Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits 25.04.2025, Tartu 3-25-338 X.X. kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 30.01.2025. a otsuse nr SSO-250025 „Eluruumi kasutusse andmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Tartu linna kohustamiseks võimaldada kaebajal kasutada sotsiaaleluruumi Tartu Halduskohtu 19.02.2025. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Vastustaja – Tartu linn
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2025. a määrus, millega ringkonnakohus kohaldas Tartu Halduskohtu 19.02.2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni esialgset õiguskaitset selliselt, et kohustas esialgse õiguskaitse korras Tartu linna tagama kaebajale seni kaebaja kasutuses olnud Tartu linnale kuuluva eluruumi kasutamise võimaluse aadressil PQR ning keelas Tartu linnal nõuda kaebajalt tagasi mainitud eluruumi valdust ja võtmeid.
2.Jätta kaebaja määruskaebus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga X ja korteri aadress tähekombinatsiooniga PQR.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 16.01.2025 Tartu linnale avalduse eluruumi kasutusse saamiseks. Seni elas kaebaja Tartu linna eluruumis aadressil PQR. Leping sotsiaaleluruumi kasutamiseks oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.01.2025.
Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond keeldus 30.01.2025. a otsusega nr SSO25-0025 andmast kaebaja kasutusse Tartu linnale kuuluvat eluruumi. Otsuse kohaselt on
kaebaja kohustatud eluruumi aadressil PQR vabastama ja eluruumi valduse ning võtmed üle andma hiljemalt 28.02.2025. Otsusest selgub, et alates 2024. a suvest on kaebajal suurenenud abivajadus ning ta on viibinud korduvalt haiglaravil. Kaebaja abivajaduse hindamise järgselt jõudis Tartu linn seisukohale, et kaebaja vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust. Kaebaja abivajadust ei ole võimalik kompenseerida Tartu linna poolt osutatavate teiste sotsiaalhoolekandeliste teenustega, eelkõige koduteenuse ja sotsiaaltransporditeenusega.
3.Kaebaja esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 30.01.2025. a otsuse nr SSO-25-0025 tühistamist ja senise sotsiaaleluruumi kasutamise pikendamist.
4.Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palub peatada korteri üleandmise kuni otsuse tegemiseni ning pärast seda anda talle vajadusel mõistliku aja (üks kuu) toimingute tegemiseks. Kaebaja selgitas, et tal ei ole elukohta, kuhu pärast taastusravi lõppemist märtsi alguses elama asuda. Lisaks ei ole tal võimalik PQR tn korteris olevat mööblit ja tehnikat mujale paigutada. Tartu Halduskohtu määrus
5.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Halduskohus mõistis, et kaebaja palub talle esialgse õiguskaitse korras tagada kohtumenetluse ajaks jätkuvalt sotsiaaleluruum.
7.Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 3 lg 1 sätestab sotsiaalhoolekande põhimõtted, mh, et sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest (p 1) ja eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (p 2). SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Seega on kohaliku omavalitsuse pädevuses hinnata, milline teenus on isikule kõige sobivam.
8.Vastustaja hindas 07.01.2025 kaebaja abivajadust ning jõudis järeldusele, et kaebaja ei ole iseseisvalt võimeline osalema igapäevategevustes, kuivõrd tema abivajadus kõikides eneseteenindustoimingutes on äärmiselt suur ning ta ei ole võimeline osalema majapidamistoimingute sooritamisel. Abivajaduse hindamisel on kaebaja väitnud, et saab iseseisvalt hakkama telefoniga helistamisega, ette serveeritud toidu söömise ja joomisega ning käimisraamile seisma tõusmisega, kuid iseseisvalt ruumis kõndida ei suuda. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et vajab abi pesemisel ja söögitegemisel. Kuivõrd kaebaja abivajadus on oluliselt suurenenud, ei pea Tartu linn enam põhjendatuks tagada kaebajale sotsiaaleluruumis elamise teenust. Arvestades äärmuslikku abivajadust on vastustaja suunanud kaebajat pöörduma ööpäevaringsele üldhooldusteenusele.
