lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-506/6

Teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-506/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-506

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus anda luba peatada A.Ni juhtimisõigus

Menetlusosalised

Taotleja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv Puudutatud isik A.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Võtta A.N-i määruskaebus menetlusse.

2.Jätta A.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus muutmata.

Jätta A.N-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2025 taotluse anda kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada A.N-i juhtimisõigus, kuni ta täidab kohustust osaleda KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel. Puudutatud isikul on AM-, B1- ja B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning juhiluba. Puudutatud isik on jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ning rikkunud seega KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KRA on toimetanud puudutatud isikule kätte viis ettekirjutust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks, kuhu ta on jätnud mõjuva põhjuseta

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-506 ilmumata. Esimesel kahel korral otsustati sunniraha mitte sisse nõuda ja kolmel järgmisel korral tasus puudutatud isik sunnirahad vabatahtlikult. Puudutatud isik on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba üheksal korral. KRA kohustas 26.06.2024 ettekirjutusega puudutatud isikut osalema 25.10.2024 kl 10.20 KRA terviseseisundi hindamisel. Ettekirjutus toimetati puudutatud isikule kätte 26.06.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Seda ettekirjutust puudutatud isik ei vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud ning täitmiseks kohustuslik. KRA koostas puudutatud isikule 26.06.2024 hoiatuse õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta, mis on talle kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt 26.06.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Puudutatud isik ei ilmunud 25.10.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta põhjendusi. Ta tasus sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele ning tasub vabatahtlikult sunnirahad, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega täida tõenäoliselt ka tulevikus eesmärki mõjutada isikut täitma temale pandud kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud põhjendusi terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Tal on olnud võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ja riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse.

2.Halduskohus andis puudutatud isikule 28.02.2025 kohtunõudega tähtaja taotlusele vastamiseks. Kohtunõue toimetati puudutatud isikule kätte, kuid ta ei esitanud vastust.
3.Tallinna Halduskohus andis 04.03.2025 määrusega KRA-le loa peatada puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KRA-l tuleb viivitamata teavitada Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest. KRA taotlus vastab KVTS nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Puudutatud isik on KVTS § 2 lg 3 kohaselt kutsealune, kellele KRA on teinud kuus ettekirjutust arstlikku komisjoni ilmumiseks. Kokku on puudutatud isik eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba üheksal korral, aga pole ilmunud terviseseisundi hindamisele. Viimase ettekirjutuse tegi KRA puudutatud isikule 26.06.2024. Ettekirjutus on loetud puudutatud isikule kätte toimetatuks 26.06.2024. Puudutatud isik ei ilmunud 25.10.2024 kl 10.20 terviseseisundi hindamisele ega esitanud selle kohta põhjendusi. Seega on puudutatud isik korduvalt rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele, KRA on täitnud kohustuse hoiatada puudutatud isikut tagajärgedest ning puudutatud isikule on temale tehtud ettekirjutused ning hoiatus kätte toimetatud. KRA meede on kohane ja proportsionaalne. KRA varasem tegevus ning selle tagamiseks ettenähtud sunniraha ei ole olnud efektiivne ega piisav meede, et puudutatud isikut mõjutada oma kohustust täitma. Taotletavat meedet ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Puudutatud isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isikut karistada, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata teda täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamise kohustust, kuivõrd varasemad sunnimeetmed ei ole oma eesmärki täitnud.
4.A.N palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus, samuti taotleb ta riigi õigusabi. 2(4)

