X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lühiajaliste kokkusaamistega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X ja Y nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 11. oktoobril 2023. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/214-1, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et temale on võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi klaasiga eraldamisega (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 16-25).
2.Tartu Vangla jättis 13. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/214-2 kaebaja taotluse rahuldamata (dtl 26-28).
3.Kaebaja esitas 12. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pereliikmetega lühiajalistel kokkusaamistel suhtlemisega läbi klaasist vaheseina ja sisetelefoni vahendusel (dtl 1-2, 1213). Lisaks esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks (dtl 3-7).
4.Tartu Halduskohus võttis 19. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-32). Sama määrusega jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Tartu Vangla esitas 22. jaanuaril 2024. a vastuse kaebusele ja 23. veebruaril 2024. a täiendava seisukoha (dtl 58-60, 98-99).
6.MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
7.1.Tartu Vangla vastus nr 1-13/214-2 on väga üldistav ja ennast õigustav. Kannatanut süüdistatakse selles, et ta ei tea enda õigusi ja ei oska enda õiguste eest seista. Kaebaja on 21-aastane ja enda õiguste kaitsmine valmistab talle raskusi. Tartu Vangla ei ole teavitanud kinnipeetavaid sellest, et vanglas on valminud ruum, kus saab perega kohtuda ilma klaasist vaheseinata. Kaebaja kuulis teiselt kinnipeetavalt, et selline ruum on olemas. Kaebaja ema on seaduskuulekas inimene ja kaebaja emani selline teave vangidelt edasi ei saanud levida. Ka kodulehele ei ole Tartu Vangla vastavat infot lisanud. Pere on kohtunud kogu aeg klaasist vaheseinaga ruumis ja kaebaja ei ole selgeltnägija, et teab, et 20. novembril 2021. a valmis ilma eralduseta kokkusaamiste ruum.
7.2.Kaebaja pidi kohtuma emaga ainult nii, et ta oli emast vaheseinaga eraldatud ja vestlus käis läbi sisetelefoni.
7.3.Tartu Vanglal lasub kohustus hoida eriti hoolega peresuhteid. Tartu Vangla on olnud ülbe ja üleolev, sest kohaldas kaebaja kohtumistel alati klaasist vaheseina ja sisetelefoniga ruume. Tartu Vangla on teadlik, et selline ruum, kus pere saab tunda reaalselt teineteise lähedust, kaitseb kinnipeetava peresuhteid paremini. Sellist ruumi tuleks kohaldada automaatselt. Kaebaja on toonud välja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendi Kalda vs. Eesti, kus on vangla selline tegevus kinnitatud õigusvastaseks.
7.4.Tartu Vangla on kiivalt hoidnud saladuses, et kohtuda saab perega ka ilma klaasist vaheseinaga eraldamata ja sisetelefonita. Kaebaja kuulis sellest esmalt teiselt kinnipeetavalt, seega ei saa eeldada, et kaebaja pidi olema teadlik, et vangla seda infot kuskil ei kajasta.
3-23-2853
7.5.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 29. augustil 2023 teabenõude, millele vastati 9. oktoobril 2023 (rikkudes seadust juba ainuüksi vastamisele kulunud ajaga), et alates 29. septembrist 2022 on lubatud ilma eraldamiseta kokkusaamised, kuid kahjunõude vastuses rõhutatakse kuupäevaks 20. novembrit 2021 ehk ligi aasta võrra varasemaks.
8.Tartu Vangla jääb 13. detsembri 2023. a otsuses toodud seisukohtade juurde ja vastuses kaebusele lisab järgmist.
8.1.Kaebajal on toimunud lühiajalised kokkusaamised ema Yga järgmistel kuupäevadel: 29. jaanuaril 2021, 23. veebruaril 2021, 23. märtsil 2021, 23. aprillil 2021, 5. mail 2021, 27. mail 2021, 17. juunil 2021, 13. juulil 2021, 27. juulil 2021, 6. augustil 2021, 28. septembril 2021, 19. oktoobril 2021, 9. novembril 2021, 16. novembril 2021, 23. novembril 2021, 30. novembril 2021, 14. detsembril 2021, 21. detsembril 2021, 23. mail 2023, 13. juunil 2023, 13. juulil 2023, 14. septembril 2023 ja 27. oktoobril 2023. Tartu Vangla 9. oktoobri 2023. a vastuskirjast nr 6-24/3230-2 (dtl 38-40) nähtuvalt ei ole kaebajal Tartu Vanglas toimunud klaasiga eraldamiseta lühiajalisi kokkusaamisi. Seega vastab tõele, et kaebajal ei ole toimunud emaga lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasiga eraldamiseta.