9.Halduskohus leidis, et on ilmselge, et kaebajal ei esine ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tartu linna seisukohast esialgse õiguskaitse taotlusele nähtub, et praegusel juhul ei ähvarda kaebajat elukohata jäämise oht. Kaebajale on alates 17.02.2025 tagatud koht Tartu Hooldekodus. Kaebajal puudub vajadus saada eluruumi tagamise teenust. Samuti ei ähvarda kaebajat oht jääda ilma PQR tänava korteris asuvast isiklikust mööblist ja tehnikast. Kui kaebaja avaldab soovi saada abi PQR tänava korteris temale kuuluva mööbli ja tehnika 2
hoiustamiseks, on linn valmis korraldama vastava abi andmise. Halduskohus jõudis seisukohale, et kaebajat ei ähvarda praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Vastustaja märkis õigesti, et kaebuse rahuldamise korral ei välista hooldusteenusel viibimine kaebaja eluruumi võimaldamise taotluse uuesti lahendamist.
10.Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist õigustab ka ülekaalukas avalik huvi. Nimelt on tegemist sotsiaaleluruumiga, mida linn vajab, et osutada abi teistele abivajajatele SHS § 41 lg 1 tähenduses. Kaebaja määruskaebus
11.Kaebaja esitas 28.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 19.02.2025. a määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
12.Tartu linna väide, et kaebaja abivajadust hinnati 07.01.2025 ei vasta tõele. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes ja kuidas seda hindas. Kaebajat külastasid Tartu hoolekandespetsialist ja sotsiaalabiosakonna töötaja, kellel puudub meditsiiniline haridus selle hindamiseks. Nemad on töölepingu järgi tavalised sotsiaaltöötajad, kel puuduvad teadmised meditsiini kohta, et anda kellelegi hinnangut. Selleks on pädev vaid arst või ekspert.
13.Arst väljastas kaebajale 27.01.2025 tõendi, mille kohaselt siirdub kaebaja kodusele ravile ja perearsti õde saab ka kodus teda abistada. Arsti hinnangul saaks kaebaja hakkama ka kodus, kui sotsiaalabiosakond määraks talle hooldaja ja tütar aitaks teda kodus.
14.Kaebaja selgitab, et ta vajab kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist sotsiaaleluruumi kasutamise võimaldamisena, kuna kaebajal ei ole kodu. Kaebaja tütar tahab kaebaja 03.03.2025 koju tuua, kuid sotsiaalabiosakonnast töötajad tulid 28.02.2025 kaebaja juurde haiglasse ja ütlesid, et ta peab 28.02.2025 välja kolima
15.Kaebajale on pakutud kohta Tartu Hooldekodus, kuid ta ei taha sinna minna, sest ta pole veel nii haige ja vana. Lisaks maksab koht seal 1920 eurot kuus. Kaebajal aga on osaline töövõimetus ning ta sissetulek kuus on 640 eurot. Kui linn tasuks hooldekodu eest 860 eurot, siis jääks kaebajal ikkagi 400 eurot puudu.
16.Õendusabi osakonnas viibimisega ja sellega, et kaebaja ei saa oma koju naasta põhjustab linn kaebajale lisakulusid. Lisaks sõidab kaebaja 03.03.2025 Alatskivile õendusabisse. Seal saab ta olla 21 päeva. Seejärel kaebaja ei tea, kuhu ta minna saab.
17.PQR korteris on sees järelmaksuga ostetud mööbel ja kodutehnika. Nende väärtus on u 4000 eurot. Kui kaebaja peaks korteri vabastama, ei tea ta, kuhu ta saaks need asjad hoiule panna. Kaebajal ei ole kolimiseks raha. Tartu linna vastus määruskaebusele
18.Tartu linn palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
19.Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajat ei ohustanud elukohata jäämine. Kaebajale oli tagatud soovi korral koht üldhooldusteenusel Tartu Hooldekodus ning võimalus paluda Tartu linnalt abi eluruumi jäänud mööbli ja asjade hoiustamisel. Tartu Hooldekodus üldhooldusteenusele asumine ei kohusta teda sinna alatiseks jääma, tal on õigus üldhooldusteenuselt igal ajal lahkuda ning abivajaduse vähenemisel 3
taotleda Tartu linnalt uuesti sotsiaaleluruumi kasutusse andmist. Kaebaja ei eita, et talle pakuti kohta Tartu Hooldekodus üldhooldusteenusele asumiseks. Samuti ei väida ta, et on Tartu linnalt tema kasutuses olnud eluruumi jäänud mööbli ja teiste asjade hoiustamisel abi palunud ning sellest oleks keeldutud.