3-25-506 Juhtimisõiguse äravõtmine tugineb asjaolule, et puudutatud isik ei ilmunud kaitseväe arstlikku komisjoni, kuid selline piirang ei ole seotud liiklusseadusega ega mõjuta puudutatud isiku võimet juhtida ohutult sõidukit. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 sätestab, et igaühel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Juhtimisõiguse äravõtmine, selle asemel et rakendada muid haldusmeetmeid, on ebaproportsionaalne ning piirab õigust töötada ning igapäevaelus liikuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6.KRA taotlus vastas KVTS § 331 lg 6 nõuetele ja KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused loa andmiseks olid täidetud. Määruskaebuses ei väideta, et halduskohus oleks tõlgendanud KVTS-i valesti või rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme. Puudutatud isik on jätnud korduvalt täitmata kohustuse ilmuda arstlikku komisjoni ja teda on teavitatud ilmumata jätmise tagajärgedest, sh võimalusest, et tema juhtimisõigus peatatakse. Hoiatus on puudutatud isikule KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 järgi kätte toimetatud. Seega taandub vaidlus sellele, kas juhtimisõiguse peatamist võimaldavad õigusnormid on kooskõlas PS-ga ning kas tulemus on puudutatud isiku suhtes proportsionaalne.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust pidada KVTS-i asjaomaseid norme siinse asja asjaoludel põhiseadusevastaseks. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 607 SE 1 seletuskirja lisas 2 on põhjalikult analüüsitud KVTS § 331 kohaldamisega kaasnevate põhiõiguste (õigus vabale eneseteostusele; elukutse, töökoha ja tegevusala valiku vabadus; liikumisvabadus ja õigus perekonnaelu kaitsele) riiveid ja nende vastavust PS-le. Määruskaebuses on tõstatatud küsimus sellest, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmine ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega, mistõttu ei õigustavat see isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist. Ringkonnakohus leiab, et KRA arstlikku komisjoni ilmumata jätmine ei ole tõepoolest vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Samas on seletuskirjas selgitatud, et normi eesmärk on muuta kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest põhjuseta (s.o KVTS-st tuleneva seadusliku aluseta) kõrvalehoidja elu ebamugavamaks, et isik asuks sellest piirangust vabanemiseks (või selle rakendamise vältimiseks) kohustust täitma (lk 10). Seega on tegemist isiku käitumist kallutava ning heidutava haldusmeetmega, mis on sobilik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades kaitseväeteenistuskohustuse põhiseaduslikku tähtsust, ei saa selle täitmist jätta kohustatud isiku vabaks valikuks. Seletuskirjas on asjakohaselt näidatud, et pelgalt rahaliste mõjutusvahendite kasutamisega ei ole võimalik riigikaitse jaoks vajalikke tulemusi saavutada. Ka kaebaja puhul ei ole sunnirahad andnud tulemust ning ta ei ole esitanud mistahes selgitusi, mis takistab tal arstlikku komisjoni minna. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ei tohiks peamiselt sõltuda inimese võimekusest maksta ära sunniraha või väärteotrahve, st ennast oma kohustusest 28. eluaasta saabumiseni n-ö vabaks osta (osundatud seletuskirja lisa 2 lk 7). Süüteomenetluste toimetamine ja karistamine vabaduskaotuslike karistustega ei oleks isiku õigusi vähem piiravam meede. Muud, vähem koormavad meetmeid, mis võimaldaksid tõhusalt kallutada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest põhjuseta kõrvalehoidjat täitma PS §-st 124 tulenevat põhikohustust, puuduvad. Piirangu proportsionaalsuse tagab muu hulgas asjaolu, et KRA-l ja kohtul on võimalik hinnata, kas üksikjuhtumi asjaolusid arvestades on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine põhjendatud. Nagu eespool öeldud, ei põhjenda 1

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7629d707-dc35-4179-93ef-1a13b60b48d7/.

3(4)

3-25-506 puudutatud isik kohustuse täitmata jätmist millegagi ega ole esile toonud ka erilisi asjaolusid, mis muudaksid tema põhiõiguste riive ebaproportsionaalseks.

8.Määruskaebus jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata.
9.Kuna puudutatud isiku õiguste kaitse võimalus on ilmselt vähene ning määruskaebus on perspektiivitu, jääb riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja