguse normid, Riigikohtu lahendid, samuti erinevad rahvusvahelised dokumendid ega Euroopa inimõiguste kohtu lahendid ei muuda seda, et kaebaja ega tema ema ei olnud taotlenud kokkusaamist ilma eraldamiseta. Ühestki kaebaja viidatud normist ega seisukohast ei tulene, et vangla käitub õigusvastaselt, kui ei paku kinnipeetavale võimalust, mida isik peaks õigusaktidest tulenevalt ise selgelt taotlema.
9.Kaebaja pole apellatsioonkaebuses ümber lükanud vangla seisukohti, et kaebaja emale esitati vastustes tema taotlustele muuhulgas viited asjakohastele normidele, mis nägid ette võimaluse kokkusaamisteks ka ilma vaheseinata. Ka asja materjalidest nähtub selliste selgituste esitamine (dtl 41). Ringkonnakohtu hinnangul on vangla seda arvestades täitnud haldusorgani selgitamiskohustuse isegi suuremas ulatuses, kui seadus seda ette näeb, sest üldjuhul on haldusorganile kehtestatud selgitamiskohustus vaid siis, kui menetlusosaline seada soovib (haldusmenetluse seaduse § 36). Seega ei ole vangla tegevus õigusvastane ka seetõttu, et ta pole pakkunud kaebajale ega tema emale võimalust kokkusaamiseks ilma klaasist vaheseinata.
9.Õigusaktides (eeskätt VSkE § 31 lg-s 2 1) on võimalus ilma eraldamiseta kokkusaamiseks sätestatud piisavalt selgelt. Kaebajal ja tema emal oli võimalik õigusaktidega tutvuda ning sellisel viisil kokkusaamist taotleda. Olukorras, kus isik ise ei ole piisavalt hoolikas selleks, et õigusaktidest välja selgitada, millised õigused tal on, ei saa haldusorganile ette heita seda, kui isik oma õigused kasutamata jätab.
11.Asjaolu, et kaebajal oli noore kinnipeetavana võimalik kohtuda ilma vaheseinata Viru Vanglas, ei tähenda, et Tartu Vangla oleks käitunud õigusvastaselt. Nagu ülal märgitud, ei ole Tartu Vangla rikkunud ühtegi õigusnormi.
10.Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kaebaja keskendub apellatsioonkaebuses peamiselt selle äranäitamisele, et tema õigust eraldamiseta kokkusaamisele ja seeläbi perekonnaelule on rikutud, kuid jätab sisuliselt täielikult tähelepanuta vangla ja halduskohtu seisukohtade põhisisu – et kaebaja ega tema ema ise ei taotlenudki eraldamiseta kokkusaamist. Teisisõnu üritab kaebaja näidata süüdlasena vanglat, kuid jätab tähelepanuta selle, et ta polnud ise oma õiguste kasutamiseks piisavalt hoolas. Sellises olukorras ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kaebajal pole seetõttu ka õigust hüvitise saamiseks.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.