8.2.Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.
8.3.Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 31 lg-le 1 toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Alates 1. jaanuarist 2015. a kehtiva VSkE § 31 lg 2 kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Samuti näeb alates 1. jaanuarist 2015. a kehtiv VSkE § 31 lg 2 1 ette juhud, mil vanglateenistus võib otsustada kokkusaamise võimaldamise ilma vaheseinata eraldamiseta.
8.4.Vastavalt VSkE § 33 lg-le 3 peab kinnipeetav või kokkusaaja juhul, kui ta taotleb kokkusaamist VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, märkima taotluses kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Eeltoodud õigusnormidest nähtuvalt ei toimu ilma klaasist vaheseinata kokkusaamine lubamine kuidagi automaatselt või vangla initsiatiivil. Klaasist eraldamiseta kokkusaamist tuleb kinnipeetaval või kokkusaajal selgelt taotleda ning seda ka põhjendada.
8.5.Kuigi kehtiv õigus annab võimaluse kohtuda piiratud isikute ringiga ka ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta, siis otsustatakse sellise viisi üle isiku vastava tahteavalduse alusel. Vangla hinnangul nähtub kehtivast õigusest arusaam, et üldjuhul võimaldataksegi lühiajaline kokkusaamine klaasiga eraldatult, aga põhjendatud juhtudel võib seda teha ka ilma klaasiga eraldamiseta. Kui klaasiga eraldamiseta kokkusaamine oleks norm ja klaasiga eraldamine pigem erand, siis puuduks vajadus sätestada klaasiga eraldamiseta kokkusaamiseks vastava taotluse põhjendamiskohustust.
8.6.Tartu Vangla dokumendihaldusregistri kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi taotlust lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Seega ei ole võimalik rääkida olukorrast, kus kinnipeetav oleks soovinud klaasiga eraldamiseta kokkusaamist ja vangla oleks sellest keeldunud. Sellest järeldub, et lühiajalisi kokkusaamisi on taotlenud kaebaja ema väljaspoolt vanglat kas telefoni või e-kirja teel. Tartu Vangla dokumendihaldusregistrist nähtub, et 8. mai 2023. a taotluses nr 6-23/1113-1 (dtl 41-42), 24. mai 2023. a taotluses nr 6-23/1295-1 (dtl 43-44), 30. juuni 2023. a taotluses nr 623/1580-1 (dtl 45), 3. juuli 2023. a taotluses nr 6-23/1589-1 (dtl 46-47) ja 1. septembri
3-23-2853 2023. a taotluses nr 6-23/2022-1 (dtl 48-49) ei ole kaebaja ema taotlenud lühiajalist kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
8.7.Olukorras, kus kinnipeetav ise ega külastaja ei ole vanglalt taotlenud kokkusaamise võimaldamist ilma klaasist vaheseinata eraldamiseta, ei olnud vanglal ka alust sellisel viisil kokkusaamist korraldada. Ei ole võimalik rääkida vangla õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest. Kui kaebaja soovis emaga lühiajalist kokkusaamist ilma klaasiga eraldamiseta, siis pidanuks tema või tema ema esitama ka sellekohase selge taotluse. Vanglale teadaolevalt ei ole ka peale kahju hüvitamise taotluse esitamist kaebaja esitanud vanglale taotlusi võimaldada emaga lühiajaline kokkusaamine ilma klaasiga eraldamiseta. Kaebaja ema on küll esitanud vanglale 13. oktoobril 2023, 24. novembril 2023 ja 5. jaanuaril 2024 taotlused (dtl 50-55) lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks, kuid üheski neist ei sisaldu soovi võimaldada kokkusaamine ilma klaasiga eraldamisega ega ka asjakohaseid põhjendusi.
