Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

käsitleb aga liialt kitsalt vaid Metsalauri tee 9 kinnistul olevat, mitte sellega seotud kraavidesüsteemi, sh osas, mis ulatub ka Metsalauri kinnistule. Metsalauri tee 9 kinnistul võivad tõesti puududa probleemid liigniiskusega, kuna see asub kõrgemal kaebajate kinnistutest, ehk liigne vesi voolab kaebajate kinnistutele ning Metsalauri kinnistul olnud ja Y lubamatult likvideeritud kraavid ja truup takistavad omakorda selle vee ärajuhtimist. Arvestades Metsalauri tee 9 omaniku senist käitumist, ehitusloata ehitamist, ehitusloaga seotud projektidest mittekinnipidamist ja kasutuslubade mittevormistamist, ei ole alust arvata, et Y on oma käitumisviisi muutnud ning et ehitusloaga märgitud kõrvaltingimus oleks valla soovitud eesmärkide saavutamiseks ning naabrite õiguste tagamiseks tulemislik. Yle ei saa anda mistahes ehitusõigust enne, kui ta on taastanud kraavidesüsteemi, vältimaks täiendava kahju tekkimist kõrvalkinnistute omanikele (sh kaebajatele) ja loodusele. Metsalauri tee 9 kraavide-, tiikide- ja kuivendussüsteem moodustas koos Metsalauri kinnistul oleva tee kõrval asunud kraavi ja selle aluse truubiga suurema süsteemi, mis tagas nii Metsalauri tee 9, Metsalauri kui ka kaebajate Metsalauri tee 3, 5 ja 7 ning teistegi kinnistute vee äraliikumist. Seega tuleb tagada kogu selle süsteemi taastamine vastavalt 2016.a projektis märgitule, mitte piirduda üksnes Metsalauri tee 9 kinnistul olevaga. Y tegevus seoses Metsalauri tee servas oleva kraavi kinniajamisega ei tekitanud üksnes kaebajate kinnistute uputamist, vaid vee edasiliikumise sulgemisega põhjustati omakorda senise edasi kulgenud kraavidesüsteemi kuivamine ja tuletõrjeveevõtu võimaluste kahanemine. 3) Kuna Metsalauri tee 9 omanik ei ole realiseerinud oma senist ehitusõigust vastavuses 2016. a projektile ning vastupidiselt selgesõnalisele kohustusele säilitada kraavid on need kinni ajanud ja tekitanud olulise kahju, tuleb edasise tegevuse kavandamisel neid mõjusid hinnata. Seetõttu pidanuks keskkonnamõjude hindamine (KMH) mistahes uute ehitiste ehitamise lubamisel olema vältimatu eeldus, kuid vastustaja on selle tegemata jätnud. Serfdom OÜ 18.01.2024 EHR-i kaudu ehitusloa taotluse kohta esitatud arvamuses on toodud viide 2016.a eksperthinnangule omapuhasti rajamiseks kui ilmselgelt liialt vanale hinnangule. XXX on vaidlustatud korralduse põhjendustes jätnud selle aspekti üldse sisuliselt käsitlemata. Samamoodi on Jõelähtme Vallavalitsus vaideotsuses selle küsimuse jätnud sisuliselt käsitlemata, leides lakooniliselt, et see ei haaku vaide esemega. Kuna ei ole välistatud saasteainete sattumine kaebajate kinnistutele, tuleb neid mõjusid täiendavalt hinnata ning vajadusel välja töötada leevendavad meetmed.

mille tulemusena pääsevad liig- ja sadeveed loomulikku teed liikuma, ehk kõrgemalt maismaalt madalamale mere suunas. 3) Kaebajate etteheitega, nagu on ehitusloa saanud ehitusprojektis kavandatud omapuhasti osas esitatud eksperthinnang ilmselgelt liiga vana, tuleb märkida, et sellise hinnanguga ei saa nõustuda. Aja kulg üksi ei oma tähtsust, kui möödunud aja jooksul asjaolud muutnud ei ole. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi muutunud asjaolu, mis võimaldaks väita, et eksperthinnang ei ole enam asjakohane. Paljasõnaline on kaebajate väide, et ei ole välistatud saasteainete sattumine kaebajate kinnistutele. Puhasti paigaldamine pigem vähendab võimalikku reostusriski kui suurendab seda. Reovee jõudmine kaebajate kinnisajale on ülimalt ebatõenäoline, kui ehitatakse ehitusprojekti kohaselt. 4) Kaebajate poolt väljatoodud asjaolu, et kolmas isik ei ole minevikus paistnud silma õiguskuuleka käitumisega, vastab iseenesest küll tõele. Vastustaja teada on Metsalauri tee 9 ja Metsalauri kinnistul ainus ehitist, mille püstitamiseks, rajamiseks või kasutusele võtmiseks taotleti õigusaktides sätestatud korras nõutavad load, elektriliitumise maakaabelliin. Ülejäänud ehitiste püstitamine, rajamine või kasutamine on vajanud tagantjärgi seadustamist või vajavad seda siiani. Samas ei näe EhS § 44 sätestatud loetelu ette võimalust keelduda ehitusloa väljastamisest olukorras, kus taotleja või loa taotlemisest huvitatud isik on minevikus süstemaatiliselt rikkunud EhS-s ehitise omanikule kehtestatud nõudeid (EhS § 19), nagu tagada seaduses nõutud lubade olemasolu. 5) Nõustuda ei saa kaebajate väitega, nagu poleks välistatud üksikelu püstitamisel tekkivatest kõvapindadest (reeglina hoone katuselt ja juurdepääsuteedelt) valguva sadevee valgumine kaebajate kinnisasjadele kuna Metsalauri tee 9 kinnistu asub kõrgemal kui kaebajate kinnistud. Isegi, kui väidetav kõrgustevahe reaalsuses eksisteerib (maainfo veebirakendusest kättesaadavate andmete põhjal olulist kõrgusevat pole võimalik tuvastada), siis tuleks kaebajatel seda antud juhul tõendada. Vastustaja ehitusvaldkonna spetsialistid on ehitusprojekti hinnanud oma erialateadmistele tuginedes ja pole sellist stsenaariumit võimalikuks pidanud. Kaebajad pole aga siinkohal oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud.

2) Kaebuse punktis 2.1 on esmalt väidetud, et Metsalauri tee 9 kinnisasjale hoonete ehitamiseks koostatud projektiga olevat ette nähtud kraavidesüsteemi säilitamine kõrvalkinnistute üleujutamise vältimiseks, millist kohustust kolmas isik kaebajate väitel ei täitnud. Selline väide on alusetu. Esmalt, jääb arusaamatuks, millist konkreetset projekti kaebajad silmas peavad. Kui kaebajad peavad silmas Aarius Projekt OÜ 2016. aastal koostatud sauna, tiigi ja abihoonete projekti nr VK_050116_1, siis selle alusel projekteeriti kaks tiiki ja drenaažisüsteem üksnes Metsalauri tee 9 kinnisasjale. Projektis mainiti ka olemasolevate kraavidesüsteemi toimimist, kuid Metsalauri kinnisasjale ei olnud varasemalt midagi sellist projekteeritud ega selleks ehitusluba antud. 