20.Üldhooldusteenusele asumisele ei ole seatud vanusepiiri ega taset, kui haige peab inimene olema. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla (SHS § 20 lg 1). Tartu Linnavalitsuse läbiviidud hinnangu kohaselt vastab kaebaja selle teenuse tingimustele.
21.Arvestatavaks põhjuseks ei saa pidada ka kaebaja väidet, et ta pole suuteline üldhooldusteenuse eest tasuma. Tartu Hooldekodus on üldhooldusteenuse koha maksumus 1750 eurot kuus, mitte 1920 eurot, nagu väidab kaebaja. Kohamaksumuses sisalduva hoolduskulu eest tasub Tartu linn 800 eurot (SHS § 22 lg 2 ja 3). Kuna kaebaja keskmine sissetulek on 630,80 eurot, st madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmine vanaduspension, mis oli 774 eurot, on tal õigus väiksema sissetuleku toetusele, mis praeguse arvutuse kohaselt on ligikaudu 150 eurot (SHS § 22 lg 5). Kaebajale on mitmete nõustamiste käigus selgitatud, et kui temal ja temale ülalpidamist andma kohustatud isikutel (perekonnaseadus § 96 lg 1) pole võimalik kohamaksumusest puudujäävat osa tasuda, toetab selle maksmist Tartu linn.
22.Kaebaja õiguste kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kaebaja ei ole suutnud ära näidata, miks on talle oluline ja vajalik eluruumi kasutamine, kus ta elab üksi, viibib 24/7 voodis ja ühtegi toimingut peale söömise, kui talle toit kätte antakse, ning telefoniga helistamise, iseseisvalt ega ka kõrvalist abi kasutades ei ole suuteline tegema. Sellest, et kaebaja suudab liigutada voodis jalgu ning seista tugiraamil mõni minut iseseisvalt püsti, ei saa järeldada tema kodustes tingimustes hakkama saamist ning tõendeid, mis vastupidist kinnitaks, kaebaja esitanud ei ole. Seega pole kaebaja väide, et tema koduseks iseseisvaks toimetuleuks piisab tunnist koduteenusest ja päeval abiks käivast tütrest, veenev. Kaebaja seisundit arvestades vajab ta ööpäevaringset järelevalvet ning abi, ja see temale eluruumi kasutamise võimaldamisel tagatud ei ole.
23.Kaebaja õendusteenusel viibimise põhjus pole elukoha kasutamise puudumine, vaid teenuse vajadus, samuti ei kaasne õendusteenusel viibimisega kulutusi, mida ta pole suuteline enda sissetulekust katma.
24.Tartu Ringkonnakohus kohustas 03.03.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Tartu linna tagama kaebajale seni kaebaja kasutuses olnud Tartu linnale kuuluva eluruumi kasutamise võimaluse aadressil PQR ning keelas Tartu linnal nõuda kaebajalt tagasi mainitud eluruumi valdust ja võtmeid kuni Tartu Halduskohtu 19.02.2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni.
25.Tartu linn esitas 27.03.2025 täiendava seisukoha, millest nähtub, et 25.03.2025 esitas kaebaja Tartu linnale avalduse enda hooldekodusse suunamiseks ning samast kuupäevast alates viibib kaebaja Tartu Hooldekodus ööpäevaringsel üldhooldusteenusel. Kuna Tartu Hooldekodus on kaebajale majutus tagatud, ei ole temale Tartu linnale kuuluva eluruumi kasutamise võimaldamine vajalik ning on alus jätta määruskaebus rahuldamata ning lõpetada 03.03.2025. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
4
26.Tartu Ringkonnakohus selgitas 31.03.2025. a kohtunõudes kaebajale, et 25.03.2025 Tartu linnale esitatud taotlusest, milles kaebaja soovis enda suunamist hooldekodusse ja mille tulemina kaebaja viibibki alates 25.03.2025 Tartu Hooldekodus üldhooldusteenusel, võib järeldada, et kaebaja on sisuliselt nõustunud sellega, et üldhooldusteenusele suunamise tõttu pole tal enam vajalik kasutada Tartu linnale kuuluvat eluruumi aadressil PQR. Kui kaebaja on taolise tõlgendusega nõus, puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et kaebajale oleks esialgse õiguskaitse korras tagatud nimetatud aadressil eluruumi kasutamise võimalus. Sellest tulenevalt andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse teatada, kas ta soovib loobuda määruskaebusest Tartu Halduskohtu 19.02.2025. a määruse peale. Seisukoht tuli esitada viie päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates.