8.8.Tartu Vangla tunnistab, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on lahendatud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuulist menetlustähtaega ületades. Tartu Vangla tunnistab, et selline tähtaja ületamine on õigusvastane. Tartu Vangla on menetlustähtaja ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast otsuses vabandanud ning selgitanud, et see oli tingitud töökoormuse suurenemisest. Vaatamata sellele, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on lahendatud tähtaega ületades, ei saa see muuta hinnangut hüvitamisnõude eelduste täidetusele. Nimetatud asjaolu ei anna alust hinnata vangla tegevust õigusvastaseks. On küll kahetsusväärne, et taotluse lahendamine on mõned päevad viibinud, kuid see ei anna alust kaebaja hüvitamisnõude rahuldamiseks.
8.9.Kaebaja viitab kaebuse täienduses, et tema sai teada klaasiga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise võimalustest kaaskinnipeetava käest. Kaebaja ei avalda täpsemalt, millise kinnipeetava käest ta sellise teabe sai, mistõttu on vastustajal keeruline selliseid asjaolusid kontrollida. Ei saa siiski välistada, et kaebajale on sellised asjaolud teatavaks saanud seoses poolelioleva kohtuvaidlusega (haldusasi nr 3-22-72), kus halduskohus mõistis 17. augusti 2023. a otsusega ühe Tartu Vangla kinnipeetava kasuks välja rahalise hüvitise klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Erinevus käesoleva vaidlusega seisneb siiski selles, et kaebaja haldusasjas nr 3-22-72 oli vanglale esitanud 2021. a taotlusi lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks klaasiga eraldamiseta ning vangla oli sellest keeldunud. Seetõttu võib iseenesest vastata tõele see, et kaebaja sai klaasiga eraldamiseta kokkusaamise võimalusest teada kaaskinnipeetava käest, kuid sellisest suhtlemisvõimalusest teada saamine kaaskinnipeetava kaudu ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks.
8.10.See, millised õigused on kinnipeetaval vangistuse tingimustes, on reguleeritud nii vangistusseaduses kui ka vangla sisekorraeeskirjas. Esmalt tuleb kinnipeetaval endal välja selgitada, millised õigused ja kohustused temale vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad. Vanglal tuleb võimaldada kinnipeetavatele õigusaktidega tutvumist (ja selline võimalus on temale antud nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas), kuid vanglale ei tulene kohustust anda detailset ülevaadet kõigist kinnipeetavale laienevatest õigustest. Seega saanuks kaebaja õigusaktidega tutvumise raames selgeks teha, millised on õigusaktides lubatud viisid lähedastega suhtlemiseks ja mida selliste suhtlemisviiside kasutamiseks teha tuleb.
8.11.Ka kaebaja emal oli võimalik õigusaktidega tutvudes välja selgitada, millised on lubatud viisid kinnipidamisasutuses viibiva pojaga suhtlemiseks. Viited selle kohta, millised õigusnormid reguleerivad lühiajalist kokkusaamist ning kus on võimalik nendega tutvuda, on välja toodud ka vastuskirjas kaebaja ema taotlusele. Seega ei pidanud kaebaja ema lootma kinnipeetavate kaudu info levimisele ning tal olid igati asjakohased võimalused oma õiguste ja võimalustega tutvumiseks.
3-23-2853
8.12.Vastustajal ei ole enam tagantjärele võimalik tõsikindlalt tuvastada, milline teave oli avaldatud külastajatele veebilehel. Siiski on üldteada, et 2020. a kevadel puhkes koroonaviiruse epideemia ning sellega seonduvalt kohaldati erinevaid piiranguid, sh ka kokkusaamistele vanglas. Tartu Vangla 27. oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/132 (dtl 62-66) otsustati jätkata VSkE § 31 lg 2 1 p-s 3 nimetatud kokkusaamiste avalduste vastuvõtmisega, kokkusaamiste registreerimisega ja kokkusaamiste toimumisega. Vanglal puudub põhjus kahelda, et teavet kokkusaamistele seatud piirangute kohta ei olnud veebilehel külastajatele avaldatud. Piirangud kokkusaamistele lõpetati 4. mai 2021. a käskkirjaga nr 1-1/58 (dtl 68-73), mil kokkusaamiste toimumine jätkus tavapärases korras. Tartu Vangla 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 (dtl 75-78) kohaldati alates 16. augustist 2021. a kokkusaamisele saabuvatele külastajatele tingimused vanglasse sisenemiseks. Nii näiteks on käskkirja p-s 1.1 seatud tingimused pikaajalisele kokkusaamisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulijatele. Nii nähtub ka 13. jaanuari 2022. a vangla.ee veebilehe väljatrükist (dtl 79-80), et alajaotises „Vangile ja külastajale“ on viidatud selgelt ka klaasita ruumi lühiajalisele kokkusaamisele seatud tingimustele. Seega ei saanud olla ka vangla veebilehega tutvujale teadmata võimalus kohtuda lühiajalise kokkusaamise raames ka klaasiga eraldamiseta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu seoses lühiajaliste kokkusaamistega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi, kuid kokkusaamistel on kaebaja ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldatud klaasist vaheseinaga. Kaebaja väidab, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et Tartu Vanglas on ruum, kus on lubatud lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vastustaja on seisukohal, et teavitamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks tegevusetuseks.