3) Kaebuse punktist 2.2 võib järeldada, et kaebajate arvates ei ole piisavalt hinnatud mõjusid, mida on kirjeldatud EhS § 44 punktis 4, mille järgi tuleb keelduda ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Samas kaebajad ei selgita, kuidas saab sellise väidetava olukorra tekitajaks olla Metsalauri tee 9 kinnisasjale rajatav elamu. Sealjuures, kaebajad väidavad samaaegselt ka seda, et väidetava üleujutuse põhjuseks on kuivendussüsteemi taastamata jätmine Metsalauri kinnisasjal. Seega, ka kaebajad möönavad, et vaidlustatud korralduse alusel väljastatud ehitusloa esemeks olev elamu ei saa tekitada EhS § 44 punkti 4 kohast negatiivset mõju, millele kaebajad tuginevad. Samuti leitakse kaebuse punktides 2.1 ja 2.2, et Metsalauri tee 9 kinnisasja kohta saab väljastada ehituslubasid üksnes eeldusel, et need peaksid sisaldama varasemaid kohustusi, mida kaebajate väitel kolmas isik ei ole täitnud. Õigusaktidest ei tulene, et juba üks kord haldusaktis sisalduvat kohustust saaks dubleerida järgmisesse haldusakti pelgalt dubleerimise eesmärgil. 4) Nagu kõrvaltingimuse sisust tuleneb, on igal juhul elamu püstitamise ehitustegevuse alustamise lubatavuse eelduseks, et Metsalauri tee 9 kinnisasjale rajatud kuivendussüsteemile on väljastatud kasutusluba. Kasutusloa andmine eeldab EhS § 50 lg 1 järgi, et valminud ehitus vastab ehitusloale ning seda on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Järelikult, selleks, et kolmas isik saaks alustada elamu ehitamisega, peab Metsalauri tee 9 kinnisasjal olema ehitusloale vastav ning kasutuskõlblik kuivendussüsteem. Erinevalt Metsalauri kinnisasjast, millele ei ole antud ehitusluba kuivendussüsteemi rajamiseks, on Metsalauri tee 9 kinnisasjale selleks ka ehitusluba väljastatud. Järelikult ei olegi võimalik elamu ehitamisega alustada enne, kui ehitusloa nõuetele vastav kuivendussüsteem on Metsalauri tee 9 kinnisasjale rajatud ning see on läbinud kasutusõiguse saamiseks vajaliku kontrolli. See tagab, et Metsalauri tee 9 kinnisasja kuivendussüsteem on nõuetekohane. Kaebuse punktides 2.12 – 2.13 on järgnevalt kopeeritud mahukalt M P koosatutud nn asjatundja arvamust. Tegemist ei ole dokumendiga, mis oleks vaidlustatud korralduse aluseks olnud. Ühtlasi, nagu kaebajate viidatust nähtub, käsitleb see peaasjalikult Metsalauri kinnisasjal asuva tee kõrval kaebajate väitel olnud kraavi. Antud dokumendil puudub seos vaidlustatud korralduse alusel antud ehitusloaga. 5) Kaebajad heidavad ette, et vaidlustatud korralduses on lakooniliselt nenditud, et kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-s 6 toodud tegevuste hulka. Samas, kaebajad ei selgita, kuidas saab ühe elamu ehitamine kaasa tuua keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 sisaldab põhjalikku loetelu tegevustest, millel on oluline keskkonnamõju. On ilmselge, et ühe elamu ehitamisel sellist mõju ei esine, mis vastaks KeHJS § 2 2 tunnustele ning seetõttu ei ole see ka KeHJS § 6 lg-s 1 sisalduvas loetelus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5

kuulunud ega ka pidanud kuuluma ehitusloa kontrollesemesse. Seetõttu ei ole vastustaja tegevus olnud õigusvastane. Kaebajad on väljendanud, et kolmandale isikule ei oleks tohtinud elamu ehitamiseks väljastada ehitusluba enne, kui kuivendussüsteemi toimivus on taastatud. Kohus märgib, et kuivendussüsteem, mis kaebajatele muret valmistab, ei kuulunud ehitusloa alusel välja ehitamisele, vaid see oli rajatud varem ‒ Aarius Projekt OÜ 2016. aastal koostatud sauna, tiigi ja abihoonete ehitusprojekti nr VK_050116_1 alusel, kuivenduskraavid Metsalauri kinnistul pärinesid veelgi varasemast ajast. Kaebaja väljatoodud negatiivne mõju oli vastustaja hinnangul põhjustatud kolmanda isiku tegevusest, kui kolmas isik ajas Metsalauri tee äärse, Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutega piirnenud kraavi kinni ja seeläbi takistas loodusliku liigvee äravoolu ning tekitas kaebajate kinnistul üleujutuse. Seetõttu oligi vastustaja