27.Kaebaja esitas 15.04.2025 hiljem täiendatud vastuse kohtunõudele ja märkis, et ta ei soovi määruskaebusest loobuda. Kaebaja märgib, et ta soovib Tartu linnaga kompromissi. Kuna ta jäi alates 31.01.2025 elukohata, pidi ta viibima õendusabiosakondades ja lõpuks pidi ta siirduma Tartu Hooldekodusse. Tartu linn jättis kaebaja kui abivajaja hätta ning seetõttu sattus kaebaja rahalistesse raskustesse. Kaebaja kompromissi nõue on järgnev: 1) Tartu linnal tasuda Elva Haigla arve 230 eurot; 2) Tartu Ülikooli Kliinikumi õendusabi osakonna arve 240 eurot; 3) Alatskivi õendusabi osakonna arve 308 eurot; 4) transport Alatskivilt Tartu Hooldekodusse 50 eurot; 5) tasuda kogu jääkkommunaalid aadressil Tartu PQR, kuna kaebajal ei lastud koju pöörduda, tasuda ka kõik teised arved, mis on kaebajale tekitatud talle abi andmata jätmise ja kodutuks jätmisega seoses. Kui Tartu linna tasub kõik ülal kirjeldatud kulud, on kaebaja nõus asja lõpetamisega. Kaebaja soovib Tartu linnalt kirjalikku dokumenti, millest nähtuks, et kaebajale on määratud Tartu Hooldekodus koht ning et teda sealt mujale ei transporditaks. Dokumendis peab olema kirjas ka see, et linn tasub pensionist puudu oleva summa, et kaebaja saaks seal rahus edasi viibida. Kaebaja leiab, et temalt ei ole põhjendatud kohtukulusid küsida, kuna muidu ei jää talle endale üldse raha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale tuleb jätta läbi vaatamata ning Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2025. a määrus, millega ringkonnakohus kohaldas määruskaebuse lahendamise ajaks esialgset õiguskaitset, tuleb tühistada.
29.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk oli kuni kohtumenetluse lõpuni kindlustada, et ta saaks kasutada Tartu linnale kuuluvat ja seni kaebaja kasutuses olnud eluruumi aadressil PQR.
30.Määruskaebuse menetluse jooksul on aga asjaolud muutunud – kaebaja viibib alates 25.03.2025 enda taotluse alusel Tartu Hooldekodus ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (dtl 98-99). Seega on kaebajal alates sellest ajahetkest kadunud vajadus kasutada ülal mainitud aadressil asuvat Tartu linnale kuuluvat eluruumi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause järgi jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et praeguseks on seoses kaebaja siirdumisega hooldekodusse üldhooldusteenusele esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne. Kaebajal on hetkel olemas koht, kus elada ja puudub igasugune vajadus tagada kaebajale linna ressursist veel üht eluaset.
5
31.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja väited või ettepanekud kompromissi sõlmimiseks määruskaebemenetluses esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kontekstis pole asjakohased. Tegemist ei ole põhiasja menetlusega. HKMS § 154 lg 1 kohaselt eeldab kompromissläbirääkimiste pidamine vaidlust asja sisulise külje üle, mitte pelgalt määruskaebemenetluses menetlusliku probleemi lahendamist. Ringkonnakohus lisab, et kaebajal ei ole määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulusid, sest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Ringkonnakohtule teadaolevalt kaebajal määruskaebuse esitamisega seotud võimalikud menetluskulud puuduvad.
32.Ringkonnakohus ei saa kohustada määruskaebuse läbivaatamise raames Tartu linna väljastama kaebajale dokumenti, millest nähtuvalt oleks kaebajale garanteeritud viimasele sobivatel tingimustel üldhooldusteenuse osutamine Tartu Hooldekodus. Nimetatud küsimus ei kuulunud esialgse õiguskaitse taotlusega taotletavate abinõude hulka.
33.Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel ka Tartu Linna kinnitusega, et kaebajat ei ähvarda oht jääda ilma PQR tänava korteris asuvast isiklikust mööblist ja tehnikast, vaid et linn on kaebaja soovi korral valmis korraldama vajaliku abi andmise. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kui Tartu Linn peaks siiski mingil põhjusel kaebajale mööbli ja tehnika teisaldamisel ja/või hoiustamisel vajaliku abi osutamisest keelduma, on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kohustamiskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega Tartu Halduskohtu poole.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.