10.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata.
11.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõude). RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29).
3-23-2853
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
13.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vanglal lasub kohustus hoida peresuhteid. Nii sätestab VangS § 23, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (lg 1). Vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (lg 2).
14.VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 2 näeb ette, et kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. VSkE § 31 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all (lg 1). Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (lg 2).
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vanglal on kohustus lühiajalised kokkusaamised teha automaatselt klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Nagu vastustaja on selgitanud, võib VSkE § 31 lg-s 2 sätestatud viisil eraldamiseta võimaldada kokkusaamisi VSkE § 31 lg 2 1 sätestatud juhtudel. Samuti näeb VSkE § 33 lg 3 ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Seega ei toimu ilma klaasist vaheseinata kokkusaamised vangla initsiatiivil. Klaasist eraldamiseta kokkusaamist tuleb kinnipeetaval või kokkusaajal endal selgelt taotleda ning seda ka põhjendada. Riigikohus on leidnud, et lühiajaliste kokkusaamiste normistiku legitiimseks eesmärgiks on julgeolekuriskide vähendamine. VSkE §-ga 31 antud diskretsiooni kasutamisel tuleb vanglal hinnata eelkõige konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski määratlemisel saab arvestada muu hulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kinnipeetavaga kohtuvast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid (Riigikohtu 30. jaanuari 2015. a otsus nr 33-1-40-14, p-d 15 ja16).
16.Vaidlust ei ole, et ei kaebaja ega kaebajaga kokkusaamisele tulnud isik, ei esitanud vanglale taotluseid lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Seega ei ole võimalik rääkida olukorrast, kus kinnipeetav oleks soovinud klaasiga eraldamiseta kokkusaamist ja vangla oleks sellest keeldunud. Seetõttu ei ole vastustaja eksinud ka VangS § 23 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.
17.Vangistuses viibimine tähendab mingiks ajaks kogu elukorralduse allutamist vanglale ja see piirab seetõttu väga mitmete põhiõiguste kasutamist, sh ka perekonnaelu puutumatust. Riigivõimu sekkumine PS §-s 26 sätestatud õigusesse perekonnaelu puutumatusele ei tähenda veel selle õiguse rikkumist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. aprilli
3-23-2853 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-9-10, p-d 44 ja 47). Seega ei ole perekonnaelu puutumatus absoluutne õigus, sest seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib sellesse sekkuda. Isik, pannes toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, peab paratamatult leppima sellega, et tema võimalus elada perekonnaelu endale sobival viisil on piiratud.
18.Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et vangla ei ole teda teavitanud sellest, et valminud on ruum, kus saab perega kohtuda ilma klaasist vaheseinata. Kaebaja kuulis seda teiselt kinnipeetavalt. Ka kodulehele ei ole Tartu Vangla vastavat infot lisanud. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esimesed võimalused klaasist vaheseinata eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks loodi Tartu Vanglas 2021. a novembrikuus. Samuti on vastustaja möönnud, et menetluse käigus ei ole ilmnenud selgeid tõendeid või asjaolusid, et kinnipeetavaid teavitati sellisest võimalusest. Vastustaja on siiski seisukohal, et isegi, kui vastustaja ei teavitanud eraldiseisvalt kinnipeetavaid sellise ruumi valmimisest, siis ei ole alust pidada seda õigusvastaseks tegevusetuseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita siis, kui haldusorganil oli kas õigusnormist või üldisest hoolsuskohustusest tulenev tegutsemise kohustus.