teinud Ettekirjutuse, mille osas toimus kohtumenetlus haldusasjas 3-22-2209. Kaebuse esitamise ajaks oli Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2024 otsusega jätnud Ettekirjutuse jõusse ning oli tuvastanud kuivendussüsteemiga seonduvalt mitmed relevantsed asjaolud, täpsemalt: ‒ Ettekirjutus hõlmas kuivendussüsteemi taastamist ja nõuetega vastavusse viimist nii Metsalauri tee 9 kui ka Metsalauri kinnistul (Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tähendas kõnealune nõue, et kaebajal tuli taastada Metsalauri kinnistul paikneva juurdepääsutee lõunaküljel asuv kuivenduskraav ja Metsalauri kinnistu põhja-lõunasuunaline kraav ning neid ühendav teealune truup Metsalauri tee 5 kinnistu juures, vt otsuse p 16); ‒ 18.10.2016 ehitusloa nr 1612271/18169 (saunahoone, kuivendustiigid) väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_1) järgi pidi väljaspool Metsalauri tee 9 kinnisasja (sh Metsalauri kinnisasjal) eksisteerima kuivendussüsteem, millega Metsalauri tee 9 kinnistule projekteeritud uued kuivendusrajatised ühendada või alternatiivselt tuli selline süsteem rajada / taastada (otsuse p 17); ‒ 2013. a seisuga olid Metsalauri tee ääres olemas toimivad kraavid ning vastustaja on põhjendatult nõudnud nende taastamist (otsuse p 20). Seega oli Ettekirjutuse tegemine tingitud sellest, et valminud ehitised ja rajatised (saunahoone, kuivendustiigid) ei vastanud kehtivale ehitusprojektile mh sellega hõlmatud kuivenduskraavide osas. Seega oli kuivendussüsteemi taastamine kolmanda isiku kohustuseks ning see kohustus tulenes kolmandale isikule varasemalt antud haldusaktidest. Vastustajal ei olnud kohustust ega ka vajadust üksikelamu ehitusloas fikseerida tingimusi, mis olid juba varasemast kehtivad (küll nõuetekohaselt täitmata) ning mis ei puudutanud üksikelamu ehitamist. Kaebajad pole väitnud, et nad polnud teadlikud Ettekirjutuse tegemise asjaoludest ning sellega seotud kohtuvaidlusest. Vastupidiselt, kaebuses on haldusasjale 3-22-2209 viidatud ning kaebajate 30.01.2025 menetlusdokumendis on Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 jõustumata otsust haldusasjas 3-22-2209 tsiteeritud, mis tähendab, et see on olnud kaebajatele kättesaadav. Et tegemist on kolmanda isiku varasemalt täitmata jäetud kohustusega ning et kuivendussüsteemi tuleb vaadelda tervikuna, pidi saama selgeks ka M P asjatundja hinnangust (Töö nr 22-608/2022, kaebuse lisa 5).

Kaebajatel puudub subjektiivne õigus sellise kõrvaltingimuse nõudmiseks. Lisaks pidi haldusasja 3-22-2209 valguses olema selge, et kuivendussüsteemi ei saa vaadelda kitsalt Metsalauri tee 9 kinnistu kontekstis, vaid kasutusluba on võimalik saada süsteemile, mis toimib tervikuna, mitte üksnes konkreetsel kinnistul. Eluhoone püstitamine iseenesest ei põhjusta sademevee hulga suurenemist ega liigniiskust kaebajate kinnistule. Biopuhasti kahjulik mõju kaebajate kinnistutele on tõendamata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole välja toonud muutunud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et 2016.a eksperthinnang ei ole enam asjakohane. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga ka selles, et ehitusloal puudus selline keskkonnamõju, mida oleks pidanud eraldi menetluses hindama. Asjaolu, et olemasoleva kuivendussüsteemi mittefunktsioneerimine oli kaebajate kinnistutel põhjustanud üleujutusi, ei tähenda, et üksikelamu ehitamise või kasutamisega kaasneks oluline mõju naabritele või keskkonnale laiemalt.

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.