19.Vastustaja on seisukohal, et vanglal ei ole kohustust teavitada kinnipeetavaid ühe või teise ruumi või mingi õigusaktiga antud õiguse realiseerimiseks vajalike tingimuste loomisest. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kui kõrgemalseisva õigusaktiga on kinnipeetavatele antud kindla sisuga õigus (nt võimalus taotleda kokkusaamist klaasiga eraldamiseta), siis ei saa vastava ruumi puudumine õigustada kokkusaamise mittevõimaldamist. Ka Riigikohus on 8. mai 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-12-14 p-s 14 selgitanud, et vangla ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks. Selline tõlgendus tuleneb VSkE 8. ptk teistest sätetest ja on kooskõlas EIK praktikaga. Seega, kuna VSkE § 31 lg 2 1, mis annab võimaluse kohtumiseks ka klaasiga eraldamiseta, jõustus juba 1. jaanuaril 2015, siis tekkis juba 1. jaanuaril 2015. a kinnipeetavatel õigus nõuda vanglalt VSkE § 31 lg 2 1 alusel klaasiga eraldamiseta kokkusaamisi (ja seda vaatamata asjaolule, et selline ruum võis valmida alles 2021. a novembris).
20.Vastustaja esitas kohtule kaebaja ema esitatud taotlused kokkusaamise võimaldamiseks (dtl 42, 44, 47, 49, 51, 53, 55). Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja emale piisavalt selgitanud lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivaid VangS ja VSkE sätteid. Seejuures on vastustaja edastanud lingi elektroonilisele Riigi Teatajale (dtl 41, 43, 46, 48, 50, 52, 54). Viidatud sätetest nähtub selgelt, et kinnipeetaval või kokkusaajal tuleb endal esitada põhjendatud taotlus lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vastustajale ei saa ette heita, et kinnipeetavaga kokkusaaja ei ole vaatamata vastustaja selgitustele selliseid taotluseid esitanud.
21.Asja materjalidest nähtub samuti, et Tartu Vangla kehtestas 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 (dtl 88-91) lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele tulijatele piirangud. Viidatud käskkirja p-s 1.1 on välja toodud, et Tartu Vangla direktor lubab vanglasse siseneda pikaajalisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12aastase külastaja, kes vastab käskkirja p-des 1.1.1–1.1.3 välja toodud tingimustele. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et käskkirja väljaandmise järgselt tuli üksuse juhtidel korraldada selle tutvustamine kinnipeetavatele. Ka oli sellekohane teave kindlasti avaldatud vangla veebilehel. Vastustaja on selle kinnituseks esitanud väljavõtted 13. jaanuaril 2022. a vangla veebilehel külastajatele avaldatud infost (dtl 92-97). Vangla seisukohta toetavad ka asjaolud, et perioodil 24. juuli – 23. august 2021. a paiknes kaebaja E-2 osakonna kambris nr 1058. Tegemist on suletud eluosakonnaga ning vangla praktikas antakse
3-23-2853 tutvustamist vajavad haldusaktid kinnipeetavatele kambritesse. Ei ole ühtegi põhjust arvata, et käskkirja nr 1-1/104 puhul see nii ei olnud. Kohus nõustub vastustajaga, et seega oli kaebajal võimalik nimetatud käskkirjaga tutvuda ning käskkirjas sisalduvast selgest viitest sellele, millistele tingimustele peab vastama klaasiga eraldamiseta kokkusaamisele tulev isik, pidi andma kaebaja arusaama, et ka sellisel viisil on kokkusaamised võimalikud. Eelnevast nähtub, et sõltumata sellest, kas vangla teavitas kinnipeetavaid (sh kaebajat) klaasiga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise ruumide valmimisest või mitte, pidi kaebaja sellise võimaluse olemasolust teada saama 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 tutvudes.
22.Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja kahjunõude rahuldamine, kuna RVastS-st tulenevad eeldused (vastustaja õigusvastane tegevusetus) ei ole täidetud.
23.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 19. detsembri 2023. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
24.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja ja tema ema nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.